Poola - kohustuslik turismimaa

Poola-Leedu piiril.Linke:

Olulist:
- Varssavi rahvusvaheliselt lennuväljalt on kesklinna 8 km, transport takso või liinibussiga
- lubatud kiirused asulates 60 kmh, maanteel 90 kmh, kiirteel 110 kmh
- riiklikud puhkepäevad: Uus Aasta, Lihavõtted (2 päeva), Corpus Christi, 22. juuli - rahvuspüha, 1. november - hingedepüha, Jõulud
- Turisti-info Varssavis: pl. Zamkowy 113, tel. 270 000

Pühapäevaleht, 16.12.1995

Kaido Einama

Eestist rännatakse Euroopasse tavaliselt maismaad mööda. Praegu on peaaegu ainsaks võimaluseks sinna jõudmiseks ületada Leedu-Poola piir. Loomulikult on seejärel ees üks või mitu päeva Poolas - 37-miljonilise elanikkonnaga Euroopa suurriigis, mis on teel Euroopasse lausa kohustuslik vahepeatus.
Kuid alati ei pruugi külaskäik jääda lühikeseks vahepeatuseks. Miks mitte just Poolasse minnagi? Ka seal on küllalt põhjust teha pikem tiir tähtsamate vaatamisväärsuste juures ja tutvuda kohaliku eluga.

Külalislahkete slaavlaste üks suuremaid riike Euroopa südames on küllaltki omanäoline praeguse tänavapildi ja maa ajalooga. Nagu arvata võib, on kõikjal Poolas sotsialismist vabanenud riigile järsust kapitalismile üleminekust iseloomulikke jälgi - teede ääres lokkab hamburgeriäri, mis pole soliidseks toitlustusketiks jõudnud kosuda, vaid piirdub erinevates stiilides putkadega, mis on suuremate magistraalide ääres avatud 24 tundi.

Dollareid pakkudes pigistab müüja tavaliselt silma kinni ja võtab raha vastu, kuigi ka Poolas on valuutaga kaubitsemine keelatud. Raha tuleb vahetada ametlikes valuutavahetuspunktides, kus kurss võib kõikuda üsna oluliselt. Arveldada tuleb põhiliselt 1000- ja 10000-liste rahatähtedega, väiksemate rahade eest võib osta vaid nätsu või tikke.

Piirivalvurid

on Poola piiridel aeglased. Rääkimata Leedu-Poola piirist, kus kunagi ei saa aru, millega piirikaitsjad tegelevad, et dokumentide kontrollimisega nii kaua aega läheb. Sarnane on olukord ka Poola lääne- ja lõunapiiril. Seal on nii riiki sisse- kui väljasõidul väiksemad järjekorrad ehk ainult selle tõttu, et on vähem nn. kahtlast elementi. Nende hulka kuuluvad kõik endisesse "suurde ja jagamatusse" kuulunud rahvad, sealhulgas muidugi ka eestlased. Neid kontrollitakse põhjalikumalt ja erilise mõnuga, samal ajal kui poolakaid lastakse üle piiri mõnikord isegi passi kaante vahele vaatamata.

Kõigest hoolimata võib piiri ületada 45 minutiga, kui hästi läheb.

Sõbralik rahvas

Välja arvates politseinikud, piirivalvurid ja muud ametnikud, kes võõramaalastesse üldsegi hästi ei suhtu, on poolakad sõbralik rahvas.

Spetsiaalselt välisturistidele mõeldud teenindusasutustes ja öömajades on heal tasemel teenindus. Kuid juhuslikus kõrvalises külapoes võib inglise keelt rääkiv inimene kohata mõnikord pahast suhtumist. Teed juhatatakse aga heameelega, tavaliselt valdavad inimesed vähemalt mingilgi tasemel inglise keelt (kuigi on loomulikult ka erandeid). Imekombel võib poolakas aru saada ka vene keelt tugeva eesti aktsendiga rääkivast eestlasest ja mõnikord arvatakse, et Eesti turist räägib koguni kohutava aktsendiga vigast poola keelt. Sellisel juhul vastatakse aga soravas poola keeles, mis tähendab, et arusaadav vastus jääb esialgu saamata.

Pealinn

Poola pealinn Varssavi sai II Maailmasõjas tugevalt kannatada ja hävis 80% ulatuses. Pärast sõda aga hakati hävinut taastama ja poolakad said tuntuks kui head restauraatorid, kes enne olümpiamänge ka Tallinna vanalinna taastamas käisid.

Varssavi suuremad vaatamisväärsused asuvad vanalinnas. Seal on terve rida keskaegseid linnakodanike maju, seal asub ka Poola kuningate kroonimiskatedraal. Vana linnaosa ümbritsevad kaitseehitised ja kuulus Barbakani värav. Vistula mäel asub ka restaureeritud Kuninglik Kindlus, kus asuvad Poola rahvusreliikviad.

Pealinnast 50 km kaugusel Zelazowa Wola lähedal on kuulsa helilooja Frederic Chopini sünnipaik. Tema sünnikodus on igal pühapäeval helilooja loomingu kontsert.

"Hääletajatel" on oma reeglid

Üsna haruldasena tundub Poolas komme reglueerida ka nn. "hääletajate" tegevust. Tee ääres juhuslikke autosid peatavatel ränduritel on tavaliselt taskus kupongid, mis loovutatakse autojuhile, kes saab need hiljem vastavas turismiasutuses või infopunktis rahaks teha. Autojuht saab "hääletajalt" nii palju kuponge, kui pikalt ta sõidutas. Igaüks aga niisama lihtsalt tee ääres "hääletada" ei saa - see tegevus on keelatud alla 17-aastastel ilma vanema saatjata. "Hääletajate" hooaeg kestab mai algusest septembri lõpuni.

Öömajad

Hotellid klassifitseeritakse Poolas traditsiooniliselt ühe- kuni viietärnilisteks. Lisaks võib kohata ka nn. kõrtse, mis pole mitte kaasaegsed stiilsed ajaveetmiskohad, vaid sisaldavad ka kuni 20 magamiskohta ja sinna juurde käiva teeninduse. Kõrtsid on suuremate teede ristumiskohas või linnades. Mägedes on ka nn. mägivillasid ehk luksulikke maju puhkuse veetmiseks omaette või väiksema seltskonnaga. Lisaks on ida-eurooplasele taskukohased noortehotellid, mida Poolas on 1500, neist 200 on rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel.

Spetsiaalseid telkimisplatse on Poolas aga vähem - ainult 170. Kõige rohkem on neid Tatra mägede läheduses, mõnikord leidub vastavaid kohti ka suuremate linnade ümbruses, kus lisaks telkimisplatsile saab kasutada ka kergeid puumaju.

Söögikohad

Restoranid on nagu hotellidki jagatud viide kategooriasse - alates IV kategooriast kuni luksini. Baarid ja kohvikud aga on just sellisel tasemel, nagu nad on. Hamburgeriputkasid jätkub iga suurema tee äärde, söögi hinnad pole just meeletult odavad, kuid on meie jaoks suhteliselt taskukohased. Hea on veel seegi, et erinevalt Lääne-Euroopast, kus on kombeks hommikueineks pakkuda kuuma joogi kõrvale vaid saiakest, saab Poolas enne päeva algust kõhu natukene tõsisemalt täis süüa - hommikusöök on ikka selline, mis eestlase mõistes kerge eine nime võiks kanda.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.