Grööni pealinna Nuuki valitsusasutused on taanikeelsed
Eesti Päevaleht, 11. juuni 1998
REIN SIKK
Nuuk-Rakvere
Inussutissarsiorsinnaajunnaarallaarnersiutaarukkallartariaqaleraluarnersoq-una? on pikim gröönikeelne sõna, mis oma 77 tähega pretendeerib ka maailma pikima sõna tiitlile. “Ma mõtlen, kas me ei peaks sellelt inimeselt ära võtma ajutise töövõimetuse eest saadavat pensioni,” selgitas sõna sisu Nuuki lastekirjanik ja kooli-õpetaja Pia Rosing Heilmann. Ta lisas, et grööni keel sarnaneb pigem hieroglüüfe kasutatavate keeltega, mitte Euroopa omadega. Grööni sõnad sünnivad baasväljendile silpide ja lõppude liitmisest. See teebki sõnad pikaks.
Grööni-taani kakskeelsusest teadustööd kirjutav Heilmann on mures grööni keele tuleviku pärast. “Paljud valitsusasutuste taanlased ei oska grööni keelt, ka mitmed seadused valmivad taani keeles, siis tõlgitakse,” nentis pedagoog. Tõlketotrusi ja totraid tõlke võib ta kiruda pikalt.
Grööni keelekorraldus meenutab aega enne Eesti keeleseaduse vastuvõtmist. Vahe on aga selles, et Gröönis rõhub kümme protsenti taanlasi keeleliselt ülejäänud saare elanikke.
Umbkeelsed lehemehed
Ajalehe Sermitsiak viiest ajakirjanikust suudavad kaks grööni keeles suhelda. “Kirjutan artikleid taani keeles, nii jõuan kiiremini kui grööni keeles,” ütles gröönlannast ajakirjanik Irene Jeppson. Hiljem tõlgitakse ta gröönikeelsel algmaterjalil põhinevad tööd taani keelest tagasi grööni keelde. On raske arvata, mis tsitaatide täpsusest järele jääb.
Nooruke Jeppson on toimetuses grööni keele oskuse pärast asendamatu. Tihti tormavad tema kabinetti umbkeelsed kolleegid, paludes vastata kohalikus keeles telefonikõnele. Samasugune keeleoskajate väärtustamine toimub iga päev mujalgi asutustes. “Konflikt ja mittemõistmine taanikeelsete juhtide ja gröönikeelse rahva vahel on igapäevane,” nentis Nuuki aselinnapea Inga
Dora Gudmansdottir. “Need kaks ringi, grööni ja taanikeelne, puutuvad kokku vaid ositi, sisulist integratsiooni pole,” täiendas kultuuripalee Katuaq kultuurisekretär Juaaka Lyberth.
Gröönimaa kinodes ja videolaenutustes rikub Miki-Hiir paljude ametnike kombel seadust, mis väidab riigikeeleks olevat grööni keele. Erinevalt eesti lastest ei tea innuiidi lapsed siiani, kuis hamburgerimaa kangelase mõtted gröönikeelselt kõlada võiks.
1980. aastail, kui kultuurijuht Lyberth rokkar oli, laulis ta oma kauamängival kuueküm-nendail sündinud gröönlaste mõttelaadist. “Meie uus elustiil on olla nagu taanlane, seepärast vaheta oma barbaarne keel taani keele vastu, vaid nii saad olla võrdne,” kõlas tõdemus.
Filme ei gröönindata
Täna tõdeb Lybeth, et keel on viimane, mis traditsioonilisest grööni kultuurist alles jäänud, aga grööni keele hästi rääkija ei pruugi Taanis saada head haridust. Siiski ei tõlgita Katuaqi kinos filme grööni keelde, sest see nõuaks liialt raha. Saavutuseks peeti grööni keelt rääkiva Kristuse toomist Katuaqi ekraanile. Paraku ei jaganud kultuuritegelaste vaimustust kohalik rahvas, eelistades ingliskeelseid ja taanikeelse tõlkega löömafilme.
Eesti lonkavast, kuid toimivast keelepoliitikast rääkimine pani gröönlased ahhetama. “Sellist oleks meilgi vaja,” tõdeti kui ühest suust saarel, kus on tavaline, et Taanist tulnud arsti ja külast saabunud patsiendi juttu vahendab tõlgist õde, kes saab aru mõlemast Gröönis kasutatavast keelest.
