Suur Kanjon.
Kanjonite, sh. Bryce kanjoni ja ka Suure Kanjoni ja paljude teiste punaste huvitavate kivimivormide tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimitest.

Kanjonid on järskude seintega sügavad orud, mis erodeerunud tuule või vooluvete tegevuse mõjul. Tihti on kanjoni järskude seinte püsimise seisukohalt oluline, et kanjoni alaosas paljanduksid suhteliselt pehmemad kivimid kui ülaosas.

Pildid siin.
28. juunil avati esimest korda Läänemaal Nõva vallas metsad peale suurt põuda. Kohe hakkas ka vihma lahistama. Napilt enne suurt äikest jõudsime Tänavjärve ääres ära käia.

Nagu pildilt näha, oli maastik üsna must-valge. Või must-pruun. Kuivanud okkad juba maha sadanud, mõni põõsas ajas esimesi võsusid. Selle järgi tundub, et peagi vohab põlenud lagendikel noor võsa, mis saab kiiremini jalad alla kui rohi või suuremad puud, millest enam elutaime pole. 

Kuhu minna sõnajalaõit otsima ja suve esimesi päevi veetma? Reisijututuba soovitab: Oandu matkarada. 

Sedagi  rada oleme me läbinud mitu korda. Esimest korda 2005. aasta jaanipäeva paiku ja sellest ajast on ka pildid siin loo juures. Teist korda juba sel aastal - täpsemalt 1. jaanuaril 2008. 

Arvutimaailm, nr 5 2008.
Kaido Einama Aigar Alaveer
Autonavigaatorite testimine näeb välja nagu sõitmine skisofreenilise seltskonnaga, kus kõik korraga püüavad läbisegi juhatada autojuhti kord vasakule, paremale, otse või tagasi. Üksmeel nelja testitud auto-GPSi igatahes ei iseloomustanud.

Ilmus ajakirjas Navigaator, märts 2008
Navigaator kutsus norrakate ligi seitsmemeetrist mootorpaati Askeladden Z7 testima kaks eelmisel aastal Tõnu Kaljuste rib-tüüpi paadi Da Capo kojutoomisel Põhjamerel ja Läänemerel torme trotsinud meest – Martti Kuldma, kes tegi läbi kogu raske teekonna Inglismaalt Eestisse, ning Kaido Einama, kes sõitis kaasa teekonna viimasel etapil. Mida arvavad mehed Askeladdenist?

Tekst Kaido Einama Fotod Andrus Kalkun

Kes kord on maitsnud mäesuusatamise mõnusid, sel on nakatumine suusapisikusse garanteeritud.

Nii juhtus ka meil koos pojaga kui sai tehtud esimesed suusareisid Slovakkiasse ja Austriasse.Reisikaaslased mandrimaalt viskasid meile kildu: „Noh saarlased, ons teil veesuusad ikka kaasas?“ Ju siis ei peeta saarte elanikke suusatajateks…

Linke:

• Hotelli broneerimine Firenzes
• Veebikaamera Firenzes
• Euroopa kalleim hotell 2012

Kasulik teada

Algallikas Eesti mõisade nimekirja koostamisel: Enn Laansoo, sügis 1999. Täiendatud jooksvalt Kaido Einama poolt (viimati 21.06.2021). Kui leiad, et siin lehel on mõni mõisa kontakt vananenud või hea mõisainfo puudu, saada toimetusele kiri: info@reisijutud.com. Paljud kontakttelefonide numbrid siin on vallavalitsuste numbrid. Kui mõisad on vahetanud omanikku või müügis, anna samuti teada ülaloleval e-kirja aadressil.