Palgad tõusevad, tööhõive kasvab, inimesed liiguvad. Loogiline, et see kõik avaldab positiivset mõju ka turismile. Ja ehkki Eesti hinnatõus on peletanud osa siinseid inimesi hoopis Lätti reisima, on välisturistid endiselt Eesti üles leidnud. Statistikaameti värsked arvud näitavad niimoodi.
EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso avaldas heameelt, et tänased Statistikaameti möödunud aasta sise- ja välisturistide ning nende ööbimiste värsked arvud näitavad, et 2017. aasta oli Eesti turismisektorile ajaloo parim. „Eesti turismisektor on pühendunud edukale koostööle siin pakutavate võimaluste, elamuste ja atraktsioonide tutvustamiseks ning turistide ööbimiste arvu kasv kinnitab seda,“ sõnas Mutso.
„Möödunud aasta oli Eesti turismisektorile ajaloo parim aasta. Turismisektor teeb ühiselt koostööd, et see number kasvaks veelgi sel aastal, mil kutsume ja võõrustame välisturiste siin Eesti 100. aastapäeva tähistamisel. Samuti aitame kaasa uute lennuühenduste loomisele ning uute pereatraktsioonide valmimisele. Jätkame ka koostööd sündmuste ja konverentside korraldajatega, et siia tuleks nendele üritustele rohkem külastajaid,“ sõnas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Mutso tõi esile, et välis- ja siseturistide arv kokku jõudis juba kaheksandat aastat järjest uue rekordini. Eesti turism kasvas möödunud aastal tervikuna 7%, seejuures suurenes siseturistide arv 9% ja välisturistide arv 5%. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse tehti möödunud aastal samuti 5% rohkem välisreise. Elukohariikide võrdluses lisandus majutusettevõtetes arvuliselt kõige rohkem Eesti elanike ööbimisi, välisturgudest Venemaa ja Läti turistide ööbimisi.
„Möödunud aasta väga head tulemused teevad suurt rõõmu. Samuti valmistab heameelt ka see, et Eesti majutusasutuste kvaliteet on väga hea ja teenindustase kõrge. Hoolimata väga headest tulemustest peame jätkuvalt koostöös võitlema iga Eestisse saabuva välisturisti eesti, sest konkurents naaberriikidega on jätkuvalt väga tihe,“ sõnas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa.
Eesti Turismifirmade Liidu presidendi Külli Karingu sõnul on rekordid rõõmustavad, ent kindlasti ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid senises heas koostöövaimus veelgi tõsisemalt tööd teha välisturistide Eestisse meelitamisega. „Välisturistide arvu kasv võiks olla sarnaselt siseturistidega 9%, kuna välisturistid on need, kes toovad riiki raha ja elavdavad meie majandust,” ütles Karing. „Tõeliselt hea uudis on ka Aasia turgude edukas kasv, mille taga on siinsete turismiettevõtjate ja EASi turismiarenduskeskuse ühine regulaarne kaugemate turgude Eestisse meelitamiseks töö ligi kümne aasta jooksul. Samas Aasia turiste jahib terve Euroopa, nii et konkurents on tihe,“ lisas ta.
Eesti on jätkuvalt soomlastele kõige populaarsem välisturismi sihtkoht, kuigi möödunud aastal võis näha väikest langust (4%) võrreldes 2016. aasta rekordilise tasemega. Soome turiste ööbis mullu Eesti majutusettevõtetes 916 000. Langus oli eelkõige Tallinnas ja Pärnus, samas lisandus tunduvalt Soome turistide ööbimisi Tartus. „Langus on seotud muu hulgas Eesti hinnataseme tõusuga tervikuna ning Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest tingitud hotellide kõrge täituvusega Tallinnas,“ selgitas Mutso. „Mis puutub Läti konkurentsi, siis Soome külastajate arv on seal tunduvalt kasvanud, kuid neid käib lõunanaabrite juures siiski kaheksa korda vähem kui Eestis,“ lisas ta.
Eestit külastavate Venemaa turistide ööbimiste arv on hakanud taas kasvama alates 2016. aasta septembrist. Võrreldes 2016. aastaga külastas Eestit 19% rohkem Venemaa turiste (kokku 239 000), nende ööbimiste arv kasvas peaaegu kõigis maakondades. „Arvuliselt kõige rohkem lisandus Venemaalt pärit turistide ööbimisi kahes populaarseimas sihtkohas Tallinnas ning Ida-Virumaal, jõudes viimases peaaegu juba 2013. aasta rekordtasemele,“ sõnas EASi turismiarenduskeskuse direktor Mutso.
Aasiast pärit turistide ööbimiste arv Eestis on viie aastaga kasvanud ligi kolm korda. Selline kasv on turismisektoris erakordne ning ühtlasi märk sellest, et Aasia suunale investeerimine on olnud tulemuslik. Eesmärk on veelgi suurem – järgneva viie aasta jooksul tänane tulemus kolmekordistada. Selle saavutamine on võimalik koostöös Soome ja Balti kolleegidega. Möödunud aastal suurenes Aasiast pärit turistide arv 19% (kokku oli neid 87 000). Enim saabub Aasia turiste Eestisse Jaapanist (29 000), Hiina turiste on vaid veidi vähem (20 000).
Läti elanikele on Eesti sihtkoht, kus on palju, eriti lastega peredele atraktiivseid tooteid mugavas sõidukauguses Lõuna-Eestis, näiteks Teaduskeskus AHHAA keskus ja ERM Tartus. Järjest enam tuntakse huvi Eesti spaade ja pereatraktsioonide vastu. Läti on Eestis kõige vähem Tallinnale keskenduv välisturg – vaid 37% nende ööbimistest veedeti Tallinnas, samas 20% Pärnu maakonnas, 16% Tartu ja 9% Saare maakonnas. Möödunud aastal lisandus ülekaalukalt kõige rohkem nende ööbimisi Tartus, kuid kasvust said osa ka Pärnu, Saare, Võru maakond ning mitmed teised sihtkohad. Lätist pärit turistide arv suurenes möödunud aastal tervikuna 14% (kokku oli neid 161 000).
Üks suuremat kasvu näidanud turismiturge oli 2017. aastal Suurbritannia. Sealt saabunud turiste oli möödunud aastal 58 000 ehk 20% rohkem kui 2016. aastal. Sellele aitas kaasa koostöös Tallinna Lennujaamaga uue lennuühenduse lisandumine Londoniga alates märtsist. Kasvu jätkumist Suurbritanniast on oodata ka tänavu, kuna uusi lennuühendusi lisandub veelgi.
Statistikaameti teatel peatus 2017. aastal Eesti majutusettevõtetes 3,5 miljonit turisti – 7% rohkem kui 2016. aastal.
- Uue rekordini jõudis nii sise- (9%) kui ka välisturistide (5%) arv.
- Siseturiste oli ligi 1,39 miljonit, välisturistide arv oli 2,15 miljonit.
- Välisturistide Eestis veedetud ööde arv kasvas 6,5 miljonini.
- Varasemaga võrreldes saabus Eestisse rohkem turiste enamikust Euroopa Liidu riikidest.
- Samuti tuli rohkem turiste Venemaalt ja Aasia riikidest.
- Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 72% tuli Eestisse puhkama, 21% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.
Vaata EASi turismiarenduskeskuse 2017. aasta tegevustest lähemalt videost.
