Eesti rahvuskivi – kivistunud Austraalia muda

• Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Lahemaal Pikkus 3,5 km, alguspunkt Käsmu külast. Suvel pääseb ka ranna lähedal asuvale Kuradisaarele. Eesti suurim kivikülv. Vana tähistus on valged triibud puudel. Uus paigaldatav: kollased lindid puudel. Saadaval infobroðüür. Info Palmse müügipunktist (032) 34 198.
• Juminda poolsare matkarada Matk läbib metsa ja sood mööda laudteed Juminda poolsaarel asuva Lahemaa suurima ja Eesti suuruselt kolmanda rändrahnu Majakivini. Matka pikkus 3 km, aega kulub poolteist tundi. Matk algab Virve külast. Info Palmse müügipunktist (032) 34 198.
• Ojakivi rada Jalgsi läbitav matkarada. Pikkus 5,5km. Rada algab 1,5 km Võsult Vergi poole (paremat kätt) ja läheb läbi rabastunud metsa ning mööda metsasihte Ojakivi - ümbruskonna suurima rändrahnu juurde. Tähiseks kollased lindid puudel. Info Sagadi Metskonnas (032) 38 466.
• Penijõe matkarada Matsalus Matka lähtepunktiks sobib Penijõe mõis või sealt Lihula pool asuv parkimisplats. Paar kilomeetrit mööda jõekallast kõndides jõuab 7 m kõrguse linnuvaatlustornini. Sobiv jalats on kummik. Info: tel. (047) 78423

Keila-Joa matkarada Algab Keila-Joa mõisapargist, lõpeb Kloogarannas. Ca 16 km. Tähistatud.

Äripäev, Puhkepäev, 6. oktoober 2000.

Kaido Einama

Ajakirja Loodus rahvamatkale minejad ummistasid septembrikuisel soojal nädalavahetusel Balti jaama perrooni. “Appi, mul ei ole enam pileteid!” ahastab viimases hädas piletikontrolör, kui näeb puupüsti täis vagunit ja aina juurde tulevaid inimesi igas peatuses kuni Laagri raudteejaamani.

Ligi 600 matkajat tahtsid kõik korraga pääseda Pakri kuulsatele pankadele, mis ootavad järjekorras ka UNESCO maailmapärandi nimekirja saamist.

“Kas koeraga ka saab matkale?” küsis Paldiski Eesti kooli esisel parkimisplatsil matkaja, kui korraldajad osavõtjaid tembeldasid. “375 krooni,” ehmatati pealinnast saabunud külalist naljaga. “Olgu, täna saab tasuta.” Kõigile pereliikmetele, ka lemmikloomadele mõeldud matka osalised kogunevad Peetri mägedes, kus küngaste otsast paistab üle lahe asuv Pakri saartest suurim – Väike-Pakri ja suviselt sinine meri. Räägitakse kliima soojenemisest ja ohtudest ranniku all hommikukastestel märgadel kividel, mägijalgratturid proovivad oma ratta võimeid tõeliselt mägistel Peetri mägedel.

“See, millel me siin seisame, on 460 miljonit aastat tagasi triivinud siia Austraaliast,” alustab giid jahmatamapanevate faktidega. Ka rahvamatk Pakri pangal saab niimoodi seotud sel ajal käimasolevate olümpiamängudega Sydneys. “Paekivi pole muud kui sadu miljoneid aastaid tagasi rannikuvetes kivistunud muda,” jätkab giid ja viib matkajad kaljupragu pidi mere poole. See ongi meie rahvuskivi sünnilugu. Võsa, mis orus kasvab, on erinev muust Eesti loodusest ja siit-sealt leiab mõne vana militaareseme – mootori sisu või pommikesta.

Ka mere äärde jõudes on metallileiud kõige tavalisemad – kohe ranna ääres külitab roostes laev, pisut eemal hiiglaslik mitme meetri kõrgune metallpoi. Inimesed turnivad kastemärgadel kividel ja nagu hoiatati, on need üsna libedad. Ranna äärt pidi poolsaare tippu ja tagasi on 12 kilomeetrit, kes tahab, võib varem pangast üles ronida, sest päris lõpust tuleb panga alt matkajatel sama teed pidi osa maad tagasi tulla.

Mõne kilomeetri pärast võivad matkajad märgata paekiviastangule kinnitatud telki. Millegipärast on see vertikaalasendis. Sealsamas all on matkatarvete müüjad. Jaan Künnap õpetab mägironimist, vabatahtlikud kõlguvad julgestusköitega paekivil. “Hoia nüüd, ma kukun!” hüüab üks ronija ja jääb köie otsa rippu.

“Mägironimiseks siin pole vaja midagi õppida,” seletab Künnap. teada on vaja vaid seda, et kolmest punktist peab hoidma kaljul turnides kinni.

Hetk hiljem õpetatakse mägironimist ka koertele. Kohas, kus astangu alt tuleb ronida üles astangu peale, sest vesi käib poolsaare tipus vastu kaljusid, satuvad hätta kaasavõetud koerad. Väiksemad veetakse süles üles, suuremaid üritatakse mitmekesi turvamehele, kes üleval julgestab, ulatada. Lapsed saavad ronimisega ise hakkama.

“Siin saame vaadata 500 miljoni aasta taha,” näitab giid poolsaare tipus paljanduvatele paekivikihtidele. Pool miljardit aastat tagasi ladestunud kihid on maapinnast napilt kõrgemal ja igavalt ühtlased. Taimed ja loomad pole oma kivististega seda kihti suurt murendanud. Ülevalpool on aga erivärvilisi ja eripaksusi kihte, sentimeetrid tähistavad juba miljoneid aastaid meresetteid. Kaldal vedelevate kivilahmakate pealt võib leida ülivanade elukate kivistisi, nende hiiglaslikud selgrood, mis kivisse on jäänud, tekitavad kõhedust. Ei peagi olema teadlane, et ürgseid olendeid kuskilt kaugelt maalt otsima minna, need vedelevad siinsamas, Paldiski linna lähedal kivimurrus.
Matka kaugeim punkt on Pakri poolsaare tipus oleva majaka juures. Seal ootab sõjaväelaste buss ja nende pakutav klassikaline hernesupp. Loodusfotograaf räägib söögi kõrvale Pakri pangal pesitsevatest pingviinisarnastest lindudest grüüslitest. Üks õige loodusfotograaf peab olema grüüslit näinud, arvavad looduseuurijad hernesupi järjekorras. Sel ajal, kui suppi süüakse ja sabas seistakse, saab ka Pakri majaka otsa ronida. Viiekroonise piletiga saab kaasa ka tasuta kohaliku õuna.

Paldiskisse tagasi saabuvad turistid on kohaliku kaubanduse mõne hetkega segi löönud. Mõned toidukaubad lõpevad kuuesaja turisti ülekäimisest kiiresti ja plastmassnõud olid juba enne matka korraldajate poolt viimseni linna pealt ära ostetud. Kuna õhtul minnakse veel Pentagoni varemetes toimuvale Vennaskonna kontserdile, rünnatakse Paldiski väheseid toitlustusasutusi ja kohalik eliitrestoran “Valge Laev” on hädas sissetrügivate seljakotiga matkajatega “Meil seljakottides ei teenindata!” ja “Me oleme ilma teieta ka kasumis” on argumendid, millega baaripidaja üritab äkkturiste eemale peletada.

Matkajad meenutavad aega, kui roheliste rattaretk esimest korda suletud Paldiskit vallutas. Mõned militaarsemad matkalosalejad laskuvad dessantväelaste moodi Pentagoni katuselt trosside abil.

“Vaadake, kohe laskub Tõnu Trubetski!” proovib keegi matkajate tähelepanu esinejate lavalt eemale tõmmata. Laskub hoopis keegi blond tütarlaps.

Kui päike Pentagoni taha kaob, läheb seni T-särgis väljas olla lubanud ilm äkitselt külmaks. Enne rongi raudteejaama baari kogunenud seltskond ostab ka selle toitlsustusasutuse kiiresti kogu söögist tühjaks ja kaob rongi. Soojad ilmad aga jätkuvad. Vaid nädal hiljem on Eesti rannad inimesi täis, kellest osa ka päevitavad ja näiteks Pirital olid rannaasutused hädas külastajatega, kuna sügisene laoseis oli pisike ja kõik, mis pakkuda oli, osteti laupäeva lõunaks juba ära.

Ilmateade aga näitab sooja ja suvise ilma jätkumist. ja Tallinna lähedasi matkaradasid on juba rohkem kui mõni. Lisaks Paldiskile võib vaadata ka tallinnale lähemale Türisalu pangale, Ontika pangale (mis on Eesti kõrgeim) või kasvõi Lasnamäe pangalt alla Pirita peale vaadata.