Puhkepäev, Äripäev 11.02.2000 Raivo V. Raam
India reis on nagu magustoit ning seda maad tasub külastada siis, kui teil on kõrini Vahemere kuurortidest, mis erinevad üldilmelt üksteisest samavõrd, nagu Lasnamägi Annelinnast. Või siis, kui Pariis, London ja Rooma on ennast teie jaoks ammendanud. India reis peaks kestma vähemalt kolm nädalat, sest esimesel nädalal te vaevalt et saate lahti prügimäe tundest. Pealegi väidab mitteametlik statistika, et 90%-l lääneeurooplastest ja 70%-l idaeurooplastest tuleb reisi algpäevil kõhuhädadega tegemist teha.
Seega on kokkuvõttes kaks võimalust - te kas ei harju ja jäätegi jälestama seda maad, või hakkate nautima teisel-kolmandal nädalal. Väga populaarne on eurooplaste seas ka Indias kuude kaupa seljakotiga rändamine. Ilmselt ainult nii saabki sellest maast killukese mosaiigi kokku panna.
Linke:
- Valuutakovreter: INR kurss täna
- India-Nepaal 1997
- India-Pakistan 1998
- PM 1997: India
- India-Nepaal 1997/98
- Hinnatase on 3-10 korda Eestist odavam
- Praad (thali, st riis kastmetega) maksab alates 20 ruupiast (ca 8 kr).
- Tass teed maksab alates 2 ruupiast (ca 80 senti).
- Õlu maksab 30-50 ruupiat (ca 12–20 kr) ning alkohol on saadaval vaid üksikutes osariikides
- 15 km pikkune bussisõit maksab 5 ruupiat (ca 2 kr)
- 300 km rongisõitu üldvagunis maksab alates 50 ruupiast (ca 20 kr)
- Rikðasõidu hind kokkuleppel
- Takso maksab alates 700 ruupiat (ca 280 kr) päev
Tasub teada
• Enne reisi pöörduge arsti poole vaktsineerimiseks.
• Alustage malaariatablettide kuuri juba kodus, 2 nädalat enne reisi.
• Alasti ja poolalasti olek on keelatud isegi rannas.
• Hindade üle kaubeldakse pea alati.
• Suhtuge respektiga kohalike traditsioonidesse ja religiooni. Enne hindu templisse sisenemist eemaldage endalt kõik nahkesemed (rihmad, käekotid, sandaalid jne).
• Ärge tarvitage alkoholi hindude ja moslemite juuresolekul.
• Ärge ärrituge ega tõstke indialaste peale häält - te ei saavuta sellega midagi.
• Naised teeksid oma reisi lihtsamaks, reisides koos meessaatjaga.
• Ostke Eestist kaasa WC paberit, salvrätikuid ja teisi hügieenitarbeid.
• Kõige puhtamad on Indias kolkakülad, suurlinnad mõjuvad oma räpasusega eemalepeletavalt.
• Ühiskondlikust transpordist eelistage lennukit ja rongi, sest bussil võib viletsate teeolude ja hullumeelse liikluse tõttu kuluda 100 kilomeetri läbimiseks enam kui 4 tundi.
• Turismipiirkondades (Delhi, Agra, Goa jt) on hinnad poole kõrgemad kui mujal.
• Toitudest maitske taimset riisirooga thali’t, riisi- ja läätsejahust küpsetatud pannkoogisarnast leiba dosa’t, kanaroogasid murgh tikka’t ja murgh masala’t, leibasid nimega chapati ja nan, magusroogadest culfi’t. Leib, riis ja muu nn garniir tellitakse liha ja kala juurde eraldi.
Mis on Indias parem kui Eestis?
• Inimeste suhtumine üksteisesse - puudub negatiivsus.
• Inimesed on paremas vaimses ja hingelises tasakaalus.
• Inimesed ärrituvad haruharva.
• Usk ja traditsioonid hoiavad kuritegevuse minimaalsel tasemel.
• Inimesed oskavad ka väikese sissetuleku korral elust rõõmu tunda.
• Teenidussfääri töötajad oleks nagu selleks loodud ja teenindavad klienti meeleldi.
Klassikaline India
...ehk siis esmakülastaja kohustuslik marsruut sisaldab endas valdavalt põhjaosariikide maailmakuulsate turismiobjektide külastamist. Siia kuuluvad New ja Old Delhi, Agra Taj Mahaliga ja Jaipur Rajasthani osariigis. Tavaliselt kapatakse see kolmnurk reisibüroode korraldusel vähem kui nädalaga läbi. Niiviisi saab küll aimu India tuntuimatest vaatamisväärsustest, kuid mitte eriti selle maa eluviisidest ja inimestest. Sageli lisandub nimetatud marsruudile veel Gangeseäärse Varanasi (ka Benares) külastus. Päikesetõusuaegne paadisõit Gangesel kujuneb kindlasti sama eredaks kogemuseks kui näiteks Taj Mahali lummusesse langemine. Varanasis tasub aga veeta terve päev, sest vanalinna kitsail tänavail inimeste vahel laveerides ja templeid külastades tekib tunne nagu oleks sind paisatud idamaa muinasjuttu või ajaloos umbes 1000 aastat tagasi. Teadjamad püüavad pealelõunal koha sisse võtta Gangese vasakkalda mõne ghati (kai) ääres, kus leiavad aset traditsioonilised põletusmatused. Surnu tuleb tavaliselt samal päeval enne päikeseloojangut põletada. Laip pestakse Gangeses, mässitakse uuesti valgesse kangasse, asetatakse tuleriida otsa ja süüdatakse. Naissugulastel pole mehe matusel lubatud osaleda, kuna iidse kombe kohaselt võivad need veel tänapäevalgi meeltesegaduses surnule tulle järgi hüpata. Laiba põletamise eest hoolitsevad spetsiaalsed põletusmatjad, kes kohendavad lõket ja vaatavad, et aeglasemalt põlevad kehaosad nagu kolp, ikkagi lõplikult tuhastatud saaks. Alles siin mõistab ärimeeski, kui tühine ja minevikku kaduv on inimene - kui sinust Taj Mahali taolist ðedöövrit maha ei jää, siis sa nagu polekski elu jooksul midagi saavutanud ega ära teinud...
Vähemtuntud India
Kui tüüpmarsruut läbitud ja India olmega harjutud, võtab selle maa tõsisem huviline ette väljasõite eksootilise ja suure India eri paikadesse. Põhja-India pakub lõputuid elamusi mägede- ja loodushuvilisele, sest piirneb Himaalajaga. Lääne – Indiasse jääb maa kõige läänestunum suurlinn Mumbai (endise nimega Bombay) ja kunagise Portugali asumaa Goa kuldsed rannad. Mumbai on küll läänestunud indialaste mõistes, kuid mitte eriti eurooplaste arvates. Igatahes on läänestumine pigem väline - näiteks paljud naised kannavad teksaseid ja käivad diskoklubides. Pealegi on siia koondunud ka sellised Lääne pahed nagu narkootikumid, prostitutsioon ja AIDS. Tegelikult võib kõiki India suurlinnu pidada kohutavalt väsitavateks, kust põhjamaise vaikusega harjunu kiiresti ja meeleldi jalga laseks. Lõunaosariikides Karnatakas, Andra Pradeshis, Keralas ja Tamil Nadus elavad aga draviidi keeli kõnelevad rahvad, kelle keel ja kombed ülejäänud indialastest erinevad. Samuti on nende nahavärv tumedam ja paiguti esineb kergelt negriidseid näojooni. Inimestena on nad aga vähempealetükkivad ning sümpaatsemad kui islamikommetest enam mõjutatud põhjapoolsetes osariikides. India lõunatipp asub ekvaatorile juba niivõrd lähedal, et pakub eestlasele paraja katsumuse oma palavusega - päeval ei tõuse küll õhutemperatuur üle 32 C, kuid ei lange see-eest ka öösiti naljalt alla 25 C. Vihmaperioodil, kui päevane temperatuur langeb paari pügala võrra, on jälle niiskus raskesti talutav.
*** Huvitavad, tavapäratud ja kõhedusttekitavad olukorrad, mida ei õnnestunud India-reisil pildistada:
Hindust puuviljakaupmees loeb kannadakeelset piiblit ja väidab, et inimestena meeldivad talle kristlased rohkem kui hinduistid.
Imekena helesinise sari selga ajanud inglannast eputis hakkab hüsteeriliselt nutma niipea kui India püha loom, lehm, talle ligineb. Mysore maharadzhade palee ees antakse pühale lehmale kaigast, kui see asutab ennast murule rohtu sööma.
Rannas oma lopsakat rinnapartiid demonstreeriv eurooplanna satub india meeste pilgete ja naeru alla. Katoliku kirikus pihitakse preestrile otse tagumistel pinkidel kõigi nähes ja suhteliselt valjuhäälselt. Läänelikus ja kallis pizzerias esitab teenindav personal ühtäkki diskoetteaste - tõenäoliselt klientide parema teenindamise eesmärgil. Ühes India peres käib võitlus toitude maitsestamise osas - ema valmistab magedat toitu, kuid vanaema nõuab vürtsist ja hammustab demonstratiivselt chilli-pipart peale. Elevantsust põdev noormees sammumas oma pommikujulise labajalaga mööda külateed. Õhtuhämara raudteejaama perroonil võib jalutuid ja räpaseid kerjuslapsi kergesti segi ajada koerte, ahvide või muude loomadega.