Hiiumaa

Mandril on roostikuradadega kitsas peale Silma raja lühendamist. Hiiumaal on üks klassikaline sedasorti looduse õpperada siiski olemas. Või mitte päris Hiiu "mandril", vaid hiljutises merepõhjas Orjaku ja Kassari vahel, kus raske on praegu öelda, kustmaalt algab meri ja lõpeb maa.

Roostikurajal on siiski kindel maa kogu aeg jalge all - lai laudtee algab lambakoplist, kust viib väikese kaarega pika roostiku vahele, ronida saab rändrahnu otsa ja vaatetorni. Kes tahab, teeb veel väikese lisatiiru ümber kadakase metsatuka.

Südasuvel, kui Hiiumaa ööbimiskohtade täitumist saab Booking.com-i saidi kaardivaatest vaadata reaalajas, leiab Käinast Lõokese hotelli, milles on veel õige mitu vaba tuba. Reisijutud proovis ära soodsama kahetoalise, millesse sai paigutada kaks lisavoodit lastele.

Suuremõisas asub Hiiumaa ametikool. 2016. aastal oli asutud restaureerima mõisa ajaloolisi saale, 2016.-2017. õppeaastal restaureeritakse ka vanad uksed.

Homsest algab Hiiumaal Kassaris Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubelikokkutulek. Suurüritusele tuleb ligi 500 inimest. Käiakse teatris ja kontserdil, retkedel ja matkadel, muuhulgas ületavad 500 loodussõpra ka mere, kõndides Kaevatsi laiule.

Hiiumaal algaval Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaastal toimuval kokkutulekul esitletakse “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Jaan Eilarti kogumikku “Õitse ja haljenda”. Kolmepäevase kokkutuleku avab keskkonnaminister Marko Pomerants. Õhtul vaadatakse ühiselt Hiiumaa ainelist etendust “Mamma lood ehk Hiiu eluvilosoohvia”.

Esmaspäeval startis viis kajakki Hiiumaalt Ristnast Rootsi lähima saare - Svenska Högarna suunas. Läänemeri plaanitakse ületada 30 tunniga.

Tundub, et südasuvi on ületamiste aeg. Just ületasid ju ujujad ka Soome lahe, kus kajakkidega on üle käidud peaaegu igal aastal.

Loe Päevalehest lähemalt.

LISA: rada nüüd läbitud http://www.postimees.ee/?id=23459

Et kogu lugu ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et ühel laupäevasel õhtupoolikul tekkis meil mõte teha kodusaarele mööda rannikut ring peale. Meetod: jalgsi – et oleks õilsam, ning veini rüübates – et oleks pidulikum. Põhjus: et väljendada oma kiindumust Hiiumaa vastu.

Kui kogenenumad pärismaalased julgesid olla skeptilised meie esialgse plaani suhtes läbida vahemaa seitsme päevaga, loobusime asjatust praalimisest ja sõlmisime kihlveo kümne etapi ja umbes 326 kilomeetri peale.

Kuna Hiiumaale oli muidu ka asja, siis ühitasime selle ajaga, millal sinna sai jääteed mööda.

Pildid muidugi ka - vt galeriist.

Aega oli napilt, sest jäätee Rohukülast Hiiumaale oli avatud vaid valgel ajal ja ega seda märsti alguses veel väga palju polegi... olime esimeste seas kohal ja alles Opera Miniga mobiilist Maanteeameti lehele vaadates avastasime, et just on tee avatud. Hommikul oli veel kindel info, et jäätee on kinni.

Ilmunud 11. septembri Eesti Päevalehes

Kaido Einama

Septembrist muutub Eesti Euroopa teede sõlmpunktiks. Kuid mitte inimestele, vaid rändlindudele. Kireva suleliste seltskonnaga samaaegselt ronivad sügisel veest välja lesilatesse hülged, keda on kõige parem vaatlema minna mootorita sõiduvahendiga, näiteks kajakiga.

“Suvel on siin igavam,” ütleb Seikleja.com-i matkajuht Bert, kui oleme oma kotid otse Hiiumaa praamilt kajakkidele vedanud. Kohe sadamast stardime merekajakkidega Hiiumaa laidude poole, et sügisel kogunevaid linde ja hülgeid vaatlema hakata. Enne, nagu ikka, tehakse instruktsioon meresõidu ohtudest ja oskustest. Nii umbes kümne minutiga on hülgevaatlejate meresõidu-oskuste teoreetiline osa läbitud ja istume kajakkidesse. Telgid, söögid ja muu kahe päeva varustus on pakitud veekindlatesse sektsioonidesse ninas ja ahtris.

Hülgeid siiski nägime, need on pisikesed täpid silmapiiri lähedal... (Bert Rähni foto)