Äripäev, 13. märts 2003 Kaido Einama
Kui vastata rohket raha lubavatele elektronkirjadele Nigeeriast, kaotab paremal juhul raha, halvemal juhul lisaks ka elu või tervise, selgus Domina Security korraldatud testist. Paljud elektronpostiaadressi omanikud on vähemalt kord leidnud oma postkastist kirja, mis kutsub miljoneid teenima. Kord pakutakse teenimisvõimalust Nigeeria rikka pärija varanduse kõrvaletoimetamisel, kord Londoni soliidse ärimehe raha kantimisel. Andmeturbefirma Domina Security turvalisuseksperdid uurisid, mis saab siis, kui neile kirjadele ka vastama hakata.
Lähem info Nigeeria pettuste kohta Internetis:
- nn petuskeemi 419 kirjeldus
- Nigeeria USA saatkonna avaldus petuskeemi kohta
- Internetiturvalisuse portaali Zone-h test petuskeemi läbiviijatega
Loomulikult ei sõitnud keegi Nigeeriasse rahapakkidega kohale, vaid suheldi virtuaalseid kanaleid pidi, jätmata kurjategijatele jälgi. Kohalesõitjad on tavaliselt lõpetanud kurvalt, kuigi neid jätkub. Näiteks USAst on julgeolekuorganite andmeil üle Atlandi lennu võtnud ette „nigeerlastega“ kohtumisel iga päev kuni 6 inimest.
Andmeturbeeksperdid lõid tehis-identiteedi – väljamõeldud Itaalia hotelliomaniku Marq Bellini ja petuskeemi korraldajad hakkasid tema aadressil saatma erinevaid võltsdokumente, et ohvrilt raha välja meelitada. Algab aga kõik klassikalisest Nigeeria kirjast: keegi härra Dickson Eze pakkus elektronkirjas välja võimaluse teenida tohutu summa, lubades oma pangaarvet kasutada saja miljoni USA dollari liigutamiseks ühelt pangaarvelt teisele.
Turvaeksperdid saatsid kirjale vastuse Marq Bellini nimel: „olen huvitatud. Palun kirjeldage mulle lähemalt.“ Vastust ei tulnud kaua oodata: peagi saabus härra Ezelt uus kiri, kus kinnitati: tegemist on kolme ametnikuga, kes on ülimalt ausad ja tahavad konfidentsiaalsust selle raha liigutamiseks, kuna see niikuinii ei kuuluvat enam kellelegi. Isegi oma naisele ei lubatud itaalia ärimehel sellest tehingust rääkida.
Palutakse saata ka firma arve number, faksi ja telefoni numbrid ning Eze annab ka oma isikliku mobiilinumbri, et küsimuste puhul kohe saaks helistada. Petukirja saatjatega suhtlejate järgmine samm oli välja mõelda pangaarve, Itaalia aadress ja firma nimi. Mobiilinumbri jaoks tuli osta uus ettemaksuga mobiilikaart. Kolmandas kirjas ilmutasid rahakantijad juba kärsitust. Raha ülekandmiseks olevat aega vaid paar nädalat. Enam polnud kirjale alla kirjutanud Eze, vaid keegi Martins, arvatavasti üks kolmest „ametnikust“, kellest alguses juttu oli. Peale seda kirja helistasid rahapakkujad juba mobiilile. „Jumal õnnistagu teid.
Me oleme nagu vennad selles tehingus. Jumal viis meid kokku,“ alustati meelitustega. „Nüüd on meil vaja faksinumbrit, et saata mõned dokumendid. Tegutse kohe!“ Neid viimaseid sõnu lausa karjuti telefoni. Turvaeksperdid pidid kiirelt välja mõtlema faksinumbri. Selleks on Internetis virtuaalfaksis teenuseid, sobiv leiti Itaaliast, et kõik klapiks: Hotelliärimehe faks sai valitud Rooma linnakoodiga. Iga uue telefonikõne või kirjaga muutsid petturid oma aadresse ja numbreid.
Turvaeksperdid põhjendavad seda sellega, et vastuseid tuleb tohutult ja erinevate numbritega eristavad petturid, mis tasemele on läbirääkimistel järjekordse ohvriga jõutud, et mitte neid omavahel segi ajada. Järgmistel päevadel saabunud fakse lugedes tabas turvaeksperte üllatus: tulid dokumendid, kust selgus, et petturid olid loonud sama nimega firma Bellini Zone Hotels, mille Nigeeria kirja saatjatega suhtlemiseks turvaspetsialistid välja mõtlesid. See on vajalik selleks, et kohapeal oleks firma esindus, põhjendasid „nigeerlased“. Saadetud faksides äratas kahtlust, et registreeritud on see firma juba 1991. aastal ja maksud on makstud USA dollarites, kuigi Nigeerias on oma raha.
Registreerimistasu 16 500 dollarit tulebki nüüd tehinguosalisel ise tasuta, et miljonid tema arvele laekuks. Peagi helistatigi mister Bellinile, tõsine hääl käskis oodata faksi juures ja kõigi imestuseks saabus sinna Nigeeria rahandusministri kinnitus, et kõik on OK. Veidi hiljem lubab ka Nigeeria keskpank oma faksis tehingul toimuda (kuigi seda pank tegema ei peaks). Nigeeriasse tulemine maksab petturite sõnul 6500 dollarit, mis on tühine võrreldes miljonitega. Väljamõeldud mister Bellini teeb nüüd loogilise ettepaneku: las „nigeerlased“ arvestavad tühised tasud lõppsummast maha. Sellele järgneb jutt pakkujate aususest ja sellest, et 20 miljonit on alles algus, kuna nad on naftaärimehed ja pakuvad lisaks palju muid koostöövõimalusi.
Nii lubabki Bellini Nigeeriast oma eralennukil läbi hüpata ja natuke sularaha kaasa võtta arvete tasumiseks. Nüüdsest läheb asi juba petuskeemiga kaasaminejate jaoks ohtlikuks. Nigeerias ootavad rahaga saabujat kurjategijad.
Domina Security töötajad jätsid katse siinkohal esialgu katki. Sedasama peaks tegema ka teised Nigeeria kirja saajad – oma elu ja tervise pärast kirjadele mitte vastama, nagu ka teistele rämpspostisaatjatele, kes pakuvad lihtsat tulu.
KOMMENTAAR
Raha ootab Nigeerias Dmitri Kuznetsov Domina Security
Uurisime arvuteid, kust saabuvad Nigeeria kirjad, ja tekkis idee korraldada eksperiment ning vastata neile kirjadele. Meie kirjavahetus on jõudnud nüüd nii kaugele, et väljamõeldud Marq Bellini sai väidetava kinnituse Nigeeria keskpangalt, et ta on saanud üle 21 miljoni dollari oma pangakontole. Meie poolt loodud “digitaalne hotelliärimees” saabub varsti Nigeeriasse tðarterlennukiga, sest suur sularaha hulk ju ootab teda seal. Loomulikult ei lähe sinna keegi ja Nigeeria petturid jäävad pika ninaga.
Mis juhtub, kui uskuda Nigeeria kirju
Tegemist on hasti tuntud petmisega, mis laks maksma paljudele paremal juhul raha, halvemal juhul elu. Sest: kirjale vastanu kohale tulles röövitakse, et siis tema eest lähedastelt raha küsida teine variant on passi varastamine juba Nigeeria riigipiiri ületamisel, või igasuguste vormistamiste ajal. Seejärel inimene sattub politseisse, kus tema käest küsitakse väike altkäemaks dokumentideta Nigeerias viibimise eest (kohalik tava), kuid selle üleandmisel ootab inimest veel suurem üllatus: ta võetakse kinni altkatemaksu katse eest, mis viib vangi, kui ei maksa tunduvalt suuremat summat kinni inimene tapetakse, kui ta on rahaga saabunud salaja ning raha on nigeerlaste soovitusel kaasas "kartulikotis".
