Foto. Pexels.com
(Sisuturundus)
Krüptoraha on kiiresti kasvava populaarsusega teema. Kuna tegemist on ka küllaltki uue teemaga, on paljudel inimestel tekkinud segadus seoses krüpto maksustamisega.
Kas krüptotehinguid tuleb deklareerida?
Krüptovaluutasid puudutavad seadused on ettevõtetel ja eraisikutel erinevad.
Ettevõtete krüptotehinguid ei maksustata. Küll aga maksustatakse dividendide väljamaksmist ehk kasumi jaotamist. See tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada iga kuu kümnendaks kuupäevaks.
Eraisikutega on lugu teine. Füüsilisel isikul tekib maksukohustus kolmel juhul:
- vahetades krüptovaluuta tavavaluuta vastu,
- vahetades krüptovaluuta mõne teise krüptoraha vastu ning
- kasutades krüptoraha toodete ja teenuste eest maksmiseks, saades sellest tulu.
Igat krüptorahaga tehtavat tehingut tuleb vaadelda eraldiseisvalt, sest Eestis maksustatakse vaid neid tehinguid, millelt on teenitud tulu. Kuna tulumaksuseadus käsitleb krüptovaluutat kui vara, ei võeta arvesse kahjumlikke tehinguid.
Kuidas krüptoraha deklareerida?
Füüsilised isikud on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe korra aastas. Sealjuures deklareeritakse kõik krüptovaluutasid puudutavad tehingud eraldi.
Tuludeklaratsioonis kajastatakse välismaa tulud lahtris 8.3 ning Eesti tulud lahtris 6.3.
Eesti-sisesel deklaratsioonil on tarvis teada krüpto liiki, soetamismaksumust, aadressi (exchang’i registreerimise aadress) ja võõrandumisega seotud kulusid. Need võivad olla näites tehingupõhised kulutused või vahenduskeskkonna kasutustasud.
Eesti-välisel deklaratsioonil on kõik muud andmed samad, kuid ära on vaja märkida ka riik.
Üldreeglid
20% suuruse tulumaksumääraga maksustatakse kõiki krüptovaluuta müügi ja vahetamise tehinguid, millelt on kasumit teenitud.
Näiteks, kui isik on ostnud Ethereumi hinnaga 15 000 eurot ning müünud selle hinnaga 10 000 eurot, siis ei ole tal vaja tulu deklareerida, sest ta kaotas tehinguga 5 000 eurot. Teiste sõnadega, tegemist ei olnud kasumliku tehinguga.
Kui isik on ostnud Ethereumi 10 000 euroga ning müüb selle 15 000 euro eest, saab ta 5 000 euro tulu. See tulu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 ning tasuda 20% suurune tulumaks.
Kuidas määratakse krüptoraha soetushinda?
Kõiksuguste krüptovaluutatehingute puhul on võimalik arvestada soetushinda. Seega on oluline teada, kuidas seda määratakse.
Eesti seaduse kohaselt tuleb krüptovaluutad arvestada eurodesse tehingu tegemise seisuga. Üldjuhul on kõikidel krüptorahadel olemas USA dollari kurss. Paljudel on olemas ka eurokurss.
Juhul, kui krüptovaluutal ei ole eurokurssi olemas, saab soetushinda määrata näiteks dollari-euro võrdlustabeli abil. Turuhinnas tehtud tehingute puhul saab kasutada neid kursse, mis on välja toodus kauplemisplatvormil.
Näiteks, kui inimene ostab igal kuul regulaarselt ühe Litecoini, siis on tal aasta lõpuks 12 Litecoini. Kui nendest esimene osteti 100 euro eest ning viimane 1200 euro eest, on soetusmaksumust võimalik arvutada kahel erineval viisil:
- FIFO meetod – FIFO ehk first in first out tähendab, et soetusmaksumusel võetakse arvesse kõige esimesena ostetud krüptomündi ostuhind.
- Kaalutud keskmise meetod – kaalutud keskmise meetodi puhul võetakse arvesse kõikide müntide soetushinna keskmine tulemus. See on oluline just suuremahuliste tehingute puhul ning siis, kui tehinguid tehakse arvutiprogrammi abil.
Deklaratsioonide kontrollimine
Maksu- ja Tolliamet kontrollib tuludeklaratsioone iga 3 ja 5 aasta jooksul pärast deklaratsiooni esitamist. Tavaline kontrollitav periood on 3 aastat pärast deklaratsiooni esitamist.
Küll aga on Maksu- ja Tolliametil õigus ka 5 aasta pärast deklaratsiooni kontrollida, kui on põhjendatud, et tegemist on teadliku või tahtliku rikkumisega.
Maksukontrolli käigus on Maksu- ja Tolliametil õigus nõuda infot maksukohustuslaselt, pankadelt ning kauplemiskeskkondadelt. Eesti platvormid on Maksu- ja Tolliametile kättesaadavad. Välismaa platvormid ei pruugi aga olla. Advokaadibüroo paneb südamele, et riskida siiski ei tasu ning tuleb arvestada sellega, et Maksu- ja Tolliamet saab ka välismaa platvormilt pärast päringu esitamist vajaliku teabe kätte.
