Estraveli kliendileht ESTraveller, september - oktoober 2001
Kaido Einama
Käesoleva artikli autoriks on Äripäeva arvutirubriigi toimetaja Kaido Einama, kelle hobiks on ka interneti reisiportaali Reisijututuba tegemine. Kataloonia pealinn Barcelona erineb mitut pidi muust Hispaaniast. Esiteks - seal on valgepäised ja pikad inimesed. Teiseks - nad räägivad oma keelt, katalaani keelt. Kolmandaks - Kataloonia piirkond on Hispaania ülejäänud osadest enam arenenud piirkond.
Hinnad:
- Bensiin Super (95E): 9-11 EEK
- Lõunasöök: 50-80 EEK
- San Miguel õlu: 6 EEK
- Jootraha: 10%
- Postmark Eestisse: 6 EEK
- Langevarjulend merel: 350 EEK
- Vesijalgrattasõit: 70-100 EEK/tund
- Autorent: 500 EEK/päev
Kõik see paistab silma juba Barcelonasse saabudes esimestel hetkedel. Lisaks on Barcelona ülikoolilinn, kus elab tuhandeid tudengeid. Ja turismilinn, kus hotellid on enamuse osa aastast pilgeni turistidest ummistunud ja vabu numbritubasid tuleb kuid ette broneerida. Käisin Barcelonas 1995. aastal ja 2001. aastal. Selle ajaga on linn palju muutunud. Kuigi turistilõksud, kuhu juhuturist alati satub, on enamasti samad, vaatab eestlane Barcelonat nüüd hoopis teise pilguga.
1995. aastal kääris revolutsioon
Kui 1995. aasta Jüripäeval ehk St. Jordi päeval Barcelonasse sattusin, käis seal "pehme revolutsioon" sellisena, nagu meilgi oma ajaloolised sündmused sel ajal veel värskelt meeles olid. Iseseisvuse eest võitlejad jagunesid radikaalseteks, kes nõudsid Kataloonia iseseisvumist, ning leebemateks, kes võitlesid katalaani keele tunnustamise pärast. Linna kohal lendas lennuk ja puistas punaseid lendlehti. Katedraali ees seisid politseiautod ja valvasid plakatitega inimpunti, kes nõudis suuremat autonoomiat. Üleval olid rahvuslipud (puna-kolla-triibulised) ja parkides peeti kõnesid. Eestist saabunud turistidega tegi intervjuud kohaliku ajalehe El Pais reporter ja küsis, kuidas Eestis kõik algas. Ning loomulikult osteti Barcelonas traditsiooniliselt, nagu igal Jüripäeval, naistele punaseid roose ja meestele raamatuid. Komme oli selline.
Autonoomia on käes
Nüüd, 6 aastat hiljem räägib Barcelonasse saabunud turistile giid esimeste lugude hulgas seda, et Kataloonias kehtib nüüd kaks keelt - hispaania ja katalaani. Lapsed õpivad koolis katalaani keeles. Loomulikult saab igal pool hakkama ka hispaania keelega. Ja kui kuus aastat tagasi võis leida Barcelona külje alt veel unise rannaküla, kus põhjamaadest oodati pensionäridest turiste, siis nüüd on juba mitu aastat kõik vähegi majutusasutuse nime välja teeninud katusealused turiste nii pungal täis, et turismikeskuses ohatakse keskpäevast kohvritega turisti nähes: hiljaks olete jäänud. Kohe kõvasti hiljaks. Isegi nädalaid ette tellides ei leia linnast vaba voodit. Reserveerida tuleb öömaja ette kuid varem. Nüüd aga, kui kohvritega ja öömajata võõrasse linna sattuda, ei jää pruunisilmsel, kuid heledapäisel kataloonlannal turismikeskuses üle muud soovitada kui linnast välja sõita. "Sõitke kohe 100 kilomeetrit ja hakake siis vaatama, ehk leiate midagi," ütleb ta.
Gaudi, puha Gaudi
Barcelona vaatamisväärsustega tutvumiseks tuleb endale meelde jätta nimi Antoni Gaudi. Pole just tihti selliseid linnu, kus üks arhitekt on valmis teinud suure osa linna vaatamisväärsustest. Gaudi on arhitekt, kes pole teinud ühtki traditsioonilist majakasti, pigem on tema tööd pärit mõnest ulmekoomiksist oma ebamaiste vormidega ja loodusest võetud väänkasvudega, mis on kivisse valatud. Gaudi loominguga tutvumine algab linna tähtsamast objektist - ehitatavast katedraalist Sagrada Familia. See praegu veel nelja torniga ehitis sai nurgakivi ülemöödunud sajandi lõpus ja teda ehitatakse teadjate sõnul veel vähemalt 50 aastat. Ehituse sisemusse saab ka piiratud koguses turiste, ekskursioonile. Bussi või autoga kesklinnas sõites kohtab veel mitut Gaudi projekteeritud elumaja. Kuid mäkke tõustes kas metrooga või autoga jõuab Güelli aeda - jällegi Gaudi loomingut vaatama. Seal pole ehitatud mitte ainult muinasjutumaju, vaid projekteeritud terve park. Kummalised sambad ja pingid on tuntud Barcelona postkaartidelt. Kivipits säilib kuumal Vahemere rannal aastaid, olles praegugi veel väga heas korras.
La Ramblal tuikab elu
Barcelona ajaloolises linnaosas on peamiseks kohaks, kus tuikab linna elu, la Rambla. Sellenimelist tänavat võib kohata igas Hispaania linnas, tegemist on vanalinna peatänavaga. La Ramblal on turistide kontsentratsioon kõige suurem ja samas on tihe ka taskuvaraste hulk. Hotellid ja restoranid on oma hinnad la Ramblal kõige soolasemaks kerinud. Samas on ka puuviljaturg, kus vaatamata keskse koha juurdehindlusele võib eksootilise vilja kätte saada eestlase jaoks poolmuidu. La Rambla lõpeb mere ääres, otse vastu Kolumbuse väljakut. Nagu igas suuremas linnas Hispaanias, on ka Barcelonas üleval Kolumbuse kuju. Samba otsast osutab Kolumbus läände, mandri suunas, mille ta avastas.
Tegevust leiab mitmeks päevaks
Barcelonas käiakse tavaliselt ära ka olümpiastaadionil ja olümpiakülas. Samas kandis on ka Veneetsiat külastanud turisti jaoks kaks väga tuttavat torni. Tornid on maha viksitud Veneetsia St. Marcuse katedraalist ja kujutavad endast väravat Barcelona maailmanäituse hallidesse. Kui Barcelona ümbruses ringi vaadata, siis leiab mitmeks päevaks tegevust nii rannikul kui saartel. Prantsuse piiri ääres on Salvador Dali muuseum, Montserrati kaljusel mäel aga kuulus kaljuklooster, kus ka südasuvel võib mõnikord üsna jahe olla. Barcelona lähedal laiuvad ka pikad liivarannad ääristatud kämpingutest, Tarragonas võib pilgu peale visata Rooma-aegsele amfiteatrile.
Kui aga merereis ette võtta, siis puhkuseks leiab mõnetunnise laevasõidutee kaugusel asuvad Baleaari saared. Neist suuremal - Mallorcal on ka rohkelt vaatamisväärsusi, pisikesel Ibizal aga saab käia lihtsalt lõbutsemas ja meelt lahutamas.
