Külmad põhjatuuled on üleöö püstitanud kõrgele põhjarannikule imelised muinasjutulossid, milletaolisi inimkäed valmistada ei suudaks.
Neis lossides pole elanikke, ent nad on kõigile avatud – kui vaid külm ja tuul välja kannatada.
Põhjaranniku jugade ümbrus muutub igal talvel põnevaks muinasjutumaaks. Pankrannikult langev vesi ning ülespaiskuv veeaur koguneb kaljuseintele, puudele ja põõsastele, jäätudes silmapilkselt. Jää kogunedes tekivad jääkujud ning skulptuurid, sädelevad kambrid, õhulised kaunistused, säravad rippsillad.
Tuntuimad jäälossid asuvad Valaste joal, mis paljudele Ida-Virumaa külastajatele meelispaigaks kujunenud. Suvine turismimagnet on väärt vaatamist ka talvisel ajal, sinna püstitatud vaateplatvormilt saab hea ülevaate nii joast kui selle jäärüüs ümbrusest.
Päikeselistel talvepäevadel kiiskavad jäised kaunistused silmipimestavalt. Kiired peegelduvad korduvalt jääseintelt, pilluvad oma sära kõikjale ning eksitavad vaatevälja.
Vaade läbi jäätunud okste merele tundub, kuis piiluksid tillukesest aknakesest laia mõõtmatusse maailma.
Joakohinale lisandub õõtsuvate jääpurikate kilin ning samuti jääpankade ragin merel. Kõik kokku annab üleva meloodia.
Tundub kummaline, kuidas suudavad puud ning põõsad kannatada sellist jäämasside raskust – mis küll vaadates õhuline tundub, ent tegelikkuses tohutult kaalub. Tasub ettevaatlik olla, sest jää pole kogunenud mitte ainult puudele ja põõsastele, vaid ka maapind ning trepiastmed on kaetud libeda kihiga.
Kiiresti hämarduvate talvepäevade puhuks on uuendusena nüüd juga õhtuti valgustatud. Prožektor heidab kiiri hiigelpurikatele ja jääseintele, pannes pankseina sätendama. Jääst uksed ja alkoovid kutsuvad sisenema salapärastesse ruumidesse.
Koopad ja orvad jäämüüris mustavad sünkjalt, pikemalt varjude mängu vaadates tundub justkui tõuseks jäässe raiutud astmed terrassilt terrassile. Veel veidi jälgides tundub, nagu liiguks väikesed varjud piki neid treppe ja kaldteid; keegi justkui piiluks purika tagant või pisikesest aknaavakesest ning salapärased hääled sosistavad kutsuvalt läbi vee mühina.
Meretuultest räsituna on mõnus minna samas joa juures paiknevasse uude kohvikusse. Bussitäiele seal vaevalt kohti leiab, ent väikese seltskonnaga on ruumi kuuma teed, kohvi või hõõgveini rüübata ning jäätunud konte üles soojendada. Kui väljas möllab tuul ja tuisk, on klaasseinte taga hubane passida üksikuid pakases liiklejaid. Kohvik on avatud kümneni õhtul, ka hilised joakülalised saavad sinna sisse astuda.
Valaste pole aga sugugi ainus juga, mis praegu ülevaid vaatepilte pakub. Teisedki põhjaranniku joad, nii Valastest Tallinna poole jäävad Kivisilla ja Karjaoru kui Narva poole jäävad Aluoja, Ukuoru ja Langevoja joad on samuti võrratu jäärüü ümber tõmmanud. Jugade suurenenud kõrgustes on suur roll 2003. aasta augustikuus toimunud üleujutustel, mille tulemusena märatsevad veevood pühkisid merre palju kuupmeetreid joaalust pinnast ning kive, puid ja massiivsed raudtrepid.
Ei maksa heituda jäisest tuulest ning külmast – saadav elamus lumekuninganna lossis jalutades on seda väärt.
Ida-Virumaa talvised joad
- Karjaoru juga on suurele osale kohalikestki teadmata. Vaid mõni kilomeeter Valastest eemal. Ent enamik ei oska leida hangede vahelt rada, mis suurelt teelt joa juurde viib. Kes aga selle leiab, võib näha Valastest veelgi võimsamat kanjonit, kärestikke ning kümneid väiksemaid jugasid, mis igaüks eri kohtadest kaljuseinas välja nõrguvad.
- Kivisilla juga Saka mõisa juures on saanud oma nime vana silla järgi, mille alt juga enne langust läbi voolab. Kivisilla joa juurest viib kõikuv raudredel alla randa, et saaks joa langemist ka altpoolt jälgida – talvel on küll redelil turnimine seotud suure libisemisohuga.
-
Aluoja joastik paikneb Pühajõkke suubuval Mägara ojal. Vahetult enne Toilat viib külavahetee kolmetasandilise joastiku juurde, mille lähedal vuliseb ka muistne ohvriallikas. Aluoja ümbrus sai kuulsaks augustikuiste üleujutuste ajal, mil hakkajamad purjelaudade ja jettidega kohalikel heinamaadel sõitsid.
- Sillamäe jugasid on kogunisti kaks. Neist üks, Ukuoru juga, asub väga lähedal Silmeti tehasele ning radioaktiivsetele järvedele, mistõttu sinna pääsemine on raskendatud. Seevastu Langevaoja juga Sillamäest lõuna pool on kättesaadav kõigile.
- Utria juga Sillamäe taga on inimkäte rikutud. Kunagise joa kohale on ehitatud pais, mis rikub kauni veemängu sootuks.
- Orasoja juga Narva lähedal on peitunud sügavale metsa rüppe. Veelgi lähemal Narvale asub Tõrvajõe juga, mis on saanud oma nime tumedast sooveest, mis kogu jäävaba jõevee süngelt mustaks tooninud. Juga asub mõnesaja meetri kaugusel Narva-Tallinn maanteest.
- Kõrtsialuse joastik asub Aseri lähedal, kus jõgi paljude väikeste kaskaadidena alla langeb ning talvisel ajal suisa jäätunud terrasse moodustab.
- Uhaku juga karstialal on Eestis ainulaadne, sest sealt alla langev veehulk kaob sügavale maapõue. Talvel tasub ettevaatlik olla, et mitte kogemata läbi lume mõnda uhteauku vajuda.
- Narva juga kuulub Euroopa veerikkaimate hulka ja asub otse linna keskel. Kreenholmi vabrikute kinnisel territooriumil asuva joastiku vaatamiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida tehase juhtkonnaga. Külmadel aastaaegadel on juga kuival ning ei paku suuri vaatemänge.
- Aidu joastik on huvitav ning teistest erinev: suletud kaevandustest väljavalguv vesi rajab endale tee maapinnale pea kümnemeetrise kaskaadina otse maapõuest. Kahjuks aga on sinnagi juurdepääs raskendatud.
Eesti kõrgeimad joad
Möödunudsuviste üleujutuste tõttu on Ida-Virumaa jugadest saanud kõrgeimad Eestis, kolm kõige kõrgemat paiknevad selles maakonnas:
1. Valaste juga Ontikal, mille kõrgus viimaste ametlike mõõtmiste järgi (Eesti Looduskaitse Seltsi Ida-Virumaa Loodushariduskeskuse andmetel) on 30,5 meetrit, koos kaskaadidega aga kokku 33,8 meetrit.
2. Kivisilla juga Ontika-Saka lõigul 22,8meetrise kõrgusega on teisel kohal.
3. Karjaoru juga Saka mõisa juures 15,9 meetriga on Eesti kolmas.
MARKO KALDUR
Seiklejate Klubi VANDERSELLID
