Kihnus sõidavad turistid autokastis

• Kihnu luiteranniku äärde on keelatud sõita autoga
• looduskaitse all olevaid taimi (nt. rand-ogaputk) ei tohi korjata telkimiseks on saarel spetsiaalne telkimiskoht
• Linaküla imeilusal rannikul, mujal ei telgita
• lindude pesitsusaeg on 1. aprillist 15. juulini, siis on mõnedele kaitse all olevatele laidudele minek keelatud
• suitsuangerja saab kätte alla 200 krooniga
• Kihnu kuulus käsitsikootud kampsun “Kihnu kuulikindel” maksab alla 2000 krooni
• organiseeritud bussiekskursioon Kihnu saarele tallinnast maksab alla 500 krooni

Mida vaadata?

• Koksi tamm Lemsi külas, ümbermõõt 3,1 m ja kõrgus 26 m
• Kihnu Jõnni mälestuskivi Rootsikülas
• laiud Ristinä nina juures, kuhu mõõna ajal kuiva jalaga pääseb
• Kihnu tuletorn asub saare lõunatipus ja on kokku pandud 1864. aastal Inglismaal valmistatud detailidest
   
• Kihnu mõisaaseme kolm suurt pärna: ümbermõõdud 3,2, 2,3 ja 2,5 m
• Kihnu kirik, millele pärast 1840. aastat ehitati sibulkuppel, kui kihnlased massiliselt õigeusku läksid
• Kihnu muuseum asub vanas koolimajas, asutati 1974. aastal
• Kihnu rahvamaja, mis ehitati 1947.-1959. a talgute korras, palgid toodi talvel üle jää
• laevakapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnni haud Kihnu kalmistul

Äripäev, 30. juuli 1999

Kaido Einama

Kihnus käib ikka vana ja uus koos, ei maksa tulla siia ja mõelda, et oleme vanamoodsad maakad, ütleb giid Veera turiste Kihnu sadamas vastu võttes. Tema sõnade kinnituseks hakkab teisel Kihnu rahvariides giidil taskus helisema mobiiltelefon.

Pärast kolmveerandtunnist õõtsumist reisilaevaga Vesta, mis tormilainetuses korralikult küljelt küljele ja üles-alla hüppab, ronib laevatäis turiste Kihnu sadamakaile. Saar on küll väike, kuid õnneks ei kõigu, rõõmustavad esimesed maalepääsejad. Neid ootavad kaks veoautot lahtiste kastidega – nn. Kihnu turismibussid. Teadjamad räägivad, et samamoodi sõidutatakse turiste ka Kuubas. Valgetes riietes põhjamaalaste ja esimeste organiseeritud Eesti turistide ümber tiirlevad uudishimulikult ka herilased, keda sadamas asuva külmhoone külmutatud kala ei huvita. Kõrgemal tiirlevaid kajakaid aga huvitab rohkem kala.

Turistide ühes pundis mööda saart vedamine istub saare elanikele ja loodusele paremini. Kui varem käisid metsikud turistid ja keegi neid ei organiseerinud, võis mõni kohalik elanik oma taluõuest hommikul leida pimedas telkima tulnud turistid, kes peenrad ära tallanud ja kaevust piima ka nahka pistnud. Nüüd ei vaadatagi võõraid enam võõristavalt, kui nad veoauto kastis tihedalt laudade peale istuma surutuna mööda Kihnu kruusateid loksuvad. Vastupidi – Kihnu naised, kes talve läbi saarel rahus ja üksinduses käsitööd on teinud, laotavad kõrtsi kõrvale või telkimiskohta lahti oma müügileti ja teenivad talvise näputöö eest korraliku raha. Nn. “kihnu kuulikindla” ehk käsitsikootud rahvamustrilise sooja kampsuni saab kätte alla 2000 krooniga. Vaibad, käpikud ja linikud on odavamad: mõnisada krooni. Ja turistide ümber sebivad ikka naised, mehed on merel nii suvel kui talvel.

Lambad elavad laidudel omaette
Kui Kihnu turismibuss sadamast minema sõidab, tõstavad rannaäärsetel heinamaadel pead lambad. Mõned neist on saarelt välja saadetud laidudele, kus nad suve läbi omaette toimetavad, aeg-ajalt käib peremees neile magedat vett viimas ja villa lõikamas.

Peale lammaste ja muude koduloomade saarel ulukeid suurt polegi. Kunagi olid jänesed, nüüd on need rebaste poolt nahka pistetud. Giid Veera ei teagi, mida need rebased nüüd, kui jänesed ära söödud, saarel teevad. “Ju nad teinekord kalavargil käivad,” arvab ta.

Transpordivahendiks külgkorviga mootorratas
Kui mujal Eestis näivad veneaegsed külgkorviga mootorrattad juba unustatud olema, siis Kihnus mitte. See nõukogudeaegne kolmerattaline sõiduvahend on endiselt populaarne, külgkorvile on tavaliselt meisterdatud suur puust kast, milles hea kala vedada. Mootorratastega kihutavad ka enamasti naised, Kihnu kleit tuules lehvimas. Samuti on saarel sõiduautosid, mis enam ülevaatust ei kannata. Kuid auto polegi saarel uhkeldamiseks. Tähtsamad on kalapaadid ja kalapüügiriistad.

Saare lõunatipus on tuletorn, üks saare kümnekonnast vaatamisväärsusest. Tuletorni ümber õitseb rand-ogaputk, haruldane taim, mille korjamine on keelatud. Siiski on mõni maastikuauto jälg kulgenud otse üle looduskaitsealuse taime.

Kuna saarel pole peaaegu ühtegi kuuske, välja arvatud mõned iluaeda istutatud, tuuakse jõuludeks tuppa mänd. “Mänd on hulga parem kui kuusk,” kiidab giid Veera, “teda saab kauem toas hoida, ei lase okkaid nii kiiresti maha.” Majade läheduses leidubki mände, millel latv jõulude ajal maha võetud.

Organiseeritud turiste kostitatakse pärast poolepäevast ringsõitu veoautokastides kalalõunaga. Kalalõuna on saare ainsas ametlikus telkimispaigas, kus soojad ahvenad ja angerjad otse suitsuahjust lauale tuuakse. Samas sätivad suveniirimüüjad oma kraami lettidele ja vaibad puude vahele nööridele. Kalalõunale satub ka mõni kohalik Kihnu mees, kes tuleb turistidega võõrkeelt rääkima. Kui ta emakeelele üle läheb, ei saa keegi aru. “Mine koju, mis sa siin inimesi tüütad,” hurjutab kalasuppi lauale toov perenaine.

Kui mees on läinud, küsitakse perenaiselt kalapüügi kohta. Näiteks seda, mitu vihmaussi hommikul angerjate püüdmiseks sai välja kaevatud. Selgus, et turistide lauale jõudnud angerjate õnge otsa meelitamiseks läks vaja sada vihmaussi.

Rahvamajas saavad lõuna ajal kokku kõik mööda saart ringi tiirutavad turismigrupid. Kes on organiseeritud, saabuvad kohale veoautokastis, individuaalturistid aga tulevad kas oma autodega, mis praamiga saarele veetud, jalgratastega või jala, seljakotid telkide ja magamiskottidega seljas. Kuna kultuuritegelaste koorekiht on Viljandi folgifestivalil, esinevad turistidele päris noored. Laul käib ikka kalapüügist, ka põhjanaabrid saavad regilaulu kaasa laulda. Kuigi pulmalaul tähendab nende keeles hoopis midagi muud.

Lauldakse ka Kihnu vapiloomast hülgest, keda enam küttida ei tohi. ja sellest, et kui mees merelt koju tuleb, siis kipub ta kõrtsi minema ja kodus mehe valitsust näitama. Turistidki saavad proovida Kihnu pulmatantse, mis on nii tasase sammuga, et ka kolmepäevase pulmapeo jaksab ära tantsida.