• Päevitage mõõdukalt, hoiduge piimajoomisest! Magellani Pilved, 1994
Urmas Eigla
Itaalia võlub meist paljusid üsna erineval moel. See on üks imeline maa, kus on kõike - palmid ja päikesepaiste sini-sinise taeva ning tulisoolase Vahemerega, Alpide lumejahe suusaparadiis, tohutud kunstiväärtused eri ajastuist, möödunud aegade hõng, mida on pea igal sammul tunda, ülisuur ja rikkalik kultuuripagas, küllaga müstikat... Minu Itaalias viibimise põhjuseks oli suvesemester Siena Rahvusvahelises Ülikoolis. Suvekuumad õppekuud pakkusid nii mõndagi, mida kõrva taha panna ja millega edaspidigi arvestada. Paraja üllatusena mõjus tõdemus, et üsna korralik itaalia keele oskus võib sind pahatihti hättagi jätta. Nimelt on igal paikkonnal oma dialekt, mis sageli ei pruugi üldse itaalia keelena tundudagi. Loomulikult võib enamus itaallasi, kui nad selleks vaevuvad, ka puhast kirjakeelt rääkida. Võõrkeeltega aga on lugu hoopis hullem. Keskmisel tasemel saksa või inglise keelt oskav itaallane on üsna haruldane vaatamisväärsus. Seetõttu oleks kasulik enne Itaalia-reisi mõned kasulikumad tarbeväljendid ära õppida. Pealegi väärib iga vähegi itaalia keelt purssiv välismaalane märksa tähelepanelikumat ja sõbralikumat kohtlemist kui "võõrkeelne".
Itaaliasse päikesepaistet ja Vahemere-eksootikat otsima minejale väike hoiatus - mitte kunagi ei maksa minna mere äärde või võtta päikesevanne ilma vähesegi kaitsekreemitamiseta! Põhjamaalasele piisab pooleteisest süütust tunnikesest mere ääres ja kohutav päikesepõletus ongi käes. Selleks ei pruugi üldse sihilikult päevitada, eriti intensiivselt praebki päike just meressulpijaid. Päikese ja põrgukuumuse tõttu tuleb suvel, eriti kuumimal ajal - juuli lõpus ja augustis - hoolikalt-kuulekalt siestat pidada, st viibida lõunatundidel (u 12.00-14.00) ruumis sees, lasta aknakatted alla ja loota konditsioneeri imevõimetesse. Sel ajal võib väljas temperatuur tõusta +40 kraadini. Siesta ajal on suletud ka kõik baarid, pangad, kauplused, teenindusettevõtted jne.
Elu ärkab uuesti umbes kella 16.00 paiku ja kestab pimeduse ning jaheduse tulles melulisemaks muutudes varaste hommikutundideni. Hommikuti, õhtuti ja öösiti on suvine Itaalia tõeline paradiis. Söömisest ei pääse üle ega ümber mistahes maast rääkides. Itaalia puhul tasub märkida, et sõna makaron ei tähenda itaalia keeles mitte midagi. Sellist sõna üldse polegi. Kõik meie mõistes makaronitooted kannavad ühisnimetust pasta. Nii et restoranis makarone küsida on mõttetu. (Makaroni on tegelikult üks kindel pasta liik). Samuti ei maksa toidu kõrvale piima paluda - juba mõte prae või pasta juurde piima joomisest ajab itaallased öökima. Toidukõrvaseks on ikka vein või vesi, piim jäägu lastele. Veiniga tuleb osata piiri pidada. Itaallased ise ütlevad, et esimene karikas on tervisele, teine tujule, kolmas juba liiast. Purjusolek ja piiripidamatus on Itaalias üldjuhul taunitav ja põlastatav. Enamiku eestlaste jaoks on Itaalia veidi räpane maa, kus sebivad kätega vehkides ja üksteisest üle karjudes ringi pisikesed tõmmud ja lokkispäised koleerilised itaallased. Selle pildi on kujundanud põhiliselt Napoli olustikku küsitlevad 60.-70. aastate filmid.
Tegelikkuses on Roomast põhja poole jääv Itaalia üks Euroopa puhtamaid riike, itaallased ise aga kohati üllatavalt reserveeritud ja vaoshoitud. Samuti pole nad kõik lühikesed, päris paljud on pealegi päris blondid. Seda eriti Põhja-Itaalias. Itaalia pole maffia igapäevane sõjatanner. Eesti äreva eluga võrreldes on sealne elu lausa paradiislikult rahulik. Väikelinnad tunduvad kohati mõistusevastaselt turvalised. Itaallaste endi jaoks on maffiad väga valulik ja delikaatne teema. Igal juhul hakkavad nad kohe kinnitama, kuivõrd häbiväärne on maffia tegutsemine ja et rahvas seda mingilgi määral ei toeta. Kokkuvõttes on Itaalia igihaljas fenomen, mis läbi ajastute on ülejäänud maailma tähelepanu kõditanud. Tema lummast ei päästa ka põhjamaine kainus ja praktilisus.
