Siin lehel leiad artikleid, dokumente ja uudiseid loodava Teadliku Reisija Seltsingu kohta.
Poorism on turism vaese elu uudistamiseks. See arenes 19. sajandil New Yorgis, kui rikkam elanikkond ja välisturistid kõisid organiseeritud tuuridel eriti vaestes linnaosades, saades kätte üleva tunde sellest, kui palju neil endal ikka paremini läheb võrreldes teistega. Getoturism on populaarne ka praegu, kuid lisaks käiakse vaest elu kaemas ka täiesti iseseisvalt ja eriti sellistest riikidest, mis olid mõni aeg tagasi ka ise väga vaesed.
Lendamine pole alati vaid tüütu vaheetapp, mis tuleb läbida, et lõpuks soovitud sihtkohta jõuda. Kuid puhkusereisi iga hetke võib nautida juba alates lennukisse istumisest. Eesti ja Läti üks juhtivatest tšarterlennufirmadest SmartLynx Airlines annab kuus nõuannet, mida järgides on võimalik muuta tavapärane lennureis esimese klassi vääriliseks.
Eelmisel nädalavahetusel said matkajad ja matkajuhid kokku Tallinna külje all Viikingite külas. Lisaks matkajuttude ja piltide näitamisele kuulutati välja ka aasta parimad.
Aasta Matkaja tiitli sai automatkajate seltskond 4x4 Reisid. Rait Paimets ja Raivo Malter seiklesid koos kahe vene ekipaažiga üle 2 kuu oma spetsiaalselt teedeta maastikul ja karmides tingimustes sõitmiseks ümber ehitatud maasturitega läbi Venemaa, eesmärgiga jõuda mereni Tšukotka idarannikul.
Lonely Planet teeb tavaliselt nüüd, keset sügist oma valiku ja soovitab järgmiseks aastaks kümme kõige trendikamat sihtkohta.
Nii ka seekord. Need kümme kohta, kuhu soovitatakse järgmisel aastal oma reisiplaanid teha, on järgmised. Mõni on meile päris lähedal ka.
4. Dominica
5. Nepal
6. Bermuda
7. Mongoolia
8. Oman
9. Myanmar
10. Etioopia
Homsest algab Hiiumaal Kassaris Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubelikokkutulek. Suurüritusele tuleb ligi 500 inimest. Käiakse teatris ja kontserdil, retkedel ja matkadel, muuhulgas ületavad 500 loodussõpra ka mere, kõndides Kaevatsi laiule.
Hiiumaal algaval Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaastal toimuval kokkutulekul esitletakse “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Jaan Eilarti kogumikku “Õitse ja haljenda”. Kolmepäevase kokkutuleku avab keskkonnaminister Marko Pomerants. Õhtul vaadatakse ühiselt Hiiumaa ainelist etendust “Mamma lood ehk Hiiu eluvilosoohvia”.
Esmaspäevasel loodusõhtul Tallinnas Rahvusraamatukogus 2. märtsil kell 18 esilinastub Rein Marani uus film „Suvisted Tammealusel“. Filmi tootmises-loomises osalesid stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaatorid Tõnu Talpsep ja Ants Tammik, toimetaja Margit Maran, konsultant Ahto Kaasik, muusik Tuule Kann.
Loodusfilmide vanameister Rein Maran on jäädvustanud seekord Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ning rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus.
Täna esilinastunud "Suur jõgi" on tegelikult kaheosaline film. Esimeses osas käiakse ära Leena lätetel Baikali lähistel, teises osas aga Leena deltas, mis on peaaegu sama suur kui Eesti ja kus kaardist pole suurt abi. Vahepeal mööda jõge eriti ei käidud.
4400-kilomeetrine Leena nende kahe filmivõttekoha vahel on aga kohati kuni 30 km lai. Algab kõik ühest väikesest mägijärvest. Suudmes pressib jää lühikest suve avades kokku uued saared, järved ja jõeharud ja nii ongi igal aastal tekkinud täiesti uus kaart, mille järgi orienteeruda.
Reisijal, eriti aga Euroopa Liidu reisijal on õigused, mille kohta on avatud reisijaõiguste eestikeelne veebilehekülg. Näiteks selgub sealt, et ärajäänud reisi eest võib olla õigus saada 125-600 euro suurust hüvitist ning pagasi puhul kuni 1220 eurot.
See lehekülg räägib näiteks lennureisija õigustest järgmiselt.
Kui reisijaid ei lubata pardale, peavad lennufirmad kõigepealt otsima vabatahtlikke, kes oleksid teatud hüvitiste eest nõus loobuma oma broneeringutest. Lennufirma peab laskma vabatahtlikel valida, kas nad soovivad saada tagasi kogu tasutud raha või kasutada muud marsruuti.
Lennureisi ja esinenud viivituste pikkusest sõltuvalt võib teil olla õigus 125–600 euro suurusele hüvitisele. Kui vabatahtlikud otsustavad kasutada teist marsruuti, peab lennufirma vajaduse korral pakkuma abi, näiteks toitu, telefoni kasutamise võimalust, vajaduse korral majutust üheks või enamaks ööks ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.
Hea on ka teada, et kui pagas läheb kaduma, saab kahjustada või hilineb, võib reisijal olla õigus saada hüvitist kuni 1220 eurot.
Tehnoloogiaettevõte HP ja Balti riikide internetipõhine värbamisettevõte CV-Online otsustasid suve lõpul uurida, mismoodi inimesed on puhkuse ajal taastunud ja mis on kõige paremini aidanud taastada nende töövõime. Küsitlus näitas, et aktiivne puhkus aitab töötajatel jõuvarusid paremini taastada kui näiteks rannapuhkus.
Küsitlusele vastanutest 30 protsenti arvas, et puhkusejärgselt aitab neil kõige tõhusamalt tööd teha eelnev aktiivne või seikluspuhkus, nagu näiteks matkamine ja sukeldumine. Võrdselt 24 protsenti pidas parimaks valikuks kas kodus puhkamist või siis luksulikku puhkust näiteks spaas. Lühikest reisi teise linna eelistaks 11 protsenti ning vaid 6 protsenti rannapuhkust.
Euroopa Komisjon algatab tänasest kokku 23 Euroopa keeles teavitamiskampaania, mille abil saavad rongi- või lennureisijad lihtsamini teavet oma õiguste kohta.
Kuigi komisjon on viimastel aastatel kehtestanud õigusaktid, mille kohaselt tagatakse lennu- ja rongireisijatele ühesugune kohtlemine kogu Euroopa Liidus, ei ole kõik reisijad oma õigustest seni siiski veel teadlikud. Olukorra parandamiseks pannakse kõikides liikmesriikides tänasest alates suvehooajaks lennu- ja rongijaamades välja postrid, mis tuletavad inimestele nende õigusi meelde.
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
