Reisimaailm, nr. 5/2003
Kaido Einama
Meresüstamatka pakkujaid Eestis:
- Reimann Retked www.retked.ee
- Seikleja.com www.seikleja.com
- Multisport OÜ www.kajakimatkad.ee
- Adventuur www.adventuur.ee
Tellime Kaberneeme sadamarestoranis hommikul oma esimesed kohvid, kui meri on veel hall ja terrassil ladistab vihma. Reimann Retkede matkakorraldajad Mart ja Margus Reimann viivad sadamakaile valmis autokatusel olevad. Silmapiiril hakkab väheneva vihma vahelt paistma esimene saar – Koipsi, kuhu esialgu plaanimegi jõuda.
Reisil on kaasas Norra turismispetsialist, Jõelähtme valla looduskaitsespetsialist (Kolga lahe saared on ka kaitseala ja et mitte linde häirida, tohib liikuda 20 juulini piiratud territooriumil) ning Ettevõtluse arendamise Sihtasutuse Turismiagentuuri esindaja, kelle plaaniks on välja töötada aktiivse puhkuse kriteeriumid.
Reimann Retked on üks neljast-viiest meresüstamatka pakkujast Eestis ja matkakorraldaja Mart Reimann on oma konkurentidega ühel meelel, et merel on Eesti tasase maa jõgedega võrreldes alati seiklust rohkem. Siin on pea alati lainet ja ka laidude vahelised distantsid on sobivad, et ka trennita turist aerudega veheldes ühelt maalapilt muretult teisele jõuaks. Tähtis on ka õige riietus: märjaks saades on “surmakangaks” puuvill, mis märgub kergesti ja ei hoia sooja, jalanõudeks sobivad sandaalid ning lühikesed püksid on sobivad merele jalga panna ka jahedama ilmaga, kui kaldal olemiseks on kaasa võetud soojad vahetusriided.
Meresüstamatk on ala, mida Eestis on harrastatud vaid mõned aastad ja turistid pole merele saanud organiseeritud matkadega rohkem kui paar aastat. Sel suvel aga on tekkinud meresüstamatka pakkujaid Eestis juba viis: Reimann Retked, Seikleja.Com, Multisport OÜ, Adventuur ja Kanuu.ee. Meresüstad on neil enamasti hangitud Eesti oma süsta- ja kanuutootjalt Tuul & Rajasalu OÜlt.
Needsamad kodumaist päritolu süstad laaditakse meie saarte-retke jaoks rannaliivale. Enne mereleminekut tehakse matkajatele väljaõpe, mis sisaldab ka õpetust ümberläinud kajakki tagasironimiseks. “Ümberminek on väga ebatõenäoline,” kinnitab Mart Reimann, kui näitab, mismoodi veesõidukisse sisse tagasi peab pugema. Ühesed, kahesed ja kolmesed meresüstad jaotatakse meeskondade vahel ja lükatakse vette. Murdlaine loksutab kajakke tublisti ja kõige suurem tõenäosus end merre kasta ongi just kalda ääres veesõidukisse istudes. Selleks, et sõidu ajal vesi sisse ei tuleks, on kõigil selga tõmmatud “seelikud” (ametlikult kutsutakse neid ka pritsmepõlledeks). Nende ääred kinnitatakse isteava servade taha, kahesel ja kolmesel kajakil on tagumise istekoha jaoks ka tüürimispedaalid, ühese kajakiga tuleb suunda hoida keha abil.
Kuna ühene kajakk nõuab enam oskusi, istub sinna professionaalne seikleja Steve Storck, kes ametilt on seiklusspordi professor Garrett College´is. Tema arvates on Eesti meresüstamatkaks ideaalne. “Juba Eesti kaardilt vaatasime Ameerikas, et siin on hea sõita: palju saari ja väikesed vahemaad,” ütleb Steve. Tema suureks imestuseks polnud merekajakindus siinmail veel üldse laialt levinud, pigem sõideti kanuudega.
Steve Storck on tegelenud kärestiku- ja meresüstadega juba üle 20 aasta. Praegu tuligi ta Eestisse, et viia läbi Garrett College´i ja tallinna Pedagoogikaülikooli poolt organiseeritud meresüstakoolituse-seminari Eesti ettevõtjatele. “Tegemist on Eestis esmakordse sündmusega, kui ühe aktiivse turismi haru konkureerivad ettevõtjad läbivad rahvusvahelisel tasemel koolituse,” ütleb Steve Storcki Eestisse kutsunud Mart Reimann ja arvab, et see võiks olla eeskujuks ka teistel tegevusaladel tegutsevatele konkureerivatele äridele. Ürituse jaoks õnnestus raha hankida Eesti sõprusosariigi Marylandi rahvuskaardilt.
“Õigem on nimetada neid süstadeks kui kajakkideks,” arvab Pedagoogikaülikoolis loenguid andev Reimann, kui oleme jõudnud kaldast eemale. “Süst on eestipärasem sõna, kajakk puhtalt laen.” Läheneme Koipsile, mille poolsaarte otsas on näha suuremaid linnukogusid konutamas. Sinna me ei lähe – teeme tiiru ümber laiu ja läheneme rannajoonele sealpool, kus näha paar elumaja. Kollases majakeses elatakse aastaringi, veel paar katust kadakate vahel kuuluvad suvitajatele.
Koipsi liivakaldalt leiab Steve juba esimestel sammudel neli tühnilist linnumuna, mis otse rannaliivale munetud, natuke sammalt ümber vooderduseks. Rannalapsed on kaldale jätnud ka mänguasju, merelindude peletamiseks on majaperemees varda otsa tõmmanud surnud kajaka. Turiste aga see ei peleta, jõuame vana küla asemele. Näha on vaid vaevumärgatavad vundamendid rohu seest.
Selleks, et merelaidudele ei hakkaks iga kajakiomanik metsikult turiste vedama, tahabki EAS Turismiagentuur kehtestada kriteeriumid aktiivse puhkuse jaoks. Ja mitte ainult kajakimatkade korraldajatele, vaid ka teistele teenusepakkujatele, sest aktiivse puhkuse teenus on seotud kõrgendatud riskiga. USAs on nõuded väga ranged, Norras aga leebemad.
Laiult lahkudes tulevad meresüstamatkajaid uudistama kohalikud lambad, kellel täita looduskaitseline funktsioon: hoida rannakarjamaad võsast puhtad. Kohati on nad sellega hästi hakkama saanud, saare keskosa aga katab veel peaaegu läbimatu võsa.
Rammu laiule jõuame lõunaks, seal ootab mootorpaati saarel asuvas suvilas sünnipäevapidu pidanud koolilaste seltskond. Meil lubatakse lahkelt randuda, lageda poolsaare pealt paistab mitu rootsipunast hoonet, kust koolilapsed Kaberneemest saabunud paadile oma kotte hakkavad viima. Sel saarel erinevalt Koipsist põliselanikke pole, kuid suviti on pea alati keegi kohal suvitamas. Peagi aga võib saarele tekkida ka esimesi elanikke, kuna viiekümnendatel viimased lahkunud hakkavad tagasi tulema. Üks neist, Rammu kunagine elanik Harald Klamas ongi nende seas, kes suvitajaid saarelt mandrile on viima tulnud. Tema mäletab veel seda, kuidas sõdurite saatel Rammult minema viidi, pilpakatustesse löödi tääkide ja kangidega augud, et majad kiiremini mädanema hakkaks. Siiski kukkus Haraldi vanaisa maja alles hiljuti kokku, just enne seda, kui lapselaps plaanis hakata saarele tagasi tulema.
Nagu paljud teised väikesaared on ka Rammu muutuva kujuga: lääneküljelt viiakse kallast minema ja idaküljele tekkib uus pikk poolsaar. Osa külast ongi juba merre kadunud, osa maad aga juurde tekkinud. Saarel on vaatamist väärt ka väikesed järved, kalmistu, külavaremed ja kaks mittetöötavat tulemärki, mille otsa saab ronida.
Tagasiteel tuleb ületada ligi seitsmekilomeetrine vahemaa Ihasalu lahel, seiklusspordi professor Steve demonstreerib ka seda, kuidas käib eskimopööre: igaüks seda järgi ei tee, pööre süsta alt läbi, kui vahepeal ollakse pea alaspidi vee all, nõuab harjutamist.
Aktiivne puhkus vajab reguleerimist
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiagentuuri projektijuhi Juhan Anupõllu sõnul on Eesti aktiivse puhkuse sektori peamiseks probleemiks kvaliteeditaseme suur kõikumine. EAS Turismiagentuuri aktiivse puhkuse töörühma kuuluvate ettevõtjate ja turismispetsialistide hinnangul on aktiivse puhkuse toodete/teenuste alase juhendmaterjali ja koolituse korraldamine väga vajalik, kuid eesmärgiks tuleb seada aktiivse puhkuse kriteeriumite väljatöötamine. Kriteeriumite üks peamisi ülesandeid on ohutuse tagamine, kvaliteeditaseme kindlustamine ja ümbritseva keskkonna säästev kasutamine.
Aktiivselt puhates paneb inimene oma võimed ja oskused tavalisest enam proovile, mistõttu on oluline, et kõik tehnilised vahendid, mida ta kasutab, oleksid turvalised ja tehniliselt korras. Kui sellele vaatamata midagi juhtub, siis peavad teenuse pakkujal olema oskused ja vahendid, kuidas kiiresti ja ohutult olukorda lahendada. Eesmärgi täitmiseks on EAS Turismiagentuur algatanud välisekspertide kaasabil aktiivse puhkuse toodete/teenuste kriteeriumite väljatöötamist parimate rahvusvaheliste näidete eeskujul ning nende kohandamist Eesti oludega koostöös MTÜ Eesti Maaturism, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning aktiivset puhkust pakkuvate ettevõtjatega. Väljatöötatavate kriteeriumite eesmärgiks ei ole väikeettevõtluse pärssimine, vaid ebakvaliteetse teenuse väljasõelumine ja turvalist ning kvaliteetset aktiivse puhkuse toodet pakkuvate ettevõtjate tunnustamine.
Huvitavaid merematku meresüsta ehk merekajakiga
- Õhtune matk Tallinna lahel, kesklinna meresadamate külastamine
- Ühepäevane matk Viimsi poolsaarelt Aegnale, kuhu sel suvel laevaliiklus ei käi
- Mitmepäevane matk Pakri saartele üle Kurkse väina
- Ühepäevane matk Pakri poolsaare pankranniku alla
- Mitmepäevased matkad Hiiu laidudele
- merematkad Kolga lahe saartele
- süstamatk ümber Vormsi saare
Allikas: Kaido Einama
