Esmaspäevasel loodusõhtul Tallinnas Rahvusraamatukogus 2. märtsil kell 18 esilinastub Rein Marani uus film „Suvisted Tammealusel“. Filmi tootmises-loomises osalesid stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaatorid Tõnu Talpsep ja Ants Tammik, toimetaja Margit Maran, konsultant Ahto Kaasik, muusik Tuule Kann.

Loodusfilmide vanameister Rein Maran on jäädvustanud seekord Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ning rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus.

KAIDO EINAMA

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaa üks tuntumaid kohti. Hea meditatsioonmatka saab teha just sealkandis Paukjärve juurest üle Kõnnu Suursoo ringiga Tammsaare metsavahikoha kaudu tagasi Kaksiksilla parklasse. Kuid on ka teine tee. Lihtsam ja lühem. Kokku 7,8 km. See teekond algab Kaksiksilla parklast Soodla jõe ääres ja läheb esialgu otse Jussi järvede poole.

Eksida pole eriti võimalik, sest viit suunabki Jussi järvede telkimisala suunas. Kui aga oled tõusnud selle tee pealt (pärast teeviita) juba oosiharjale, pane hoolega tähele, kust tuleb ära pöörata vasakule, oosiharja peale. Siis on edasi jälle lihtne - samm vasakule, samm paremale ja oled 45-kraadisel nõlval, kust saab vaid alla veereda. Ära veere - hoidu ikka jääaja moodustatud oosiharjale.

Kui Kõrvemaa oosid läbi konnatud või sealsetesse parklatesse saabudes tundub, et rahvamasse on rajal liiga palju, siis tasub vaid natuke ida poole edasi sõita ja järgmised oosid ongi kohe võtta. Vahe-Eestis kulgevad paralleelsed oosiharjateed, mida ühest tüdinedes saab asendada kohe teistega.

Ohepalu eeliseks on veel see, et sealsed rajad on vähem tuntud kui näiteks Neeruti või Põhja-Kõrvemaa kandis. Kõrgust on aga neil isegi enamgi - Ohepalu külast otse itta sõites ja Harjumaa-Lääne-Virumaa piirist alates põhja poole umbes 60 meetrit kulgedes võib GPS-iga registreerida 103-meetrise tipu. See on Vetla kandis Taganurgal asuvast mõni aeg tagasi "ametlikuks" nimetatud Harjumaa kõrgeimast tipust (102 m) tervelt meetri jagu kõrgem.

Otepää kandis on meie suurimad suusanõlvad, ka mägesid on matkamiseks rohkem. Kus aga käia ära enne Nuustakule minekut? Just Neeruti mäed on õige koht, pealegi oli kunagi nõukogude ajal plaanis just sinna teha suur korralik suusakeskus. Aga õnneks (või sportlaste kurvastuseks) jäi suusakeskus rajamata. Nüüd on Neerutis jääaja mäed ja orud koos järvedega, Neeruti mõisa rajatud kanalid, linnamägi, matkarada oosiharjal ja Pariisis on ootamas üks kohvik.

5,8 kilomeetrit matka mägedes on vähemalt alguses üsna vaheldusrikas, Lõpupoole kipub muutuma üksluisemaks, aga see alla 6 km rada pole ju ka teab mis pikk.

Reklaamartikkel

Miks hakata reisides end kohaliku ühistranspordi võimaluste otsimisega vaevama? Ebamugavusi võib esineda isegi rohkem kui üks. Välisriigis viibides ei pruugi keelest või süsteemist arugi saada. Rääkimata sellest, et alati ajad ei sobi, punktist A punkti B ei pruugi isegi ühendust olla ning kui ühendus on olemas, siis tuleb vahepeal aega parajaks teha, sest kahe transpordivahendi vahel olev ooteaeg võib venida tundide pikkuseks. Ja kui on veel kohvrid ning kotid, on see eriliselt ebamugav viis aega veeta.

Seetõttu on alati kasulik kaaluda hoopis varianti ka reisi ajaks endale auto rentida. Isikliku sõiduvahendi omamisel on suured plussid. Rendiautoga on garanteeritud väikseima ajakuluga punktist A punkti B jõudmine, kõik pausid on vabalt valitud pikkusega ning kui tee peal mõnest huvitavana tunduvast kohast mööda sõidetakse, saab teha lihtsalt tagasipöörde ja minna vaatama, mis seal toimub. Mugavus on kindlasti ka see, et kõik kohvrid-kotid on käeulatuses ja kui midagi vaja, siis ei pea tükk aega peatust ootama ning teiste kohvrite alt enda oma välja kaevama.

Vormsil oleme me käinud üsna palju kordi, aga kui nüüd meenutama hakata, siis sel sajandil ainult talvel. Ikka üle mere - kas autoga, jalgsi (jalgsi), uiskudega või soome kelguga. Kuid suvisemal ajal ning praamiga toimus viimane külaskäik alles täpselt 20 aastat tagasi. Hirmus jah, kuidas aeg lendab.

Aasta oli siis 1994.

Nõidade kokkutulek. Esoteerika kõrgaeg.

Sel ajal polnud Telegramme ega Alkeemiaid, olid Paradoks, Päikesetuul ja Kolmas silm. Lisaks hulk orientaal-, astroloogia- ja vaimsuseklubisid. Kogu see kirju seltskond sai kokku Vormsi saarel.

KAIDO EINAMA

Kõduneva metsaaluse lõhn, kuivava heina sahisemine, haned lahkumas lõuna poole - selline ongi Hüpassaare matkarada sügisel. Nukker, aga ilus.

Parklasse saab autoga lahedalt ära parkida, sest Mart Saare 130. sünnipäeval paar aastat tagasi tehti suur korralik parkimisplats, kuhu ka laulukooride bussid ära mahuksid. Pererahvas peab lambaid - sellepärast ei maksa ära ehmatada, kui parkla värav on kinni. See peabki kinni olema, et lambad plehku ei paneks. Tee lahti, sõida sisse ja sulge enda järel.

Matkarada algab parkla nurgast ja viit juhatab saepuruteele, mis kulgeb lepistiku all edasi männimetsa poole, mis ümbritseb kitsa ribana rabamaastikku.

Kui Lottemaa kanti Google´i Street Views´st vaadata, siis praegu on seal näha kunagine lagunenud sõjaväeosa ja ei kuskil jäneste või kassi maja. Kuid Street View panoraame saab nüüd ka igaüks ise pildistada.

Kuidas see siis käib? Iseenesest siin midagi keerulist pole. Vaja on nutitelefoni uusima Androidiga (versioon 4.4) ja ka mudel peab olema selline, et toetab Google Camera app´i. Kõige lihtsam on vaadata Google´i kontoga sisse logides veebist sellelt lingilt, kas sinu telefon (või tahvel) toetab Google Camera rakendust. Kui toetab, vajuta install ja hetke pärast on Google´i kaamerarakendus telefonis olemas.

Merepäevad on läbi, aga merele saab ikka. Ehkki Looduse Omnilaev läks juba täna teele, saab liituda järgmiste etappidega.

Siin on info Looduse Omnibussilt.

Retk 2: Käsmu-Kabböle

Sõidame Kajsamooriga üle Soome lahe otse põhja - Kabböle sadamasse (asub Porvoo ja Loviisa vahel). Laeval jätkub merepärandi seminar. Järgmisel päeval külastame Saaristo muuseumi, meremuuseumi Kotkas ja tagasi sõidame Helsingi kaudu Viking Line´i laevaga. Kohti 15. Kajsamoor väljub Käsmu meremuuseumi juurest 22. juulil kell 7, tagasi Tallinnas (Viking Line´iga) 23. juuli südaööl. Hind 100 eurot.

Salevere Salumägi on otsekui Toompea keset lagedat Matsalu. tegemist on jääajal kokkupressitud korallkaljuga, mis jää taandudes ja sulavee uhtudes jäi alles üksiku platoona.

Salevere mäele viib väike matkarada. Tagumises osas laskub trepp alla laudteele, kust saab panka ka alt vaadata. Seal on ka puhtaveeline allikas.

Tagasi kulgeb rada sarapuusaludes, räägitakse ka, et Saleveres on palju usse ja seda on lausa ussimäeks kutsutud.