Linke:
Innuiidid elavad üks päev korraga ja nende keeleski puudub tuleviku mõiste
Päevaleht, 21. juuni 1998
REIN SIKK
Nuuk-Kangerlussuaq-Tallinn
“Kui komistad lennukitrepil ja murrad jalaluu, hakkavad innuiidid südamest naerma,” selgitas 32 aastat Gröönis elanud Ole Oxholm saarerahva ja eurooplaste mõttelaadi erinevust. Kaheksa aastat grööni kultuuri Põhjalasse eksportinud Oxholm jätkas: “Innuiidid ei naera kahjurõõmust, nad on südamest õnnelikud, et murdsid üksnes jalaluu, mitte aga kaela.”
Grööni keeles puudub tuleviku mõiste, mis näitabki innuiitide maailmapildi orienteeritust hetkele, ühepäevarõõmudele. Aastatuhandete jooksul äraarvamatute muutustega kliimas oli võimatu plaane teha. Elurütm seisnes selles, et kui on ilus ilm, lähen jahile, kui lumetorm, teen sugu.
Oxholm peab seksuaalsust innuiidi kultuurile omaseks. “Kui sa täna enesele järglasi ei soetanud, võid homme surnud olla,” rõhutas mees, kes on viinud innuiitide seksuaalsusest tulvil trummitantse Euroopasse.
Seksuaalsust ja päev korraga elamist ühitades peaks olema selge, miks innuiidid suviti tihti tööle ei tule. Loomulikult sellepärast, et ilm on ilus.
Demokraatlik sotsialism
“Oleme väga sotsialistlikud, ehk mõne koha pealt enamgi kui Nõukogude Liit ja Kuuba,” arvas Grööni ühtlustatud hindasid, vähest eramajandust ja suurt korterikriisi kommenteerides Juaaka Lyberth.
Nuukis kultuuri edendav Lyberth leiab, et Gröönis ei ehitata üles nõukogude mudelit. “Oleme demokraatlikud, meie plaanimajandus põhineb solidaarsusel ja nii saavad inimesed Põhja- ja Lõuna-Grööni poes osta kaupu sama hinna eest, sest muidu häviks elu põhjas täielikult.” Kapitalismist ei saa Grööni inimene Lyberthi arvates veel aru, mis sest, et Euroopa on gröönlasi kõvasti distsiplineerinud.
Firmades napib võimekaid grööni juhte. “Mind tahetakse tööle võtta, sest olen gröönlane, aga tahan olla lihtsalt hea,” ütles maailma ühe suurima kalandusfirma Royal Greenland üks tippjuhtidest, Lars Sand- green. Umbes kord kuus tehakse talle ahvatlevaid pakkumisi, sest võimekat gröönlasest juhti ihkab igaüks.
Grööni peaminister Jonathan Motzfeldt on veendunud pooliku iseseisvuse voorustes. “Oleme suutnud Taani emamaast 3000 kilomeetri kaugusel üles ehitada ühiskonna, mida kadestavad ja võtavad eeskujuks paljud maailma põlisrahvad,” ütles ta. “Kuigi iseseisvus on meie unistus, tõden, et praegune periood on Grööni ajaloo üks parimaid,” nentis Motzfeldt.
Innuiitide rahvusliku liikumise juht Aqqaluk Lynge pole optimistlik: “Mida ütleb USA meie iseseisvuse peale? Kardan, et Taani raames oleme iseseisvamad kui omaette Ühendriikide veerel.”
Poolik on parim
Oxholmi arvates tähendab iseseisvus elustandardi langemist, milleks gröönlased valmis pole. Samas kardab Oxholm, et saja aasta pärast on eksootilisest Gröönist saanud Skandinaavia koopia.
Õhtul helises kultuuripalee Katuaq direktori Jan Klovstadi telefon ja ärev hääl küsis: “Kas sa ikka lubad oma maja töötajail hoone klaasfuajees jalgpalli mängida?”
Sel ajal, kui ärritunud Jan minema tormas, pakkis esimese Eesti ajakirjanikuna Gröönis käinud Eesti Päevalehe reporter kohvrit ning oli õnnelik, et jääkaru teda jäämägede vahel nahka ei pistnud.
Siiski jäid ka üheteistkümne Grööni päeviku artikli järel vastamata olulised küsimused. Kas Euroopa elustandard ja eurotsivilisatsioon on gröönlaste jaoks parim lahendus? Kas euroelu eksportimine kaugpõhja on innuiidid ikkagi õnnelikuks teinud?
Ei tea.
