Linke:
- Hotelli broneerimine Belgias
- Valuutakonverter: Belgia raha täna
- Beer Tourist
- Belgia turismi-info
- Estraveller 2001: Belgia. Katrin Juurvee
Hinnad 1997:
- Big Mac 43.50 EEK
- vorstipirukas Liege'i raudteekohvikus 22 EEK
- kohv Europarlamendi hoones 8.80 EEK
- õlu Le Carrés 20-40 EEK
- õhtusöök kahele prae ja veiniga Brüsseli kesklinnas 400 EEK
- kinopilet Liege'i kesklinnas 80 (üliõpilastele 72) EEK
- kontserdipilet Liege'is 140–600 EEK
- postkaart Brüsselis 4-8 EEK
- odavaim kasutatud raamat Liege'i turul 4 EEK
- 10 sõidu rongipilet Belgia piires 400 EEK
Pühapäevaleht, 1997 Katrin Hendrikson
Euroopa pealinna Brüsselit ümbritsev väike riik Belgia on sõbralik ja külm. Eriti talvel, kui end lõunamaalasteks pidavad flaamid tube kütta ei armasta. Kui õllejoojast eestlane Belgiasse satub, tuleb tal üle elada veel üks ootamatu elamus: belglaste lemmikjook on õlu cocacolaga ja selleta sealses pubis seltsielu ei toimu. 25 minutit enne plaanipärast maandumisaega lennul Tallinnast Brüsselisse teatab reibas piloodihääl, et oleme jõudnud õnnelikult Brüsseli kohale, kuid tiheda liikluse tõttu tuleb lihtsalt "istuda siin üleval ja oodata võimalust maanduda". Istume ja ootame valges vatis. Siis pöörab lennuk otsustavalt nina allapoole ja teeb koledat häält. ümberringi on kõik endiselt valge-valge, kuni ühel hetkel näeme maandumisrada umbes 10 meetrit endast allpool. 2 sekundi pärast on lennuk maas. Piloodi endiselt reipa häälega ettekantud inglisekeelsest monoloogist ei õnnestu eristada muud, kui 2 korda kuulduvat sõna "aircraft". Brüsseli lennujaamas lahkuvate lendude nimekirja uurides saame kinnitust, et tegu pole mitte ainult algaja lennureisija paanikaga - 90% lendudest taga ilutseb sõna "delayed" või "cancelled".
Eurobürokraat on leebe
Vahetult pärast maabumist avastab reisikaaslane, et kellegi kuri käsi on tema Schengeni viisa alguskuupäevaks löönud homse päeva. Arutanud läbi võimalikud variandid - saadetakse järgmise lennukiga koju, käsitakse kaduda Schengenimaadest (näiteks Poolasse), leebeim variant ööbimine lennujaamas kuni viisa kehtimahakkamiseni - varustatud kogu selle kohutavate eelaimuste pagasiga esitab reisikaaslane oma passi siiski hinge kinni hoides ametnikule. Nähes euroametniku näppu problemaatilisele kuupäevale osutavat, teeb õnnetu saatkonna poolt petetu suured silmad ja kök-mök. Ametnikutädi naeratab lahkelt ja ütleb - ma kohe helistan oma bossile ja küsin, kas ma võin selle ise ära parandada. Vist ei või, sest järgmiseks kutsutakse meid otsustava käeviipega kaasa tagaruumidesse, kus ruudulises särgis boss lööb viisale templi, mis kõlab umbes nagu "Immigratsiooniameti loal". Kassaonu rongijaamas pakub ka võimalust osta üle 1000 BEF maksev 10-sõidu-pilet kust iganes kuhu iganes, kuid umbusklike eestlastena ei jää me selle variandi headust uskuma. Hiljem selgub, et mitme lühikese otsa pilet on ikkagi kallim kui üks pikema otsa pilet. Rongisõit annab võimaluse saada Belgiast esimene kiirmulje. Iseloomulikemana jäävad silma kitsad majad ja punased katused, samuti krooniline metsapuudus.
Pissiva poisi linn
Brüssel on üle miljoni elanikuga Belgia pealinn ja asub üsna Flandria ja Valloonia piiril. Flaami ja prantsuse keelt kasutatakse seal vähemalt sildinduses üsna võrdsetel alustel. Kaardi ja Brüsseli linna kokkupanemisega on algul küll pisut probleeme. Veidi suureneb probleem siis, kui selgub, et kahes kotis on kokku kolm kaarti, mis omavahelgi hästi haakuda ei taha. Suveniiride hinnad löövad algul pahviks, nagu ikka suurkesklinnades. Hulk aega annab arutada, kas number 1045 pisikese klaasvidina ees tähistab 10.45 või 1000 franki. Kahjuks tähendas see siiski viimast... Mõistlikuma hinnaga suveniirideks võib kuulutada postkaardid - 10 ja 20 BEF tükk. Vähemalt igal kolmandal postkaardil poseerib üks (ilmselt) Brüsseli linna olulisemaid kodanikke - pissiv pronkspoiss. Reisikaaslane teab rääkida legendi, et kunagi ammu-ammu olevat nüüdseks pronksi valatud lapsuke oma tegevusega linna tulekahjust päästnud. Olles kaardi järgi olulise vaatamisväärsuse juurde kohale jõudnud, võtab jupi aega, et pisikest peakangelast tänavanurgal märgata. Kõige lihtsam ongi teda leida turistidekarja järgi, kes kõik meeleheitlikult ühes suunas fotokaid plõksutavad.
Liege — Euroopa tudengipealinn
Liege on 200 000 elanikuga linn Belgia idaosas Meuse'i jõe ääres. Liege'i peetakse haridus- ja vallooni kultuuri keskuseks, 1817.aastal asutatud ülikooli peahoones aga ripub pretensioonikas loosung "Liege - the capital of the students of Europe". Liege'i üliõpilased elavad kas ühikas ülikoolihoonete lähedal, mis asuvad suure kompleksina pooletunnise bussisõidu kaugusel linnast, või üürivad linnas peavarju. Tavaline on üürida suuremat elamist mitmekesi koos, näiteks on 3 tudengi valduses kokku 4 tuba, 1 köök, 2 tualetti ja 1 vannituba. Tavalise suurkorterina kõlavat kirjeldust ilmestab detail, et see kõik asub kokku 4 korrusel. Tõepoolest, vanalinna majad on nii kitsad, et tänavale avaneb maksimaalselt 2 akent ja ühele korrusele naljalt üle 1 toa ei mahu. Mis puutub veel belgia tudengite olmetingimustesse, siis on nimetatud elamises lisaks kõigele eluliselt vajalikule esindatud vähemalt 2 gaasikaminat, 1 televiisor, 2 muusikakeskust CD ja kõige muuga, arvuti, printer (tindi või laser, ei läinud nina sisse toppima), mikrolaineahi. Nojah, ja mis siin siis nii väga imestada on (eriti meie ühikate ja tudengi(ühis)korteritega võrreldes). Kui oleme end ühes sellises kohas sisse seadnud, astub uksest sisse võõrustajaga ühes vanuseklassis sõbraliku näoga härrasmees, joob klaasi vett, räägib paar sõna (prantsuskeelset) juttu ja lahkub. Olevat majaperemees, ühtlasi ka teatriprofessor. Kuigi esmapilgul tundub kõik uus ja huvitav maailma kauneima ja parimana, tulevad pikema tutvuse jooksul välja ka Belgia varjuküljed. Asudes Eestist teele kohta, mis meie arvestuse kohaselt peaks jupp maad lõuna pool asuma, loodame naiivselt sealt ka soojemat kliimat leida. Reaalis võtab meid aga vastu midagi sama külma ja niisket kui kaugel kodumaal. Üllataval kombel tundub aga belglasi valdavat imelik ettekujutus endast kui lõunamaalastest.
Belglased tube ei küta
Eluruume nad eriti kütta ei armasta. Meie jaoks elementaarse keskküttesüsteemi asemel leiab paarist toast nimetatud gaasiküttel töötava kamina, mis tundub ka pigem ilu-, kui soojaasi olevat. Abiruumid aga, nagu trepikojad, tualetid, vannitoad (!) on igasuguse kütteta. Ja seda kõike maal, kus juba novembrikuus lund sajab! Nädalase viibimise järel hakkad uskuma, et külmades kodudes peitubki põhjus, miks ööklubid belgia noorte seas nii populaarsed on (tihedalt inimesi täis, on need suisa palavad). Vähemalt külaliste jaoks toimub kodune elu küll üldiselt valemi järgi - öösel koju ja kähku sooja teki alla, hommikul sooja teki all nii kaua kui võimalik ja siis kähku majast minema. Omaette fantastilise elamuse pakub paaripäevase Belgias viibimise järel siiski otsustavalt ettevõetud vanniskäik. Temperatuur vannitoas on selline, et nii sa ise kui dushivesi aurab pidevalt - nagu aurusaunas. Liege'i üliõpilaste ööelu koondub vanalinna kvartalisse nimega Le Carré, kus viiele tänavale on koondunud paarkümmend kohvikut, pub'i, kiirsöögikohta, restorani. Le Carré on koht, kus võib õhtuti kõiki sõpru kohata, uusi tuttavaid leida, kohvikunurgas kitarrimuusikat kuulata, laudade vahel ja peal tantsida... Odavaim õlu maksab Carrés 50 BEF, õlut on aga kombeks juua kümnete kannude kaupa.
Rahvusjook: cocacola+õlu
Nädala sees on Carrés enamik kohti puupüsti täis, laupäeval mahub aga liigutama ja istumagi. Pole võimalik käia Le Carrés ja mitte proovida belglaste ainulaadset kokteili. Kui eestlastele tehakse ettepanek juua õlut segamini coca-colaga, hakkavad viimased kõigepealt veenudnult kätega vehkima ja nina kirtsutama. Üritused veenda belglasi kahe hea joogi rikkumise mõttetuses ei anna aga mingeid tulemusi. Kui mustjaspruun segu juba laual seisab, lisab negatiivseid emotsioone belglase selgitus, et prantsuse keeles nimetatavat vastavat jooki mazout, mida eesti keelde võiks tõlkida masuudina. Kuigi jubeda joogi maitsmine tundub teoreetiliselt tohutu eneseületusena, on reaktsioon üllatavalt positiivne. Arutlus laua ümber jätkub teemal, kuidas õnnestuks küll Eestis meeldiva kokteili tarbimist jätkata, ilma et teised eestlased sind ühiskonnast täielikult välja ei tõukaks. Vapratele ühinejatele: joogid peavad olema vahekorras 3:1 õlle kasuks, esimesena tuleb klaasi valada coca, kindlasti maitseb asi kõige paremini Belgia õllega.
Igale vastutulijale põsemusi
Belglased on iseenesest tõeliselt sõbralik rahvas. Algul tekitab küll pisut võõrastust nende kiire ja vali (prantsuskeelne) jutt ning komme iga vastutulijat põsemusiga tervitada. Samas on nad ääretult vastutulelikud - pärast veerandtunnilist (isegi inglisekeelset) vestlust ei suuda nad sulle keelata isegi oma viimast leivakääru. Avastanud, et Liege'ist kõigest 30 km kaugusel asub Hollandi riik Maastrichti linna näol, uurime oma belglasest võõrustaja käest, kuidas sinna saada. Tema kinnitab, et Liege'i noored käivad täitsa tihti häälega Maastrichtis ning hääletamist võib alustada üsna Liege'i keskelt. Kümneminutilise astumise järel oleme jõekaldal, kus neljas reas seisavad meiegi turgudelt tuttavad müügitelgid. Belglane teeb suured silmad ja naeratab vabandavalt: äripäeviti käib siitkaudu tee Maastrichti... Turul müüakse usinalt ja lärmakalt igasugu kaubaartikleid riietest kiirsöögini. Oleme tohutult pettunud, kui leiame mitmelt lettidelt esemeid, mida Eestis juba mitu aastat kohalike suveniiridena müüdud, näiteks sõrmedeta sõrmkindaid või tuttidega salle. Samas ripub ka eripakkumine - 100 BEF eest tervelt 13 raamatut. Rasketele kojusõidukottidele tuleb sealt olulist lisa. Turg jätkub lõpmatu rivina silmapiirini välja, kuid üle lähima silla õnnestub pääseda teisele kaldale, kust kohaliku elaniku kinnituselgi tee otse Maastrichti suundub. Sildiga ja käsi püsti linnatänaval kõndivate inimeste keskel jalutamine tundub algul küll pisut harjumatu, kuid 15 minuti jooksul peatub tõesti mõni auto. Seega Belgias on võimalik häälega liikuda.
