Naskali laht on üsna üksildane ja huvitav. Tapurla pool laiuvad üsna inimtühjad liivarannad, Juminda tipu poole liikudes kerkivad otse mere äärest savised rannikupangad, millelt puud tormiga vette langevad. Vaikseid lahesoppe, militaarehitisi ja kalurite paadilautreid leidub ka. See on paras koht südasuviseks kuumade ilmade rännakuks, sest igal hetkel saab end merre kasta, kui liiga palavaks on läinud. Lisaks jääb tee äärde seene- ja marjametsasid. 

Männimetsad peidavad ohtralt seeni, mustikaid ja pohlasid. Kaldavõsas ragistades on aga oht saada endale külge mõni puuk. Juunis on rand sääserikas, aga kui juhtub olema kuiv suvi, siis jultunud vereimejad ründavad ka hiljem, kasvõi augustis, millal on tavaliselt parmude aeg. Aga tõsist matkajat need looduslikud takistused muidugi ei sega.

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaal populaarne, isegi väga populaarne pikniku- ja telkimiskoht, nii et järve ääres telkimisel saab teistest turistidest rahu vaid kas väga viletsa ilmaga näiteks ladinal sadaval sügispäevadel või krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib rahvast 800 meetri kaugusel asuvast (suvel mõnikord valvega) Kaksiksilla parklast pidevalt, pikniku- ja marjakorvid näpus, mõnel seljakott telgi ja ööbimisvarustusega seljas.

Kaberneeme poolsaar on küll tüüpiline Põhja-Eesti kalurikülade-poolsaar, kuid Tallinna lähedus on teinud sellest ka jõukama keskklassi elupiirkonna. Kaberneeme sadamast leiab restorani, väikese hotelli ja liivarannajupi. Külas on veel paar rannakõrtsi. Auto saab jätta sadama parklasse.

Lääne-Eesti on sooderikas, kuid tavaliselt jäävad need vesised alad raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Tuhu sood läbib tee ja ligipääs suuremalt maanteelt on hea. Seega võib siirdesohu siirduda üsna mugavalt. Ka teekond pole pikk - ligi 1,1 km. Laudtee teeb väikese kaare erinevates staadiumides soomaastikel ning pöördub sama kruusatee peale tagasi, kust tuleb siis algusse kõmpida.

Pärispea on üks kõige põhjapoolseimaid mandrikülasid Eestis. Poolsaare tipus võib matkata näiteks suvise pööripäeva paiku, kuna seal on kõige lühemad ööd mandril. Seda muidugi teoorias, sest ega silmaga ju vahet ei tee, kas öö saabub mõned minutid hiljem kui lõuna pool Eestis.

Nii sattusime meiegi Purekkari tippu mõned aastad tagasi ühele ajaloolis-öisele matkale, mis oli planeeritud päikeseloojangul algama ja päikesetõusul lõppema. Muidugi saab seda teekonda läbida ka igal muul ajal. Vaid Purekkari tippu ei pruugi iga kord kuiva jalaga pääseda, sest kõrgema veeseisu tõttu võib vahest poolsaar olla saarteks tükeldatud.

Käsmu on idülliline kaptenite küla Lahemaal Võsu lähedal, praegu küll rohkem suvitusküla. Käsmu matkarada kulgeb Käsmu külast mööda männimetsi Palganeemele, kust tagasi saab jalutada mööda mereranda vaadetega Kuradisaarele. 

Käsmu matkarada, mis allpool kaardile on kantud, erineb küll veidi RMK Käsmu matkarajast, kuid kulgeb selle erinevaid osi pidi. See tee pole väga pikk - alla 10 km, on vaheldusrikas - minnes kulged mööda metsateed ilusa männimetsa all rändrahnudest mööda ja poolel teel jõuad Palganeeme tippu, kus asus endine piirivalve-ehitis. 

Enamus kujusid, muuseume, platse ja losse on sarireisijatel juba nähtud. Mis edasi? Aeg on elamusreiside käes. Wris Reisibüroo juhatuse liikme Aili Kägu sõnul on eestlaste seas kasvanud nõudlus selliste reiside järele, mis pakuvad unikaalseid kogemusi ja elamusi. Populaarsust on kogumas ka reisid, mis pakuvad võimalust tegeleda meelepärase harrastusega või viivad osalema konkreetsele üritusele.

Linnarabadega on see lugu, et seal võib leida küll laudtee, turbapinnase ja vesiseid kohti, aga päris klassikaline raba nagu Kakerdajas või Soomaal see pole. Aga siiski on see matkarada, pealegi linnas. Tallinnas võiks ehk sellise rabatee teha ka lennujaama taha, kuhu turistid otse saaks liikuda, seal on ka selline pooleldi nagu raba, pooleldi lihtsalt kiduravõitu mets turba peal.

Pääsküla rabarada on kohati ka kummituslik. Kümmekond aastat tagasi raba põles. Sellest on alles söestunud tüvedega maastik. Põlenud puud kestavad kauem ja ei mädane nii lihtsalt.

Kui veel ilmad lubavad, tasub puhkusele minna kuhugi mitte väga kaugele, näiteks lõunapoolsetesse Balti riikidesse. Sinna saab oma või rendiautoga - jääb vabadus reisi planeerida ja kohti valida.