Äripäev, Puhkepäev, 12.03.2004
Markus Larsson,
Washington
Linke:
- www.fredericksburg-virginia.net
- www.williamsburg.com/james/james.html
- www.kingsdominion.com
- www.buschgardens.com
Rongi ja bussi võib Washingtoni ümbrusesse reisile minnes kohe unustada – need on seal ebapraktilised ega paku teelt kõrvale põikamise võimalusi, laia hinnaskaalaga pakutavad üüriautod aga aitavad avastada ka kiirteedest eemale jäävaid huvitavaid väikelinnu.
Kui USA pealinna külastav turist on väsinud Washingtoni arvukate muuseumide, memoriaalide ja valitsusasutuste imetlemisest, on parim lõdvestus auto üürida ja päevaks või paariks I-95ndat pidi lõunasuunas sõita.
Heaks diiliks võib lugeda autot rentides u. 30 dollarit päev. Teejuhised linnast välja ja ka maanteedel on ääretult selged ning teed fantastilised (muidugi mitte tipptundidel). Enne linnast lahkumist on soovitav teha peatus Welcome Centeris, kus saab head nõuannet ja osariigi tasuta kaarte. Kui jätta sisse põikamata tee peale jäävasse regiooni ühte suurimasse, väga soodsate hindadega ostukeskusesse Potomac Mill Malli, on kuulsusrikas Fredericksburg Washingtonist vaid tunni kaugusel. Esmakordselt Ameerikas viibija peaks ära õppima, et siin mõõdetaksegi vahemaid tundide, mitte miilide, ja kaugeltki mitte kilomeetritega.
Rappahannocki jõe kaldal asuv Frederiksburg seostub eelkõige Ameerika Ühendriikide kodusõjaga (1861-65) ning oli ja on (eriti nähtavalt pühapäeva hommikul kirikus käimise ajal) lõunaosariiklaste vast põhjapoolseim kants. Linna ümbruses on mitmeid George Washingtoniga seotud paiku. Fredericksburg (www.fredericksburgvirginia.net) on tüüpiline USA väikelinn, mis koosneb kirevast antiigipoodide, kunstigaleriide, boutique’ide, kohvikute, restoranide ja pisihotellidega umbes poole miili pikkusest peatänavast (Princess Anne) ning suhteliselt tähtsusetutest kõrvaltänavatest, kus asuvad peamiselt kümnete religioonide kirikud ja pühamud, aga ka kõiksugu bürood, kontorid ning osaliselt restaureeritud elamud. Tähtsamate ajalooliste mälestusmärkidega võib tutvuda peatänaval asuva Visitor Centeri videosaalis või hoburakendil linnaekskursiooni tehes. Fredericksburgis asub ajaloolise campusega Mary Washington College (mida hetkel tahetakse ülikooliks ümber nimetada).
Kes tunneb huvi vaimude ja kummituste vastu, peaks linnas ööbima ning osalema õhtusel asjakohasel ning meeldejääval küünaldega ringkäigul. Söögipaigaks soovitan autentset ja suhteliselt odavat Tai restorani (Bangkok Café) või euroopalikku toitu pakkuvat pisut kallimat La Petite Auberge restorani. Siin võiks ka pinnapealselt tutvuda Virginia veinidega, kuid neid oleks targem degusteerida tee peale jäävates kümnetes viinamarjaistandustes.
Fredericksurg ei löö õieti millegagi, kuid annab pildi ameerika ajaloolise linna tänapäevast ning tunnistab, et ka USAs on sajandi-paari vanuseid kasutusel olevaid ehitisi. Tõsisemat ajaloolist elamust pakuvad Fredericksburgist tunni võrra kagusuunas (I-95 South ja siis I-64 East) jäävad koloniaalajastu park-linnake Williamsburg ning esimene inglise sisserändajate alaline asula Ameerikas – Jamestown (www.williamsburg.com/james/james.html). Lastega reisijad ja meelelahutuse otsijad peaksid peatuma hiiglaslikus lõbustuspargis Kings Dominionis (www.kingsdominion.com), kus eriti põnev on nn ookeanilainete bassein. Tegemist on turbiinide genereeritud tõeliselt võimsate lainetega! Kings Dominionist on võimatu mööda sõita üle I-95 kõrguvat reklaamtorni märkamata.
Kes on unistanud Disney parkide külastamisest, võib saada väga sarnase kogemuse Bush Gardenis (www.bushgardens.com), mis paikneb pisut enne Williamsburgi.
Vabaõhumuuseumina toimivat linna külastab aastas üle 4 miljoni turisti aastas. Selles leidub autentseid toimivaid poode, sepikodasid, pagariärisid, apteeke ja muud koloniaalajastu atribuutikat. Williamsburgi ajaloolisse ossa autoga ei pääse ja sõiduk tuleb jätta jällegi hästi tähistatud Visitors Bureau juurde, kust edasi pääseb bussiga.
Nüüd, kus ajalugu mällu talletatud, igal sammul pakutavad suupisted söödud ning kohustuslik suveniir - koloniaalajastu kolmnurkne müts ja vast ka mittetulistav muskett ostetud, võib pilgu kaardile heita. Tähelepanelik reisija kindlasti märkab, et siit polegi enam eriti kaugel Atlandi ookean.
Miljoni elanikuga kuurort- ja rannalinna, Virginia Beachi jääb napp kolmveerand tundi autosõitu. Tee (I-64 East) kulgeb läbi NATO väejuhatusega seotud kuulsa sõjasadama Norfolki. Selle lennukikandjate baas on ka külastajatele avatud. Ja siis, läbi paari kilomeetri pikkuselt ookeani alt kuleva tunneli ning üle Baltic, Pacific ja Atlantic avenüü, paistab viimaks kätte taevaga kokku sulav sinav ja alati lainetav ookean oma lumivalge, mõõnavee ajal umbes saja meetri laiuse ning kilomeetrite pikkuse liivarannaga.
Siin pole turistidele tavaliselt enam reisijuhiseid vaja. Hotellituba (60 kuni 150 dollarit öö) oleks siiski soovitav võtta vaatega ookeani poole. Seda mitte ainult võluva vaate pärast vaid ka põhjusel, et rannaäärsel avenüül kestab varajaste hommikutundideni noorte ja kaunite üsna valjuhäälne Ameerika moodi promeneerimine ehk cruising: läikivate, üles löödud ja teineteist trumpavate autode ja tsiklite lõpmatu rongkäik. Lõbusõitjate igaõhtune kirev karavan on valjuhäälne. Iseenda ja oma masinatega uhkeldamine kuulub beach life’i ja miks ka mitte Ameerika igapäevaelu juurde.
