Valgejõe orgu Nõmmeveskist alla- ja ülesvoolu on peetud energeetiliselt heaks kohaks. Seda on ära tabanud ka energeetikud, kes enne 2. Maailmasõda sinna hüdroelektrijaama rajasid. Praegu käivad sealt energiat ammutamas alternatiivenergiasse uskujad. Aga matkajale on ka see energeetiliselt hea koht. Laeb hästi. Ja ürgorgu ja orust üles ronides saab üleliigset energiat maandada.

Kõik saab alguse Nõmmeveski joa juurest parklast. Meie teekond põikab kõigepealt alla orgu vana elektrijaama varemetele ja muidugi joa enda juurde, siis üle jõe paremkallast pidi edasi allavoolu - juba õige pea lahkume suhteliselt tavaliselt metsateelt alla orgu luhtade vahele. Iga jõekääru peal on mõni vana lagunenud küün ja kevadel pole suurt rohtu ega sääski ja on kõik väikesed linaleolombid näha, kus konnad hoolega paljunevad.

Looduse Omnibuss, Eesti Ornitoloogiaühing, Loodusring, Looduskalender, Tallinna Linnuklubi, Tallinna Keskkonnaamet, Eestimaa Rohelised, Eestimaa Looduse Fond, MÜ Fotokeskkond, ITrotid, Gaviafilm, Reisijutud.com, Regio ja Viru Folk kutsuvad:

Esmaspäevast, 9. maist - reede, 13. maini 2011

Linnulauluhommikud Tallinnas

Kutsume kõiki loodushuvilisi hommikuti enne töö- või koolipäeva algust
linnulaulu kuulama. Saame teada, kes meie linnas laulavad ja kuidas
laulavad. Linnulaulutunde juhendavad Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tallinna
Linnuklubi liikmed.

Täna esilinastunud "Suur jõgi" on tegelikult kaheosaline film. Esimeses osas käiakse ära Leena lätetel Baikali lähistel, teises osas aga Leena deltas, mis on peaaegu sama suur kui Eesti ja kus kaardist pole suurt abi. Vahepeal mööda jõge eriti ei käidud.

4400-kilomeetrine Leena nende kahe filmivõttekoha vahel on aga kohati kuni 30 km lai. Algab kõik ühest väikesest mägijärvest. Suudmes pressib jää lühikest suve avades kokku uued saared, järved ja jõeharud ja nii ongi igal aastal tekkinud täiesti uus kaart, mille järgi orienteeruda.

Aprilli keskel on turismitalud tühjad ja juurdepääsuteed mutta uppumas. Paljud talud on selleks ajaks uksed hoopis kinni pannud. Lutsu turismitalu oli avatud ja endises vesiveskis pahises kevadine suurvesi tammist alla lumiste orgude vahele. Suusatajaid enam polnud ning kanuutajad olid madalamate pinnavormide lähedastes öömajades.

Otepää lähedal on Lutsu talu väga mugav paarile perekonnale, sest umbes nii palju rahvast see mahutab. Maksimaalselt võib iidse vesiveski katuse all saada peavarju kuni 18 külalist, voodikohti üleval tubades on kümme. Üleval on neli tuba. Kaks neist eraldi (koos eraldi duši/WCga), kaks aga vahepealt uksega ühendatavad ja ühise tualettruumiga. Toad on üsna kitsad, lahedat äraolemist katusekorrusel ei maksa loota, kuid see-eest on esimesel korrusel külaliste käsutuses väga avar eluruum koos televiisori, baarileti, laudade-diivanite ja hinna sees oleva hommikusöögiga.

Jalutan rahulikult päikselisel kevadpäeval läbi Kadrioru südalinna. Mõned tunnid hiljem pistetakse näppu raamat. "Jalutaja teejuht". Kadriorust. Täpsemalt pole võimalik sihtrühma tabada.

Kuna Kadriorg on kevadel, suvel, sügisel ja talvel juba korduvalt läbi jalutatud, läbi pildistatud ja läbi vaadatud, siis raamatus on muidugi enamus kirjeldatud kohti tuttavad. Aga hea on näiteks teada, et Russalkast Lauluväljaku poole asus jalgupidi meres postidel kohvik "Kajak". Seesama Russalka rand, aga kesklinna poolel oli supelsakste paradiis. Seda jälle ei teadnud. Supelsalongi hiigelkompleksist on säilinud vaid vana vannimaja Narva mnt 80, mis tegelikult peagi uusarenduse alla maetakse, vähemalt on vannimaja juba pikalt müügis olnud.

2010. aasta 27. märtsil sai Soomaal üles uus looduskaamera - üleujutusekaamera. Pilt peaks uuenema teoreetiliselt iga sekundi järel, kuid väga kauge ja väga kehva internetiühendusega koht võib serverisse pildi tuua tunduvalt harvem. Siiski on elu aasta jooksul edasi läinud ja ka keset Soomaad on Kõu ühendus kiirenenud. Lume veevaru on suurem kui eelmine aasta, aga üleujutuse taseme määravad ikkagi ilmad ehk see, kui kiiresti see lumemass hakkab sulama. Päikesega, kui päeval sulatab ja öösel külmetab, aurab väga palju lund otse ära jõkke jõudmata. Turistid loodavad parimat, külaelanikud loodavad, et väga karmiks siiski ei lähe.

Tõelist avarust pole meil kindla jalgealusega kohtadest mujal kohata, kui jäätunud merel. Kuna Kurkse ja Pakri saarte vaheline meri oli jääs juba ammu, siis käisime tõukekelgumatkal enne suurt sula ära. Veebruari lõpus paukunud karm pakane oli peale talvist lühikest sula lume kõva koorikuga katnud ning vabama mere klaasjaks jäätanud. Kohe oli näha, et tõukamiseks ähvardavad tulla ideaalsed tingimused.

Kurkse pole üldse lähim koht, kust oma matka saartele alustada, aga talveoludes mugavaim. Igasuguse lumeoluga on sadamasse tee ikka lahti lükatud ja sealt, kalurimajakeste vahelt on lihtne end jääle libistada. Lisaks meile startisid jalgsimatkajad, mõned olid läinud ka autoga (heina vedama või võrke nõudma) ning peale meid tulid mõned suusatajad. Suusa jaoks oli alguses jää samuti ideaalne oma õhukese lumekirmega. Saartelt tuli tagasi mootorkelk ja jääpurilauduri lumele veetud jooni oli ka igal pool näha.

Kui varem sai veebist lennule registreeruda ja lennujaamas kohalikust e-teeninduse kioskist, siis nüüd saab ka siis, kui pole arvutit käepärast või e-kioskis ka saba, teha registreerumine kiirelt mobiiliga.

Finnair avas mobiilse internetiteenuse kasutajatele suunatud m-värava m.finnair.com, mis koondab reisiinfot ja annab võimaluse mobiilselt lennule registreerida.