Taškent, 27.04.04
Kristjan Saar, kristjan@domina.ee
Usbekistan on Kesk-Aasia südames asuv 22 miljoni elanikuga endine Nõukogude Liiduvabariik. Pealinnaks on Taškent, kuid enam tuntakse Usbekistani ajaloolise siiditee ääres asuvate linnade nagu Samarkand, Buhhaara ja Khiva järgi.
Nõukogude Liidu ajal oli see piirkond eesti turistide poolt tuntud ja armastatud. Seal sai ehtsat kõrbe näha ja kaameliga sõita, lisaks võis vaadata üle 2000 aasta tagasi loodud ehitisi. See kõik on ka täna alles aga tänu kohaliku süsteemi turistivaenulikkusele on Usbekistani suhteliselt kallis ja tülikas reisida.
Kohalik süsteem, ehk siis presidendiautokraatia, on oma kirjeldamatu omakasupüüdliku loovusega muutnud selle riigi kümne iseseisvusaastaga üheks vaeseimaks piirkonnas. Võim on jaotatud klannipõhiselt ja kõik riigi strateegilised tuluallikad kas kuuluvad riigi omandusse või on selle poolt kontrollitavad. Näitena võib tuua puuvillakasvatuse: igaüks võib seda oma maalapil kasvatada aga müüa saab pigem riigile ja seda kindlaksmääratud hindadega. Raha saab kunagi hiljem.
Korruptsioon on tavaline nähtus ja seda võib siin pidada loomulikuks osaks elust. Seda leidub kõikidel tasanditel ja eri vormides, on see siis kohaliku lennupileti ostmine või mingi ametliku paberi vormistamine. Igal pool peab veidi või siis rohkem peale maksma. Mingil määral on see ka arusaadav, sest kodanike kuupalgad kõiguvad keskmiselt 200 ja 600 Eesti krooni vahel ja igaüks soovib veidi lisa teenida. Eeskujuks on riik ise, kes näiteks nimetas ühe Taškendi peatänavatest seltsimehe järgi, kes suutis Venemaalt puuvillatehingutega 200 miljonit dollarit välja petta.
Sellest hoolimata võib Usbekistani huvitavaks reisisihiks pidada. Kes tunnevad huvi ajaloo ja ekstreemturismi ühendamise vastu, on sellesse riiki igati teretulnud.
Usbekistani külastamiseks on kõige mõistlikum ja odavam kasutada läbi Moskva reisimist. Selleks on vajalik nii Venemaa transiitviisa kui ka Usbekistani viisa. Esimese saab lihtsalt, teise saamiseks peab vormistama küllakutse ja viisa väljastatakse Riia Usbekistani saatkonnas. Küllakutse võib organiseerida läbi mõne Eesti reisibüroo või teeb seda kohalik Usbeki reisibüroo või hotell. Üldjoontes lihtne protseduur, mis võtab aega umbes paar nädalat ja viisa maksab 1000 krooni kanti. Piiril viisat ei väljastata.
Moksvast Taškenti lendab nii Aeroflot kui ka Usbekistan Airways, edasi-tagasi pilet Tallinn-Moskva-Taškent maksab umbes 6-8000 krooni. Moskvasse võib ka rongiga sõita, siis läheb reisi hind odavamaks. Lennukivalik meenutab kaheksakümnendaid ja peamiselt kasutatakse kas Tu-154 või IL-86 tüüpi masinaid. Oma kogemuse järgi võib öelda, et Tallinn-Helsinki 20 minutit propellerlennukiga on palju hullem reis kui Moskva-Taškendi 3 tundi, nii et pole nendel vanadel lennukitel häda midagi.
Olles kohale jõudnud, tervitab Taškent reisijat tohutult aeglase lennujaamast väljumise protsessiga ja üliaktiivsete taksojuhtide parvega. Ei tasuks ennast esimestel ära rääkida lasta ja kui tõesti on taksot vaja, siis mõislik on see organiseerida mõnedsajad meetrid lennujaamast eemal. Selles riigis on nimelt iga auto takso ja linnasõiduks kuluva 10 minuti eest oleks sobilik maksta mitte üle 5 dollari. Kohalikus rahas on see umbes 5000 Sum-i. Raha on üldiselt stabiilse kursiga ja vahetatakse ametlikult valuutavahetuspunktides ilma vahendustasuta. Ainuke probleem on raha füüsiline kogus, näiteks 100 dollarit kohalikus vääringus ei mahu üldjuhul taskusse rääkimata rahakotist. 500 dollari vääringus Sum-ide kaasa kandmiseks on vaja juba väksemat sorti spordikotti.
Hotelle on Taškendis palju ja ööbima saab alates 5 dollari eest kodumajutuses. Normaalse hotellitoa peaks saama 40-50 dollari eest meiemõistes 4 tärni hotellis.
Pealinn ise ei ole mingi turismimagnet ja üldjuhul ei soovita seal üle ühe päeva veeta, lihtsalt teha pole midagi. Linnas elab küll 2 miljonit elanikku aga näiteks kesklinn kui selline täiesti puudub. Kuna 1966 aastal laastas Taškendi piirkonda 8-palline maavärin, siis on linn alates sellest ajast praktiliselt nullist üles ehitatud, seda paljuski tänu eesti ehitusbrigaadidele. Uus linn tähendab laialdaselt neljarealisi maanteid, koledaid pompöösseid paleesid, metrood ja üldiselt rohkesti vaba ruumi. Palju on parke ja purskkaevusid aga keegi neid ei hoolda. Muru on niitmata ja kogu infrastruktuur näeb välja nagu poleks seda peale maavärinajärgset ülesehitustööd kordagi remonditud. Sekka näeb uusi moodsaid kontorihooneid, mis on eranditult kaetud odava lainelise peegelklaasiga, mis on mahutatud plastprofiilide vahele.
Linna keskel asub jalakäijatetänav, mida nimetatakse hellitavalt “Broadway”-ks ja sealt saab osta kohalikke suveniire ja odavaid Venemaalt pärit piraatplaate. Sekka on plastist ja riidest kokkuklopsitud telkdiskoteegid, mille külastamiseks peab igasugused hügieenistandardid unustama. Veel toored lihavardad ootavad oma potentsiaalset omanikku otse tänaval ja seda grillitakse jubedalt haisva ja silmi kipitamapanevat suitsu tekitava söega. Puit on selles riigis defitsiit.
Veel võib Taškendis sõita metrooga, mis on suhteliselt puhas ja omaette vaatamisväärsus, lisaks külastada telemasti, milles eksisteerib veel täiesti töökorras pöörlev restoran. Veel on võimalik minna loomaaeda, kus suhteliselt nigelates tingimustes elavad peale muude elukate veel puurides kanad, pardid ja kajakad.
Ajaloolistest vaatamisväärsustest rääkides võib Taškendis heita pilgu ühele vanimatest koraanidest, mis on kirjutatud verega lehmanahale. Siin on ainult üks väike nõks, sest peasaalis on vaatamiseks välja pandud koraani koopia ja kui soovite originaali näha, siis peab reisijuht teid tagaruumi viima, kus mainitud ürik on klaasist kappi asetatud.
Usbekistani suurim uhkus on ajaloost tuntud riigi- ja väejuht Amir-Timur, kellel õnnestus 14. sajandi teisel poolel Aasiat Indiast kuni Türgini valitseda. Tema sündis Samarkandis ja seal on ka tema viimane puhkepaik.
Samarkand, Buhhaara ja Khiva asuvad ajaloolise siiditee ääres, mis oli aastasadu Hiina ja euroopa vahelise kaubaliikumise alustalaks olnud. Nendes linnades võib tunda ajaloo hõngu ja vaadata tuhandeid aastaid vanu ehitisi.
Peale visuaalse turismi on võimalik veel mägedes suusatada ja matkata, on kuulda olnud ka mägijõgedes paadiretkede korraldamisest ja väljaõpetatud röövlindudega jahil käimisest. Sellised reisid tuleks muidugi kohalike reisibüroodega enne kokku leppida.
Autosid ise rentida pole mõtet, sest masina saab koos juhiga ja hinnad on soodsad. Pealegi on liiklus eluohtlik ja linnavälised teed suhteliselt halvas seisukorras. Lisaks kimbutavad iga paarikümne kilomeetri järel politseikontrollid.
Turvalisusest rääkides peab üllatuma, sest pole olemas turvalisemat maad kui Usbekistan. Arvatavasti on totalitaarne reziim koos karmide karistusmeetmetega oma töö teinud, sest Taškendis võib keset ööd rahulikult linnapargis jalutada ja võib kindel olla, et midagi ei juhtu. Pealegi pidi välismaalase vastu tehtud kuriteo eest topeltkaristuse saama.
Usbekid on enamuses moslemid, kes oma usku suhteliselt leebelt võtavad. Selle eest traditsioonid on kindlalt järgitavad ja ka tänapäve moodsatel noortel pole sellest pääsu. Vanemad otsustavad, kelle poeg naiseks võib võtta ja naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus torkab tihti silma. Seoses abiellumiskohustusega on iga teine üle kolmekümnene Usbekk lahutatud. Tundub, et inimesed on süsteemist väsinud, kuigi avalikult ei julge seda eriti keegi tunnistada. Arvata võib, et viimase aja enesetapurünnakud olid seotud põrandaaluse vastupanuliikumisega.
Usbekistani külastas 2003 aastal ametliku statistika järgi 30000 turisti, seda on vähem kui Eestis ühe nädalavahetusega. Tekkinud on nn. surnud ring, kus riik ei panusta turismi arengule ja vastavalt sellele on raske arendada kvaliteetseid teenuseid.
Sellest hoolimata soovitaksin Usbekistani alternatiivsihtkohana, kus saab nuusutada möödunud aegu NSV Liidust ja tutvuda tõeliste ajaloomälestistega.
Üks minu huvitavamaid kogemusi oli öine jalutuskäik Samarkandis, kus tekkis mõte heita pilk kuulsa Amir Timuri maisetele jäänustele. Olles öövalvuriga kaubale saanud avanes võimas vaatepilt kuupaistes mausoleumi sisemusse. Istusin ilma ühegi turisti juuresolekuta täielikus vaikuses härra Timuri sarga juures ja nautisin momenti. Pärast sai võimaluse minareti tippu ronida ja sealt avanes võimas vaade öisele Samarkandile.
Kellel tekib huvi Usbekistani külastamiseks, ei pea kindlasti ootama, millal üks järgmistest vähestest grupireisidest selle ette võtab. Pealegi pole grupis reisides vabadust oma aega ise planeerida. Olles kohale jõudnud, on lihtne soodsat majutust ja transporti leida ja oma reis meeldejäävaks kujundada.
