Linke:
Enamlevinud küsimused, mida eestlaselt seal küsitakse:
1. Kas sa tead, mis asi on mobiiltelefon?
2. Kas teil Eestis arvuteid on?
3. Kas teil on ka e-mailid/netiühendus?
4. Kus Venemaa osas sina elad ka?
5. Mis keelt te Eestis räägite? On see suguluses vene keelega?
Hundu Kroonika, veebruar-september 2000
Hundu
OK Jutukast
Sissejuhatus
Nüüd lugu sellest, mida Hundu Uus-Meremaal teeb ja mis on tema muljed sellest maast ja selle elanikest. Lugu on Hundu enda kirjutatud, seetõttu palume juba ette vabandust kergelt sisuhõreda ja igava jutu pärast.
Tegelased: mina (s.t. Hundu), Stewart & co (minu tugiisik ja tema pere (minu tugipere ja olude tahtel ka "kasupere" aprill - ?)), väike Stewart (üks tore väike poiss, kes ka Stewart & co juures elab) jt.
Alustan oma lugu hetkest, mil Uus-Meremaa hakkas lennukiaknast paistma. Kui keegi tahab juhuslikult eellugu lugeda, siis aadressil http://www.pshg.edu.ee/~epp_v/kroonika.html on see võimalus.
Esmamulje
Uus-Meremaa poole sõit oli muidu lend nagu lend ikka, aga ma sain alles siis aru, MIDA ma teen ja et ma olen kaugel ja et jään kauaks ära. Kui Uus-Meremaa lõpuks paistma hakkas, jäingi ma aknast välja vahtima, sest midagi nii absurdselt ilusat pole ma veel enne näinud. Kirjeldada seda ei saa, seda peab nägema… Nüüd olen ma ka maapinnal seda maad natuke näinud ja võin öelda, et lennukist avanev vaade annab ainult pool sellest tõelisest muljest.
Puud ja meri
Enne kui Eestist tulema tulin, lugesin kõikvõimalikke raamatuid ja artikleid Uus-Meremaaa kohta. Eriti just looduse kohta. Kes ütles, et Uus-Meremaa loodus on nagu Inglismaal??? See võib olla Lõunasaarel nii (kunagi uurin ise järele ka), aga niipalju, kui ma seni Põhjasaarel ringi olen käinud, pole mulle veel mitte midagi euroopalikku silma jäänud, mis puutub näiteks puudesse… hea küll, siin on ühes aias (istutatud) üks kask ja veel on siin paar miskit vahtra moodi puud (mis pole siiski needsamad, mis eestis), kuid ülejäänud puud on küll kas lõunamaade puud või oleks nagu välja võetud ulmefilmist või haigest fantaasiast.
Esiteks siis muidugi palmid (ärge küsige, missugused, mina ei tea). Teiseks on siin sõnajalapuud - nagu oleks üks suur sõnajalg pistetud varre otsa. Kolmandaks osjapuud (teate ikka säärast taime nagu osi), mis näevad välja nagu hiigelsuured osjad (nagu arvata oligi :)). Minu isiklikud lemmikud on bottle-brush'id. Neil sellised punased õied… täpselt nagu pudeliharjad :), millest ka nende nimi… Ja siis on veel miskid puud, mis kaugelt paistavad kuused olema, aga kui lähedalt vaadata, siis tundub, nagu neil oleks pehmed rohelised põrandaharjad küljes (miks kõik puud siin erinevate harjadega on?).
Meri on siin ka ilus - nagu paradiisis. Sini-sinine (või rohe-roheline) vesi (sõltub kohast, pinnasest ja sajast muust asjast), mäed ümberringi ja valge rand. Ja mitte liiv pole valge, vaid terve rand on kaetud paksu kihi HäSTI SUURTE merekarpidega :). Aga sellised olla rannad ainult siinkandis (Aucklandi ümbruses) olema, mujal olla mustad liivad ja muidu ka teisiti.
Aucklandi regiooni iseloomustab see, et tegu on linnaga, mis asub maaribal Tasmani mere ja Vaikse ookeani vahel. Ja rannikuriba on väga liigendatud, nii et vahetevahel ei saa aru, millise veekoguga õigupoolest ikkagi tegemist on. Näiteks Wattle Downsis (kus ma varem elasin) oli ka üks laht. Ja häbi tunnistada, aga ma olin tükk aega kindel, et see on järv (sest nii ta paistis), kuni siis ühel päeval taipasin, et järvedes ei tohiks tõusu ja mõõna esineda (või esineb :)?). Ja tõus ja mõõn on siin vägeva ulatusega. Ikka nii suure ulatusega, et paat, mis muidu on vees, on mõõna ajal kaldal.
Päike ja ilm
Üks asi millest kuidagi mööda ei saa, on see, et päike käib "valepidi". Et mitte lõuna poolt vaid põhjast. See muuseas on põhjuseks, miks ma siin alguses kuidagi omapead ei osanud ringi käia, sest ma eksisin kogu aeg ära, kui tagasi tulema hakkasin. Alguses mõtlesin tõsiselt hakata kivikesi maha viskama ringkäikudel, et pärast leiaks tagasitee. Aga siis said vajalikumad teed juba niisamagi selgeks. Ega ma ju otseselt päikese järgi ei orienteeru, aga mingit rolli ta siiski (võibolla alateadlikult) mängib. Noh ja lisaks veel see, et kui kaardi järgi orienteeruda, siis peab teadma, kus põhi, kus lõuna - ja nende leidmine ajab siin just sellesama päikese pärast segadusse :)
Ja tugev on see päike ka veel… põletab… Ma suutsin end esimese kuu jooksul kaks korda põhjalikult ära põletada. Samas - ise olin loll, et ilmateadet ei kuuland. Siin nimelt öeldakse hommikuti ilmateates burning-time ka (see on see aeg, mis keskmise nahaga keskmisel inimesel kulub keskmiselt ärapõlemiseks, kui kaitsekreemi ei kasuta), mis suviti kipub olema 6-10 minutit. Nii et ilma päikesekreemita ringi käimine on eluohtlik, selle sain ma muidugi pärast teistkordset ärapõlemist lõpuks selgeks. Mul ju see õrn valge inimese nahk, mis päikest teps mitte ei kannata :(
Ilm on siin, Aucklandis suvel soe. Suhteliselt. Kui Eestiga võrrelda. Veebruaris oli igatahes suvi (kuigi oleks pidanud juba tasapisi sügis tulema). Sooja oli nii 25-26 kraadi (celsiust ikka). Aga tundus kuumem, sest niiskus on siin suur (see nende ookeanis asuvate saarte omadus)… Aeg-ajalt tekib tunne, nagu saunas viibiks. Whangareis, mis asub põhja pool 150 km, on muidugi soojem. Aga samas on lõunasaarel tunduvalt külmem. Mõnikord kõigub Uus-Meremaa sisene temperatuur (Põhjasaare põhjatipust Lõunasaare lõunatipuni) isegi 10 kraadi. Seega - UUS-MEREMAAL EI OLE SOE KOGU AEG NAGU ENAMIK EESTLASI MILLEGIPÄRAST ARVAB (ja kirjutage see omale kõrva taha ja ärge enam saatke kommentaare, et ma räägiks kohalikele ka, mis on jää ja lumi (Lõunasaarel tegeletakse talvel suusatamisega (mäe-, mitte veesuusatamisega), nii et nad teavad
ise ka) :)).
Talvel olukord nii roosiline enam pole :(. Vihma sajab ikka KõVASTI. Ja vihm on ikka väga erinev Eesti tibamisest. Kujutage ette ühte korralikku hoovihma Eestis... ikka sellist vihma, kus vihma mitte ei saja vaid KALLAB. Nii, ja nüüd kujutage seda vihma ette sadamas kolm tundi järjest :(. Ja pärast seda kolm tundi sellist "tavalist" vihma. Esimest korda sain ma selle (esimest tüüpi) vihma kaela koolist koju tulles. Aega võtab koolist kojutulek 15 min ja selle aja jooksul õnnestus mul sõna otseses mõttes läbi liguneda. Särgist lausa VääNASIN vett välja... Temperatuur on nii 14-17 kraadi. Et pole ju väga hull, ega ju? Nojah, see on ka üks asi, mille olen selgeks saanud - temperatuur määrab külmatunde tekkimise juures väga vähe... Nimelt on 17 kraadiga KÜLM. Ikka tõsiselt külm kohe... Ja see ei ole mitte selline (tuttav) külm nagu Eestis talvel (et tunned mõnikord, kuidas tasapisi ära hakkad jäätuma, aga KÜLM nagu polegi), vaid sõna tõsises mõttes luudeni tungiv... Jälle tuleb selles õhuniiskust süüdistada...
Manurewa
Manurewa on see koht, kus mina elan. Tähendab, Manurewa on üks Manukau osa, mis omakorda on Aucklandi lõunasasuv eeslinn. Ei ole osa Aucklandist, kui kutsutakse seda Lõuna-Aucklandiks. Lõuna-Auckland on üsna halva kuulsusega, siin nimelt on värviliste ja kriminaalide konsentratsioon tunduvalt suurem kui mujal linnas. Mis on ka põhjuseks, miks mu koolis nii palju värvilisi on ja miks see halva tasemega on... Minu kodu asub umbes ä5 km Aucklandi tsentrist, sest Auckland on kole suur linn. Mitte elanike arvu poolest – seda on "kõigest" miljonijagu, vaid pindalalt, sest enamik kiwisid elab oma majades.
Majad ja tänavatesüsteem
Nagu ma aru saan, elab enamik (RõHUV enamik sealjuures) meremaalasi (vähemalt siin, Põhjasaarel) oma majades, kusjuures majad on ühekorruselised ja hästi suurte akendega. Ja korralikult soojustamata, mis tähendab seda, et nende talvel tuleb toas kanda kolme kampsunit ja nelja paari villaseid sokke ja soovitavalt vatitekk ka veel ümber võtta. Eks ma saan aru küll, et neil siin ju NII soe, et pole vaja KORRALIKULT maja soojustada, aga ikkagi... Uus-Meremaa olla kõikvõimalike hingamisteede haiguste esinemise sageduse poolest maailmas esikohal ja nüüd on teadlased välja tulnud oletusega, et äKKI on see seepärast, et majad liiga külmad on talve jaoks (lõppeks ei asu Uus-Meremaa teps mitte troopilises vöötmes).
See, kuidas majad asetsevad, annab oma võimatuse poolest silmad ette isegi Lasnamäele.(Süsteem on tegelikult lihtne - ainult et seda ilma jooniseta seletada on üsna keeruline.) Näiteks ükskord leidsin ma maja, mille number oli 111ä, majade nr 1106 ja 1116 vahelt (õigemini küll nende TAGANT). Tähendab, et majad ehitatakse siin ühte hunnikusse kokku ja siis nendele keskelasuvatele majadele majadele antakse aadressid lähima tänava järgi.
Tänavad asetsevad ka jaburalt. Asetsevad niimoodi, et "lõikamist" teha ei saa... Kuidagi ei saa, proovi, kuidas proovid :(. Et on üks suur tänav mis on ühendatud teiste suurte tänavatega ja siis igas suurest tänavast jooksevad laiali väiksemad (tavaliselt ummik-)tänavad.
Ja majade krundid on väikesed, mis tähendab, et aianduseks jääb umbes kaks meetrit pinda majaseinast aiani. Nii keskmiselt, mõnel on ikka suuremad aiad :) Aga põhimõtteliselt võiks klaustrofoobia all kannatavad inimesed Aucklandi eeslinnu igaks juhuks vältida :)
Kiwid (inimesed)
Mul on mulje jäänud, et kõik kiwid on kohutavalt armsad inimesed. Küll üsna pealiskaudsed ja nendega on üsna raske lähedaseks saada, aga samas hästi sõbralikud. Esimesel päeval, kui koolis olin, joosti mu peale lausa tormi (kuigi mina oma põhjamaise külma loomuga oleks esialgu eelistanud pisut kõrvalt vaadata).
Kui kuhugi poodi või dairysse minna (dairy on sama asi Uus-Meremaal, mis milk bar Austraalias, s.t. et nurgapealne putka, kus snäkke ja esmatarbekaupu müüakse), siis hakkab poemüüja lobisema kohe ja kui nad veel mu aktsenti kuulevad, siis küsitakse muidugi, kust ma siis ka pärit olen (millele vastates ma juba harjunult pean maha lühiloengu Eesti asukohast ja keelest, sest küsimused nende kohta järgneksid niikuinii kohe). Ja see ka, et kõik naeratavad üksteisele ja täiesti harilik asi on, et võõrale inimesele öeldakse tere. Aga seda võin ma küll öelda, et eestlastele iseloomulik mustavõitu huumor siin kohe mitte peale ei lähe… Kahjuks.
Noortest. Noored inimesed siin pisut erinevad eesti omadest. Esiteks enesekaunistamisviisid üsna erinevad - Eestis eriti tihti tätoveeringuid ei kohta. Ja keelerõngaid ka eriti Eestis ei kanta. Ja dreadlockid on siin ka moes.
Kiwisid ja eestlasi eristab peale kõige muu veel, et kui eestlased tarvitavad alkoholi siis, kui tuju tuleb, siis kiwid teevad seda NäDALAVAHETUSEL. Rangelt nädalavahetusel ja ainult nädalavahetusel. Mistõttu kiwidega pidu pidada on üsna igav, sest nad joovad end hästi kiiresti hästi purju :(. Vat mis juhtub, kui tihedasti alkoholi ei saa... (Mitte et ma joomist propageeriks). Aga ega asi ainult alkoholiga piirdu, kanep on siin ka väga tavaline asi. Räägitakse, et iga kuuest kiwi kasutavat seda... Ja koolikaaslased räägivad, et kanepit olla kergem muretseda kui poest suitsu osta. Ja viimane ei saa väga raske olla, sest 4 klassi noortest (need on nii 14-15) suitsetab ametliku statistika järgi 20%. Vatnii.
Aga muidu on kiwid inimesed nagu kõik teisedki (mis siis et end linnu nimega kutsuvad).
Söök-jook kiwide moodi
Kohalikud söövad palju rämpstoitu. mitte just niivõrd McDonald'sit ja Burger Kingi, aga rohkem fish and chipse :). Viimased on muuseas põhjuseks, miks ka mina olen junkfoodile sõrme andnud... Aga (nii naljakas kui see ka pole) nad söövad lisaks kohutavates kogustes igasuguseid köögi- ja puuvilju.
Muidugi tüüpiline Uus-Meremaa toit vanadest aegadest (mitte maooride ajast vaid siis kui koloniseerijad tulid), on lammas (nämmnämm, kui õigesti teha (Eestis mina head lambaliha polnud saanud, niiet tõenäoliselt te ei usu mind)), kumara (maguskartul) ja keedetud kõrvitsaga :).
Uus-Meremaa toidupoodides on kahte eriti head asja saada (ikka rohkem on neid häid asju, aga need kaks on mu erilised lemmikud). Esiteks piim - nüüd ma usun küll Saunameest, et Uus-Meremaa piim võib tõepoolest olla ekspordiartikkel ka piima kujul, mitte ainult juustu või võina. See piim maitseb nagu jäätisekokteil, ausõna. Teine asi, mida poest saab, on salat. õigemini karbitäis igasuguseid lehti, kõrsi ja muud heina... muuhulgas ka näiteks teelehti (proovige järele :)).
Ja veel. Kohalik rahvas söövat siin toorest peeti. Mina pole küll veel saanud...
Meretoit ka. Pole VäGA populaarne. Küll populaarsem kui Eestis. Aga mulle meeldib. Igasuguseid erinevaid kalu (umbes sajal erineval moel töödeldud) ja muid mereelukaid (merekarbid näiteks).
Uus-meremaal olles lihtsalt PEAB sööma jäätist nimetusega hokey-pokey :). Made in New Zealand :). Hokey-pokey on Uus-Meremaa originaalne jäätis, mida mujal maailmas ei saa... Ega ta tegelikult midagi erilist ole - vaniljejäätis karamellitükkidega...
Vegemite on selline võie, mida uusmeremaalased (ja austraallased) hommikuti röstleiva peale määrivad. Olla teine mingi vana ja traditsiooniline (aga Uus-Meremaa ajalugu ju lõppeks ainult paarsada aastat vana), see tähendab, et umbes '30-'40test pärit toiduaine. Maitseb Vegemite igatahes HARJUMATULT, peale esmakordset proovimist ei võtnud ma seda kolm kuud suu sissegi, aga mingil hetkel hakkas isegi meeldima. Vegemite koosneb pärmiekstraktist, soolast ja toiduvärvidest põhiliselt, nii et... Maitseb soolaselt :). Igatahes olla ta tervislik.
Ja hommikusöögiks söövad nad asja nimega Weet-Bix, mis on nisu mingitmoodi töödeldud ja siis tahvlitesse pressitud. Väga hea asi on ja kõhu teeb ka täis. Weet-Bix olla ka üks traditisooniline kiwide toode. Reklaam ütleb ka, et kiwi kids are Weet-Bix kids :)
Kokkamine kiwide moodi
Kokkamisega kiwid eriti vaeva ei näe. Mõnikord võtavad kätte ja teevad ühe toidu otsast lõpuni valmis (kui tuju on), aga muidu on köögi peamine ese, mille ümber kogu elu keerleb, mikrolaineahi. Esimest korda Stewarti juurde õhtusöögile minnes ei jõudnud ma ära imestada, kui kiiresti saab õhtusöögi valmis erinevaid pooltooteid ja pulbreid kokku segades ning mikrosse pistes :P.
Aga samas - miks peakski oma elu raskeks tegema iga päev keetes ja küpsetades, kui on olemas tunduvalt lihtsamad võimalused, eksole :)
Populaarseimad küsimused mulle kiwidelt
Nii, mina kui võõras inimene tundmatult ja tähtsusetult maalt olen siin kui ilmaime ja minult küsitakse igasuguseid huvitavaid küsimusi eesti keele ja eluolu kohta.
Siinkohal siis populaarsemaid ja jaburamaid neist:
- Kas sa tead, mis asi on mobiiltelefon? Ja kui ma siis seletan, et Eestis on küll mobiiltelefone ja sealjuures suhteliselt rohkem kui Uus-Meremaal (mobiilide arv tuhande inimese kohta), arvatakse, et ma valetan. Sealjuures ei saa märkimata jätta, et kohalikel siin on sellised "juustud", millega ükski eestlane rääkidagi ei julgeks :) ...
- Kas teil Eestis arvuteid on? Eks teate isegi, et mõni ikka eksisteerib. Ja mitte tahtes solvata kohalike eneseuhkust, ei hakka ma kommenteerima, et meil nad peale selle, et olemas on, ka tunduvalt etemad on - kiirus, mälu etc :). samas pole meil neid nii palju muidugi - siin on kõigis peredes arvuti nagu mina olen aru saanud - aga see on põhiliselt kirjutamiseks ja mängimiseks. Internet on umbes pooltel.
Mis puutub internetti, siis tegin ma ka koolis internet driver licence'i. Aga see, kuidas ma seda tegin, on muidugi omaette ooper - anti ette paber, kus peal ülesanded stiilis, et ava internet explorer (kaks korda tuleb vasaku hiireklahviga ikoonil klikata) ja kirjuta aadressiribale (see on see valge riba exploreri ülaservas) url, mis siin kirjas - ja BTW, kirjutamiseks kasuta klaviatuuri (see on see asi, millel tähed peal on) - ja kui oled urli ära kirjutanud, siis vajuta enter ja nüüd ülesanne - kirjuta, mis sellel lehel on, mis avanes. Ausõna, ma ei naljata :)
- Kas teil on ka e-mailid/netiühendus? No comments, vt eelmist :)
- Kus Venemaa osas sina elad ka? Urrrrr…..see on asi, mis mind kenakesti vihastab, kui Eesti=Venemaa nende arvates, aga samas ei saa seda neile ka väga süüks panna, sest ise ma räägin, et Eesti on pisike riik (pole ta tegelikult nii pisike midagi - kõigest kolm korda pisem kui Uus-Meremaa) Põhja-Euroopas Venemaa kõrval Rootsi ja Soome lähedal. Probleem on selles, et nad ei tea seda ka, mis on Rootsi ja Soome, seetõttu jääb neile kõrva ainult Venemaa (hea, et sedagi teavad). Pealegi – ega meie ka Eestis kohalikke Okeaania saarekesi tea ja tõenäoliselt esitaksime sama jaburaid küsimusi.
Aga siinkohal õpetus, kuidas teha kiwile selgeks, et Eesti =/= Venemaa. äkki läheb kunagi vaja. Nimelt - kui mulle hakati mu kodumaana jälle Venemaad pähe määrima, ütlesin ma, et Eesti on sama palju Venemaa kui Uus-Meremaa on Austraalia, selle vahega, et meil on oma keel. Sellest piisas, rohkem küsimusi polnud ja asi oli lõpuks ometi ka täiesti selge, kuna kohalikud nimelt ei salli just eriti Austraaliat - eks ole nemadki harjunud, et geograafiatundmatud arvavad, et Uus-Meremaa on osa Austraaliast või kui mitte osa, siis üks osariik kindlasti :)
- Mis keelt te Eestis räägite? Eesti keelt ikka. On see suguluses vene keelega? Hihii... Üks tore asi oli see, et kui kooli arvutisse üritati mu emakeelt sisestada, siis ütles arvuti, et sellist keelt nagu Estonian pole üldse olemas :), mistõttu ei uskunud kooli direktor ikkagi, et ma eesti keelt räägin, tõenäoliselt arvab ta nüüd, et see on mingi kunstkeel nagu esperanto või midagu muud sellist :).
- Eestis on külm, eksju? Millegipärast on kiwid veendunud, et Eestis on aastaringselt lumi maas ja et meil päike ei paistagi. Osaliselt on selle arvamuse põhjustanud Uus-Meremaa enda kliima, mis on suhteliselt lähedal ekvaatorile, aga üsna jahe (suurt mandrit kõrval ei ole, mis üles soojendaks ja külmad hoovused jahutavad ka), mistõttu nemad (kes ei tea, miks nende kliima on selline nagu ta on) arvavad üsna loogiliselt, et riik, millest jookseb läbi 59. laiuskraad peab olema PALJU külmem.
- Kuidas saab sul külm olla, Eestis sajab ju talvel lund !?!?!? Seda öeldakse mulle muidugi nendel harvadel juhtudel, kui mul külm juhtub olema. Neil umbes selline loogika, et maal, kus lund sajab, on alati külm. Aastaringselt. Ja et me kõik oleme koledal kombel karastunud ja käime lume peal poolalasti ringi ja jääaugus suplemas.
America's Cup (Village)
America's Cup (see lühendnimi, tegelikult on nimetus tunduvalt pikem) on selline suur võistlus jahtide vahel, mis toimub kord mõne aasta tagant. Siinkohal osa pisikese vennakese Ivo (kes purjetab) e-mailist, kes asja mulle lahkesti seletas:
Praegast käib sialkandis maailma KÕIGE ihaldatuma auhinna tagaajamine!!! (kommentaar – nagu siin oleks võimalik olnud olla ilma seda teadmata :P) Tegemist on America's Cup ä000-ga. Finaalideks tuleb sinna va Aucklandi ilgelt palju rahvast kokku, vähe sellest, enamus on pururikkad ja mega-mõjuvõimsad. See nimelt on maailma võimsaim purjetamissündmus. Muide need jahid, mis sial ringi sebivad maksavad oma projektis umbes 10-ä0 milj USD tükk, vat siuke lugu.
Ja osake isa (ka purjetaja) e-mailist:
Teil seal Aucklandis algab täna selline purjetamise maailma kõige tähtsam sündmus. (kommentaar – tegelikult juba ammu käis, sel päeval algas poolfinaal) See on pagana huvitav võistlus, tegemist on Match Race´iga (kaks jahti korraga võistlevad üksteise vastu, kes kelle üle kavaldab ja ära peedistab) Seejuures on need jahid igavesed vinged ja tehnika viimane sõna.
Ja mis mina enam kobisen, kui nii ilusasti asi ära seletet' on :). Tegelikult ka - Aucklandis (linna tunnuslauseks muuseas "City of Sails" (ehk siis Purjede Linn, kui keegi juhuslikult inglise keelt ei mõista)) oli (ja on kuni järgmise võistluseni, mis toimub sealsamas) üks jahtklubi spetsiaalselt America's Cupile pühendet' (America's Cup Village). Tõesti olid suured ja kallid jahid seal (need olid rikaste külaliste omad - võistlusjahid olid peidus loomulikult). Ja lõbu oli ka seal laialt, tegevust igasugust ja...üldse…
Ja loomulikult kandsid tõelised fännid (mina ka!!!) neil päevil, kui sõidud olid, punaseid sokke. Et mis punaseid sokke? Asi nii, et üks Team New Zealandi liige kandis eelmisel ACil iga sõidu ajal punaseid sokke ja Uus-Meremaa rahvas arvas muidugi kergeusklikult, et see oligi põhjuseks, miks TNZ võistluse ära võitis (nagu TNZ poleks niisamagi tubli ja võimekas olnud). Sel aastal osteti poodidest kõik punased sokid ära, arvestusega, et kui terve kiwiana kannab KA õnnetoovaid punaseid sokke, siis TNZ võidab tingimata võistluse ära. Seda nimetatakse muuseas ebausklikkuseks :). Oli, kuidas oli, TNZ võitis ka seekord (ei kaotanud ühtegi sõitu) ja järgmine AC toimub jälle Aucklandis (mõne aasta pärast), nagu juba mainitud sai.
Kui oli lõpupidu, oli terve Auckland täitsa lolliks läinud - samasugune jooming, tants-trall-tagaajamine ja hooratöö käis (keset tänavat, muuseas) nagu meil jaaniööl juhtub :)). Tegelikult saab nende rõõmust täiesti aru, sest Uus-Meremaa ju suur purjetamisriik ja riigile toob AC palju raha sisse (turistid jne)... (miks eestlased ACil ei esine :P ?)
Dragon-boating
See on kohalik võistlus, millest igal sügisel (meie kevadel) koolid osa võtavad. Sel aastal toimus võistlus AC Village'is (ura!).
Asi ise näeb välja nii, et on hästi pikk kanuu, kuhu mahub sisse ä0 aerutajat pluss sabasse tüürija ja ninasse inimene, kes rütmi karjub. Need ä0 aerutajat siis üritavad kõigest jõust ja maksimaalse kiirusega kanuud edasi aerutada. Aga kujutage nüüd ise ette ä0 noort inimest, kes pole enne mõla käeski hoidnud :). Hirmus pritsimine ja sulistamine käib, lõbu on laialt, igatahes. Aga merevesi on siin niivõrd soolane, et kui peale märjakssaamist end ja oma riideid kohe ära ei pese, on pärast nahk ja riided mõlemad üleni valged :(.
Meie tiim ei jäänudki lõppkokkuvõttes võistlusel viimaseks :))))))
Muid populaarseid spordialasid
Softball, mis pidi olema PõHIMõTTELISELT pesapall. Ainuke asi, et kui asjatundja hakkas mulle pesapalli ja softballi erinevusi ette lugema, jäi küll mulje, et tegemist on täiesti erinevate mängudega :)
Rugbü… noh…rugbü…teate isegi… Alguses (TVst vaadates) jäi mulje, et väga julm mäng on. Aga ühel päeval lubas Stewart (mu tugiisik), kes on tõeline rugbüfänn (nagu vist enamik kiwisid), mulle puhtsüdamilikult, et kui ma lähen ka mängu vaatama platsile, siis saan ma näha noori ilusaid trimmis tagumikega mehi lühikestes shortsides (jee!!!). Eks võite kolm korda arvata, kas ma läksin kaasa või ei ;). Selge see, et läksin - ja hästi tegin et läksin, sest peale selle, et see mäng silmarõõmu pakub (:P), on ta ka väga huvitav (ja naljakas kohati). Ma hakkan juba süsteemist tasapisi aru saama. Varsti saab minust tõeline tugitoolisportlane :)
See ka, et softball ja rugbü on Uus-Meremaa kaks populaarseimat spordiala - softballi mängitakse suve- ja rugbüt talvehooajal.
Kriket… kah mingi mäng, mida kurikaga mängitakse (nagu pesapalli ja softballi), aga suuri kindaid ei ole (väike Stewart väitis nii). Aga rohkem ei oska midagi öelda. Olen ju väga spordikauge noor neiu (olge õnnelikud, et niigi palju seletusi saanud olete) :)
Netball, mis ei ole teps mitte võrkpall teise nimega, vaid hoopistükkis mingi korvpalli moodi asi, mida tüdrukud põhiliselt mängivad...
Golf. VäGA populaarne. Selle pere, kelle juures ma enne elasin, maja asus golfiplatside kõrval, mistõttu tekkis ümbruskonna elanikel hobi koguda golfipalle, mis aeda lennanud või lihtsalt jalutuskäikudel jala ette jäid. Mina jõudsin enne lahkumist leida neli palli (keskmiselt kaks palli kuus, mis tegi minust ühe edukaima koguja :P) :)
Kool
Koolisüsteem on Eesti mõistes... pisut imelik.
Seletan. Esimesel päeval läksin mina kooli. Direktori juurde. See andis mulle paberi ette ja ütles, et vali siit omale tunnid - näe, siin kuus tulpa, kõigist vali üks tund, välja arvatud ühest. Tegin oma valiku ära, tema klõbistas natuke arvuti kallal ja printis mulle minu tunniplaani välja. Peale selle andis direktor mulle ka kooli kaardi ja käskis esimesse tundi minna.
Süsteem säärane, et on 6 tunniplaani, igaks päevaks üks (igal nädalal jääb üks üle ja selle (ülejääva) päevaga alustatakse siis järgmisel nädalal). Iga päev on 5 tundi, kusjuures üks neist on preparation, mil peab minema raamatukokku ja seal istuma (keegi pole öelnud, et õppida tuleb :P). Pärast esimest tundi on registration, mil tuleb minna oma tutori juurde (midagi klassijuhataja-taolist), kes siis paneb kirja, et sa ika koolis viibid ja loeb ette "hommikused uudised" - et mis koolis toimub jne. Pärast teist tundi on ä5 min interval ja pärast kolmandat tundi lunchbreak 50 min. Aga pärast neljandat tundi pole mingit vahet.
Hindeid siin otseselt ei panda. Kontrolltöid hinnatakse protsentidega. Lisaks saadetakse iga termi lõpus koju paber, kus iga aine õpetaja hindab, kas sa klassis kaasa töötad, kas kodutöö on tehtud jne.
Teise ja kolmanda termi jooksul on eksamid. 7. klassis vähemalt... (Siinkohal soovitus noortele, kes plaanivad Uus-Meremaale vahetusõpilaseks minna - võtke 6. klassi tunnid, siis on tunduvalt lihtsam elada.)
Ja klassidesüsteemi siin ka pole. Hoopistükkis on kogu klassi õpilased jagatud viide suurde gruppi - või siis "majasse" (house) nagu nad ütlevad. Iga "maja" jaguneb omakorda kümneks tutorgrupiks. Nii on siis minu tutori all umbes 20 õpilast igas vanuses.
Klassid on ka, aga need eristavad rohkem seda, et mis tasemega tööd sa tegema pead.
Aga mis Eesti koolist väga erineb on see, et iseseisvat tööd tuleb hästi palju teha, mis (kui nüüd päris tõtt tunnistada) mulle on kergeid probleeme tekitanud juba (ei saa hästi hakkama - laiskus suur ja lisaks pole Eestis harjunud seda tegema).
Koolis on koolivorm. Aga õnneks säärane, mida ma ilma väga suure virisemiseta selga panen :). Samas on igal koolil erinev koolivorm, olen näinud ka selliseid vorme, mille paljalt NäGEMISEST tõusid juuksed peas püsti (lühikesed punase-valge ruudulised kleidid PUHV-VARRUKATEGA (iik!)). Aga tavaliselt 7. klassi õpilased (vat nii madalale olen ma nüüd langenud :)) ei peagi vormi kandma, nii et nad VäGA ei ahistagi siin selle koolivormiga :))
Kooli territoorium aga on suur nagu jalgpalliväljak, koolis umbes 1500 õpilast ja üldse. Kõik tunnid toimuvad erinevates hoonetes, igal vahetunnil tuleb siis ühest hoonest teise joosta.
Rahvast on siin igasugust. Umbes suhtes 50% maoore, 30% muude saarte rahvast, 10% kollaseid ja 10% valgeid, kusjuures ei saa märkimata jätta, et tegelikult on Uus-Meremaa elanikonnast vaid 10% maoore ja teist sama palju muid värvilisi :P
Ja mina ei tea, kas on probleem koolis või üldises haridustasemes, kuid tõesõna, kui ma vaid vabalt inglise keelt räägiks (ja nii laisk poleks), oleks ma siin (James Cook High Schoolis) geenius. Näiteks science'i tunnis (mingi segu erinevatest reaal- ja loodusainetest, Ritsikas väitis, et eestikeelne nimetus ongi loodusteadused) õpetati meile, kuidas valemeid tuletatakse üksteisest (noh teate, et kui a= b/c, siis b=ac jne). Või siis seletas inglise keele õpetaja ükskord pikalt, mis on verb (tegusõna, kui keegi juhuslikult ei tea)…
Keeleprobleemid ja koduigatsus
Koduigatsus tuleb siin ka aeg-ajalt peale :(. Tavaliselt on koduigatsus seotud keeleprobleemidega. Näiteks oli ühes tunnis kontrolltöö ja ma avastasin ühel hetkel, et ma enam ühtki sõna inglise keelt ei mõista (seni olin sarnasest tekstist suurepäraselt aru saanud). Tekkis küll tunne, et kuu peale kogu see inglise keel ja Uus-Meremaa, mina pakin kohvrid juba täna õhtul ka sõidan koju.
Aga mõnikord tekib koduigatsus ka siis, kui on probleeme isikliku eluga. Siis on koduigatsus seotud mõttega, et mida ma SIIN küll teen, kodus on niikuinii parem kui siin. Näiteks läks mul koduigatsus hoobilt üle, kui Keni ja Irene'i (minu esialgsed "kasuvanemad", kes parajad näägutised olid) juurest ära kolisin. Seda kõike räägin ma seepärast, et tulevased vahetusõpilased või teised, kes kaugele elama lähevad teaksid arvestada, et mõnikord on koduigatsuse leevendamiseks kasulik katsetada elukoha vahetamist vms...
Mis puutub veel keelde, siis on mu aksent ikka väga tugev. Ühel õhtul läksime Stewart & co-ga restorani sööma. Ja minu KAHE sõna (lamb, please) peale küsis ettekandja, et kust ma pärit olen...
