Linke:
- Hotellibroneering Miamis
- lennupiletid
- valuutakonverter: USA dollar täna
- Florida reisijutt 1999
- Miksike: Florida poolsaar
- Estraveller: Florida 2001
Reisijututoale saadetud 9. märtsil 2002
Toomas Mikkor
(tekst ja pildid)
Nagu varemgi, saatusin Floridasse sel aastal jälle jaanuaris-veebruaris, siis kui meie kliimavöötmes on kõige jälgim aeg. Floridas on põnevust palju, nädalast jääb kindlasti väheks. Enne kui arugi saad, on kuu aega läinud ja sa istud põsk vastu udust lennukiakent ja suundud tagasi vihma, lörtsi, tuule ja külma kätte.
Üks Florida kaubamärk on alligaator. Neid lahedaid elukaid tasub kindlasti vaatama minna nende endi elukeskkonda, Evergladesi lõpututesse soodesse ja luhtadele. Kui rändad kokkuhoiurezhiimil, siis mine rahvusparki, laenuta seal jalgratas ja vänta poolepäevane tiir mööda sohu rajatud teed. Näed kõikvõimalikke linde, kilpkonni ning alligaatoreid jagub paremale ja vasakule. Neid karta pole vaja - kui oled eesti ühiskonnas ellu jäänud, siis ei hakka su peale ka alligaatori hammas. Tegelt on nad kartlikud loomad, kui sa ise ei torgi, siis ei juhtu midagi.
Ka kanuumatkad on taskukohased ja väga põnevad. Neid pakutakse väga paljudes paikades. Eriti lahedad on matkad mangroovivõsades ja küpressisoodes. Kui sa päris käpard pole, siis võid julgelt kaamerad ja moblad kaasa võtta, kanuuga ümberminek pole eriti tõenäoline. Enne kanuuga teele asumist võiksid teha endale siiski ühe teene - kui matkad soolases vees, siis uuri järgi kogu tõde tõusu ja mõõna kohta ja veendu selles, et su retk ei kulgeks vastu tõusu ega mõõna. Mina lasin oma vapra reisikaaslasega 7 tundi vastu loodeid. Oleksin valinud teise suuna, oleks uhanud sama maa allavoolu. Ega polnud tühjast tüli midagi, aga kui päike juba õhtus, siis ei tahaks enam kanuuga seal mangroovivõsas alligaatorite riigis küll olla. Tõusu ja mõõnaga sai palju nalja - korra jäime keset ülemiste suurust järve kanuuga kinni, sest vesi oli järvest minema voolanud. Jalgsi ka edasi matkata ei saanud, sest muda ulatus rinnuni. Päris lahe oli niimodi mõladega pori kühveldades tollhaaval edasi liikuda. Ka kalad olid kuival, lasid viiesentimeetrises vees nagu süstikud ringi, muda lendas kahte lehte. Kusagil tühjal liivaribal randudes ei maksaks kaugele minna - tagasi tulles ei pruugi seda riba enam olla, võib tõusuvee all olla ja kanuu võib olla oma teed läinud. Soolases vees matkates tulevad delfiinid teinekord üsna lähedale, hüppavad veest välja ja teevad muid tempe. Nägin neid päris tihti mulle tasuta etendust andmas. Üks hea koht kanuumatkaks on Everglades City, teiseks võiks soovitada seminole state parki, see on lääne Floridas st. Hwy nr 41 peal.
Kui reisi eelarve lubab, siis võib pikklõugasid-aligaatoreid uudistada airboatilt või sookulgurilt. Airboati kaptenid tunnevad sood üsna hästi, näitavad teile elukate pesad ja elukohad kõik kätte. Airboatiga käiakse ka manatee'sid ehk merilehmi uudistamas. Airboati hinnad on väga erinevad - koos suure karjaga minnes üsna odav, ca $ 15 nägu, privaatne kahele reis ca $ 70. Swamp buggy ehk sookulguri reis maksab ca $ 20/tund. Ja need reisid on iga viimast senti väärt!
Teine asi, mida tasub kindlasti proovida, on kalapüük. Omapead pole mõtet sudima minna, kui kala tahad saada. Tuleb leida usaldusväärne charterman ja see on juba vaistu küsimus. Üldiselt kehtib reegel, et mida maksad - seda saad. Edukaim on ikkagi avamere püük, see maksab ca $ 75 pool päeva/nägu ja ca $ 110 terve päev/nägu. Marinasid kust chartereid tehakse on kõikjal, kus on vett. Suuremates keskustes on hinnad sageli kallimad, üldiselt vist Atlandi pool on kallim, kui Mehhiko laht mandri osas, keydel pole vahet, kumbal pool oled.
Florida key'del saab minna snorgeldama, kui just akvalangisti litsentsi ei juhtu olema. Snorgeldama minnes tuleb aga enne ilma jälgida, sest Atlandilt tuleva tugeva tuule laine korral on vesi hägune veel mitu päeva takkajärgi ja korallrifi ning kalade värvid setõttu tuhmid. Kui aga on olnud mitu päeva vaikne, siis oota mõõna ja hüppa esimesele rifile suunduvale paadile, elamus on garanteeritud! Kui sul veab, siis võid seal endasuuruse haiga tõtt vaadata!
Keda loodusevärk ei huvita, see mingu Kennedy kosmosekeskusesse Canaveralile, Disneysse, Universali stuudioid vaatama või kammigu linnades poode. Ma neist asjust siin ei kirjuta, sest need pole mu lemmikud. Küll aga tahaks soovitada restorane!
Söök on floridas maailma parim nagu igal pool ameerikas. Seda lugedes hakkavad nüüd kindlasti paljud lõpuseid laiutama ja mulle midagi pizzast, coca colast ja burgeritest rääkima. Nende suud sooviksin ühe burgeriga igaveseks kinni toppida, sest Ameerikas sööd sa just seda, mida sa tunned end väärt olevat. Oled jobu - söö burgerit ja lürbi cocat peale, pead endast lugu - krõbista krevette ja neela austreid. Ja nende eest ei röövita sind paljaks nagu seda tehakse Euroopas. Floridas on väga palju värskeid mereande ja nendele tasubki keskenduda. Läänerannikul on põhiliseks naelaks Mehhiko lahe krevetid, mida valmistatakse sulle sama päeva saagist, samuti väga maitsva ja õrna lihaga kala - grouper. Juhtusin kord ise õhtusöögiks grouperit valmistama ja peab ütlema, et see on üsna tänuväärne kala - tee temast mida iganes ja ta viib keele alla. Floridas on kõvasti Mehhiko toidu restorane. Parimad on sageli väljastpoolt kõige armetuma välimusega, aga juba sisenedes on lõhnad sellised, et pea hakkab ringi käima ja ila tilkuma. Ka hiinlased teevad päris head tööd. Panin siiski tähele, et hiinlaste ''söö palju jaksad'' kohad jäid kvaliteedilt a la carte'dele nõks alla. Samas on aga tore maksta hiinlasele $ 10 pilet ja end krevettidest, krabidest, sinitigudest, kammkarpidest ning terryaky kanast vigaseks süüa. Käisin korra ka kuuba restoranis aga see miskit suurt elamust ei tekitanud. Restoraniõhtusöök läks koos jootrahaga maksma enamasti $ 12 - 15. Korra oli ka tunduvalt kallim, aga see oli Key Westis kalarestoran otse Duval Streetil - Florida kõige vilkamas turistikeskuses. Kala, krevetti, krabi, sushit ja kõike muud mõeldavat võis lahmida nõrkemiseni, koos jootrahaga läks see lõbu maksma $ 25. Natuke kallis, aga korra elus võib ju Duval Streetil restoraniterrassil möödujaid vahtides krabisid ja vähke kugistada küll. Key Westi restoranid ja baarid väärivad tegelikult märksa tõsisemat tähelepanu. Igaüks leiab seal oma - ole sa hevimees, rasta man, country boy või austad sa imalat gay pop'i - kõigile on oma muusikaga urgas või isegi mitu. Tahad hoopis kuuba muusikat - go ahead, seal ta on! Aga kõige põnevama restorani leidsin just vahetult enne 7-miilist silda - Key Marathonil. Kuulsin sellest oma sõpradelt ja teades, et neile on raske muljet avaldada, otsustasin minna proovima. Restorani nimi on ''Castaway'', selle juurde juhatab vahetult enne 7 miilist silda (hwy us 1) põhja poolt tulles vana räämas veoauto, mille furgoonil on kiri Castaway ning mis on pargitud 15. tänava otsa. Sinna 15. tänavasse tulebki keerata ja siis natuke räämas slummis vingerdada kuni oledki imedemaal - Castaways. Hoone on mingi plekist ja kuratteabmillest kokku klopsitud sara, ega ta seestki parem välja näe. Aga milline teenindus ja milline vastuvõtt! Korraks isegi arvasin, et mind aetakse kellegagi segi, sest ei kohta just sageli, et uustulnukat võetakse vastu kui kadunud sõpra. Eriti lahe oli veel personali riietus - see oli nii lohakas ja stiilitu, et kui stiilitus oleks taotluseks ka siis ei suudaks neid matkida. Samas oli aga teenindus selline, et kui ma eales sinna kanti satun, siis castaway'st ma peatumata mööda ei sõida. Castawaysse saab minna ka paadiga - pool restorani oli tegelikult sadamakai. Istudes seal ja oma key lime pie'd süües ning publikut jälgides arvasin, et just sarnane õhkond valitses florida key'del enne sildade rajamist, hemingway ajal.
Jookidest niipalju, et siin kemplevad mahlaturu pärast kaks brandi - Floridas natural ja tropicana. mõlemad toodavad otse viljadest pressitud apelsini ja greibimahla. kuna mõlmad kemplevad, siis on üks nädal üks odavas väljamüügis ja teine nädal teine. Tarbijale täendab see seda, et $ 5 eest saab seda värskelt pressitud mahla ca 4 liitrit. Floridas rännates ei kujutagi ette, et midagi muud juua võiks, kuigi mõnedele snoobidele tropicana ja fl natural ei kõlba, sest nad on pastöriseeritud. Need lähevad ja ostavad öösel pressitud ja hommikul poodi jõudnud pastöriseerimata mahla...
Panin tähele, et Lääne-Floridas joodi kõvasti malibu rummi ja sellest segatud jooke, key'del aga oli tegijaks marquaritad ja teq. sunrise, teisel kohal olid nn. rum runnerid.
Üks florida nael ongi key west.
Key West on üldse koht mida on raske kirjeldada - seda peab tajuma! See kõik mis on mujal ameerikas keelatud või sobimatu on siin lubatud ja sallitud. Lihtsalt seepärast, et see on key west. Siin võid tänaval kerjata või pilli mängides raha teenida, siin võivad samasoolised julgelt tänaval suudelda, siin võid kanda selliseid t-särke mille eest mujal kinni pandaks. Õhtuti kogunevad Duval Streeti lõpus asuvale Mallory Square'le esinema akrobaadid, ennustajad, silmamoondajad, dresseerijad ja muud veidrikud. Peenraha eest teevad nad seal oma trikke ja rahvast on tulnud kokku tohutult. Kõik see toimub mereäärsel linnaväljakul, taustaks päikseloojang ja soe meretuul.
Seminoolid on indiaanisuguharu, kes kunagi kahvanägude poolt põhjast alabama, Lousiana ja Georgia aladelt alla lõunasse Evergladesi soodesse pressiti. Praegu elavad nad evergladesi soos reservaadis. tänapeval tegeleb see suguharu aligaatorikasvatuse ja turismiga. Reservaadis on turistidele muuseum ja swamp safari, samuti saab külastada alligaatorifarme. Seminoolid kahvanägudega eriti sõbrustama ei kipu ja vanemad neist räägivad üsna viletsat inglise keelt kui üldse räägivad. neid võib küll vaatamas käia aga mul on reservaate külastades alati kuidagi vilets enesetunne - ikka nede seatempude pärast mis euroopast tulnud mõrtsukad nede rahva kalla on toime pannud.
Ameeriklased laiemalt võttes on üsna sõbralikud ja abivalmid tegelased. Muidugi on neil alati kiire, sest ameerikas vastupidiselt Euroopale on aeg tõesti raha, nii et ära looda, et keegi sinuga tühja juttu lobisema jääb. kui oskad, siis leiad aga floridas talvituvate pensionäride seast vägagi põnevaid tegelasi. kui nad sind peavad vestluse vääriliseks, siis kougid neilt välja üsna põnevaid lugusid. mulle jäid ette võidusõitja kes eluaja daytona ovaalil jm kihutanud, üks kosmoserakett saturn 5 loojatest, üks allveelaevnik kes oma eluaja venelastega külma sõja pidamisele pühendas ja veel mõni vähem värvikas tegelane.
Kui aga näed floridas mõnd vingus näoga pissed off lontkõrva, siis on see suure tõenäosusega mõni eesti turist. Tal on jalad alt löödud, sest tema viimasepeal Nokia siin ei tööta, kedagi ei kepi, et tal jäi Tallinna Lennujaama parklasse uus BMW, raadiost ei tule eurolaule ja keegi pole midagi kuulnud tema kodumaast - jalamatisuurusest korrumpeerunud riigivärdjast Läänemere ääres. Sellistele tegelastele annaks nõu - ärge Ameerikasse reisige. Ameerika on nagu peegel - see kes sa oled seda ta sulle vastu peegeldab. Nagu Lou Reed laulab: i'll be your mirror - reflect what you are...
Kõikide ülalmainitud ja ka paljude muude attraktsioonide kohta leidub internetis infot tohutult palju. enne kui uisu alla paned tee korralik kodutöö ära, siis saab su reis olema tõeline action pack!
