Aafrika: teravad elamused paradiisis

Linke:

Hinnad:

Nairobi—Mombasa lend väikelennukiga (lend kestab 1t) edasi–tagasi 2400 EEK
Hotellid: konditsioneeriga, tuba kahele (sis. hommikusööki)Nairobis
*** 1152 EEK
**** 1440 EEK
Ühepäevane safari 1560 EEK
Kahepäevane safari 3640 EEK
Terve päev Purjetamist Mtwapa lahel 810 EEK
Jootraha safaril autojuhile 39 EEK inimese kohta päevas.

Pühapäevaleht, 17.11.1996

Kaido Einama

Aafrika kirjeldused maadeavastajate reisikirjades
on olnud üsna hirmuäratavad. Alates inimesi söövatest
suguharudest või metsloomadest ning lõpetades kõikvõimalike
hirmsate haigustega, mis reisijat mustal mandril võivad
tabada. See aga ei tähenda, et turistid sinna ei kipu.
Lääne–Aafrika on üks kuumemaid turismipiirkondi maailmas,
karmid ekspeditsioonid on minevik.

Giid Piret Valgma käis Aafrikas läbi Moskva öise lennuga.
Lasi endale lihtsalt augu pähe rääkida, muidu sinnakanti
ei kippunud.

"Aafrikast ei osanud ma midagi arvata," räägib ta tunnetest
selle maailmajao vastu enne reisi. "Araabiamaad pole
just need kohad, mis mind esimesena reisima tõmbaks.
Olen Euroopa läbi käinud, kuid Aafrika jäi minu elu
parimaks reisiks." Oma parimast reisist räägib ta nüüd
ka Pühapäevalehele.

Rahvusvaheline kogunemispaik

Nime Mombasa tuntakse nii Ameerikas kui Euroopas. "Võib–olla
isegi üks maailma parimaid kuurorteid," arvab paljunäinud
giid. "Räägitakse, et isegi parem kui Miami Beach."

Aafrikas vaadatakse loomi. Kuigi nad on sellised, nagu
tavaliselt loomaaias, käituvad nad vabas looduses hoopis
teistmoodi. Mereelukas, keda akvaariumis kasvatatakse
mõne sentmeetri pikkuse pisisatikana, võib India ookeanist
lainega randa uhtudes olla mitmemeetrine.

Safari on fotojaht

Olles oma reisikohvri hotellis mustade meeste hooleks
jätnud, ruttab Aafrikast tõelisi elamusi ootav turist
poodi ja ostab endale korraliku safaririietuse. Niisama
T–särgi ja lühikeste pükstega sellisele reisile ei minda.
Püssi pole vaja kaasa võtta (neid on korraldajatel piisavalt,
et ohutust tagada), müts aga küll. Mütsita on heledanahaline
põhjamaalane päikese käes varsti siruli ja vajab arstiabi.
Korralik safarisärk ja –püksid tulevad ka kasuks.

"Mõned arvavad, et safari on midagi jahitaolist. Päris
nii see ei ole," selgitab Piret Valgma. "Jaht on see
ainult niipalju, et jahitakse häid fotosid." Turist
unustab loomi nähes end ära ja pildistab järjest kõik
kaasasolevad filmid täis.

Kaks kilomeetrit merepinnast asub Keenia Rahvuspark,
kuhu turistid dþiipide ja mikrobussidega viiaksegi.
Seal pole enam nii palav, nagu kuulujutud Aafrika kohta
tavaliselt räägivad. Nii kõrgel on kuiv ja tuuline.
Temperatuur nagu üleköetud Lasnamäe korteris: 27–28°C.

Eesti turist kujutab Aafrika safarit tavaliselt teistmoodi
ette. Tõepoolest, kui siin minna dþiibiga metsa, siis
on päev korda läinud ka siis, kui nähakse ühte põtra.
Aafrikas luusib ulukeid ringi karjakaupa ja kui on lubatud
lõvi, sebrakarja ja elevante näidata, siis neid ka nähakse.

Seal nad tõesti lihtsalt on

Dþiibimehed panevad sõidukile hääled sisse kell 5–6
varahommikul. Siis on veel näha dþunglis ja savannides
käiv ööelu. Unised turistid peavad end loomadega ühte
ajagraafikusse viima ja kui see ei õnnestu, siis äratab
neid kindlasti emalõvi möire sõidukit poegade juurest
eemale peletades. Ahvid istuvad hommikusi safarileminejaid
ära saates rahulikult hotelli rõduservadel ja ei lase
kahejalgsetel end häirida. Pildistagu, kui tahavad.
Aga andku süüa ka.

Piret Valgma safari algas sellega, et autojuht näitas
reisijatele lõvi, kes näris kaks tundi tagasi elus olnud
sebrat. Ja elevandipoega, kes eelmisel päeval ilmale
tuli. Sealsamas pilgutas kaelkirjak oma hiiglapikki
ripsmeid.

"Kui marabu turistide kohalt üle lendab, siis õhk liigub,"
kirjeldab giid dþunglielamusi. Kahemeetrise tiivaulatusega
lind lahverdab tiibadega mõnikord üsna madalal, üle
loomakarjade, kus on tuhandeid tüüpilisi loomaaia–isendeid.

Dêungliseadused

Dêiibist maha minna ei tohi. Seadse järgi on safaril
keelatud oma jalaga maapinda puudutada. Kui kiskjad
on lähedal, ei lülita autojuht mootorit välja, et vajadusel
saaks kiiresti kaduda. Turistid pole loomade jaoks mitte
just kõige suuremad sõbrad.

"Autojuht hoiatas meid ohtliku Amamba eest," ütleb Piret
Valgma. Amamba tähendab elevanti, Zimba aga lõvi. Teatud
olukordades võivad ohtlikud olla mõlemad.

"Sõitsime elevandikarjast läbi ja isaelevant vihastas,"
räägib giid. "Tavaliselt karjast läbi ei sõideta. Amamba
ajas meid mõni aeg taga ja jättis rahule."

Turistidele loom tavaliselt siiski eluohtlik pole. Hotellides
aga teatakse alati rääkida lugusid, kui vihane isaelevant
on reisijad sõiduvahendi pealt ära peletanud ja siis
dþiibi pannkoogiks trampinud.

Hilton loomakuuris

Nn highway ehk magitsraaltee Keenias on lihtsalt
pinnasesse sõidetud rada läbi inimtühjade väljade. Seal
elab masai rahvas, kes kogu aeg kuhgi rändab. Püsivaid
eluasemeid keegi ehitama ei hakkagi. Mõnes külas, kus
rändureid vastu võetakse ja jälle edasi saadetakse,
on siiski oma Hiltonid ja Hotel Californiad. Kõlavate
nimetustega öömajadel on suursugune ainult nimi sildil.
tegelikult on need enamasti aukudest läbipaistvad loomakuurid,
kus nn. siseturistid ulualust leiavad. Välismaalaste
jaoks on oma maailm, mis kohalikest tavaliselt rangelt
eraldatud. 22 miljonist elanikust on töötavaid vaid
mõni protsent. Ülejäänud kerjavad või elatuvad loodusandidest.

Kerjused–lapsed piiravad Mombasa linna juba 10 kilomeetrit
enne rongi kohalejõudmist. Keegi ei jõua kuni linnani
jätkuvale kerjusterivile kogu aeg midagi visata.

Külgekleepuvad kaubitsejad

Kaubitsejad on Aafrikas tõelised meistrid. "Ma ei saa
ainult aru, kuidas nad saavad nii kaubelda, et annavad
asja peaaegu poolmuidu käest ära," imestab Piret Valgma.
"Kujukesi või loodusande müüvad mustad lihtsalt ei usu,
et sa neilt midagi osta ei taha. Kui ütled, et ei osta,
noogutatakse lõpuks mõistvalt ja öeldakse: ahaa, soomlane.
Muud põhjust kaubast keeldumiseks ei tunnistata."

Turist võib minna merre 28–kraadisesse suppi ujuma,
ja juba teda jälitabki mehike elevandikujukestega. Ujub
järgi ja pakub müüa. Mis siis, et raha kaasas pole,
kuju sobib vahetada ka rätiku vastu, mis rannal lebab.
Hind langeb kuni kümme korda, nahka ja elevandiluud
aga ei saa ka kalli hinna eest.

Piirivalve ümber hotellide

Nairobis on ebameeldiv jala hotellist kaugemale kui
viis meetrit minna. Siis ümbritseb turisti tihe kerjusteparv,
kes tüütab välismaalase üsna ruttu ära ja norib rahast
lagedaks. Ainuke mõistlik liiklusvahend on takso. Kuigi
elu on väga odav, ei julge enamus eurooplasi süüa kohalike
jaoks mõeldud hirmsates urgastes. Seal süüakse maisi
ja rannalt korjatud mereande.

Kõik, kes on enam–vähem riides, on Nairobis rikkad.
Teenijad on üliviisakad, sest nende roll on võrreldes
miljonite teiste riigi alamatega tohutult tähtis. Klient
ei ole kuningas. Klient on jumal.

Kenya

Aafrika: teravad elamused paradiisis

Reisistiilide edetabel