Lugusid Peterburist.
November on sünge hingedeaeg ja sel perioodil Peterburgi külastades tuleb meelde, et see linn on ehitatud soole. Vassili saare, Neeva delta kõige suurema saare ainukese jõe Smolenka kaldad on muutunud pehmeks plödiks, samal ajal kui teispool jõge Odojevski tänaval käib elu. Sinna on end asutanud side-, infotehnoloogia ja pangandusettevõtted, väikesed kraamipoed, koerte toidukauplused, toitlustusasutused. Viimastest on levinuimad sööklad, pelmeenisaalid ja rjumotšnajad – viimane oleks saksa kõnepruugis püstijala-viinapood. Väikesed ja suured poed on n-ö kuhjas üksteise otsas.
Tallinnast Peterburi saab mitut moodi, aga üks aega kokku hoidev võimalus on ööbuss. Istud õhtul sisse ja hommikul oled uue päeva alguseks kohal. Sellega kaasnevad küll ka omad ebamugavused, kuid aja- ja rahavõit on ilmne.
Testimise all olnud buss oli Lux Express. Magamiseks maksab just seda soovitada, sest tavalistel ei pruugi olla kõiki mugavusi, mis öö ja õhtu möödasaatmise luksiks muudavad. Näiteks suur jalaruum, tasuta kohv ja vesi, elektripistiku pesa (220 V) iga istmepaari juures, peaaegu kogu tee toimiv WiFi (augud esinesid vaid Eesti ja Vene piirialadel).
Piiterlased on alati väga uhked oma ajaloole ning vastandavad seda Moskvale. Õigupoolest on Piiteri suhteline lähedus ka tallinlasi ja tartlasi ikka hämmastanud: siitsamast, vaid paarisaja kilomeetri kauguselt algavad meeletud kunstiaarded.
Baltikumi poolt tulijad tutvuvad kõigepealt Narva triumfikaarega. Üks tänavaid, mis bussireisija selleni viib, on Marsssal Žukovi tänav, mida kummaltki poolt ääristavad Sergei Mironõtš Kirovi nimelise sõjatööstuse- ja valtspingitehase küllaltki kõrged müürid.
From: Aivar Sent: Monday, July 03, 2000 10:54 AM, Reisijututoale
Aivar
Väike-Maarjast
Mul oli võimalus peale kolme aasta möödumist uuesti külastada Peterburi. Meenutades eelmist sõitu võttis nagu kõhedaks, kuid seda meeldivam on tõdeda, et aeg on edasi läinud ja asjad paranevad. Kõigepealt soovitaks inimesele, kes planeerib sõitu Peterburi, arvestada järgmist:
- praegused olud Peterburis sellised nagu meil 5 aastat tagasi ;
Pühapäevaleht, 1997. aasta kevad
KAIDO EINAMA
Võrreldes eelmise aasta kevadega on Peterburgis juba midagi muutunud. Ei ole kõik nii, "nagu kogu aeg on olnud". Leidub rikkamaid, kui eestlased kunagi näinud ja vaesemaid, kui oskame ette kujutada. Suurlinna tuled valgustavad öösiti enne juunikuiste valgete ööde saabumist turistide ja taskuvaraste horde, kes endiselt auklikel tänavatel Peterburi ilu ja rikkust naudivad.
Kaido Einama
"Palun, siin on teie dokument, ärge seda kaotage," ulatatakse Peterburi hotellis turistile paberitükk, kuhu on käsitsi kirjutatud tema perekonnanimi, hotell ja toanumber. See paber antakse hotellis passi vastu ja miilitsal on dokumente kontrollides asi klaar: turist.
Vana nostalgilise nõukogude aja järele õhates pole enam vaja lapata kollasekstõmbunud noorpõlvepilte.
Noor vene karu püüab oheliku otsast vabaks rabeleda Neeva kaldal pargis.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.