Hotelliarvustus: Swissotel Berlin

Berliinis on palju häid hotelle. Kui messile asja ning plaan ka kesklinnas käia, siis võiks öelda, et Swissotel on hea ja asub üsna õige koha peal.

Broneeri Swissotel Berlini majutus siit.

Vähemalt on ta kompromiss nii shoppaja, messituristi kui kesklinnas kondaja jaoks. Messile saab S-Bahniga, mis on võrreldav meie linnalähirongiga ja kulgeb reeglina tänavate kohal postamentidel. Sama liiklusvahend viib ka kesklinna, otse keskraudtejaama. Poodidesse minekuks ei peagi aga kaugele vantsima, hulk kaubanduskeskusi on hotelliga samas kvartalis.

Lennujaamast edasi on võimalus seigelda bussiga lähima S- või U-bahnini, kuid kõlbab ka takso. Tegeli lennujaam asub üsna samas linna ääres, kui hotell ise.

Hotelliarvustus: airBalticu hotell Islande Riias

Hotell Islande sattus reisijutud.com-i teele lihtsalt sellepärast, et see on airBalticu hotell, kuhu muuhulgas majutatakse ka need, kes airBalticu opereeritavatelt lendudelt Riias maha jäävad ja peavad öö Riias mööda saatma.

Peale formaalsuste vormistamist ja järgmise päeva lennule edasi registreerimist lennujaamas andis airBaltic viielatise vautšeri, mille sai lennujaamas toidule kulutada. Näiteks Lidos, mis on eestlaste seas populaarne. Lidos sai viie lati eest korraliku prae ja kui jook ka kõrvale võtta, tuli mõni latt juurde maksta. Vautšeri eest oli ka transfeer hotelli ja tagasi. meiesuguseid hilinenud lendudega mahajäänuid oli teisigi.

Google teeb kaarte täpsemaks, Bing arendab linnulennuvaadet

Ühel päeval Bingi kaarti vaadates avastasin sealt huvitava nupu - linnulennuvaade. See on asi, mida tänavaid mööda filmival Google´il pole: Microsoft kasutab lennumasinaid peaaegu 3D vaate pildistamiseks õhust, mitte lagipähe lajatavaid satelliidifotosid.

Linnulennuvaade annab üsna hea ruumilise ettekujutuse linnast ja tekitab ka üsna postkaardilikud vaated, näiteks see kõigile tuttav Helsingi kesklinna ekraanipilt siin:

Hennessy Hammocki ripptelk aitab telkida puu otsas

Tüüpiline telkija jõuab telkimiskohta õhtuhämaruses, ragistab natuke võsas, viskab telgi tasandatud mutimullahunnikule või ärkab keset ööd sipelgapesas. Öine metsseakari võib nööridesse joosta, konn hüppab matkasaapasse või ujutab öösel alanud paduvihm telgilagendiku veega üle. Kõike võib juhtuda. Sellepärast ongi üsna hea lahendus Hennessy Hammocki ripptelk, mis vähemalt neist hädadest on vaba.

Ripptelk kinnitatakse kas kahe puu või mõne muu kindla eseme vahele. Ka kaljuprakku võib telgi kinni tõmmata. Kevadel, sügisel ja talvel, kui maa õhkab külma, ei pea muretsema allapanu pärast kuuski laasides, ka üleujutamine on üsna vähetõenäoline. Lisaks pole vaja ripptelgile tasast lagendikku. 

Solarises püstitati asukohapõhise sotsiaalvõrgu Foursquare´i rekord

Solarises võis reede õhtul näha tavalisemast suuremat tunglemist, kus inimesed, silmad mobiilis ringi liikusid. Solarisesse ja EMT esindusse Solarises logiti sisse asukohapõhise sotsiaalvõrgu Foursquare kaudu. Kokkukutsutud osalesid flash mob-sarnases ürituses, et kokku saada üle 50 sisseloginu samas kohas. Selle eest saab Foursquare´is Swarm-märgi, mis juhtus Eestis esmakordselt ja ka maailmas on see mitte just väga tihedalt juhtuv sündmus.

EMT ja Solarise keskuse korraldatud üritusel logis end ühes kohas läbi ülemaailmselt populaarse GPS-i põhise Foursquare-rakenduse nutitelefoniga sisse 89 inimest, kes said rekordi tõestuseks endale “Swarm” staatusemärgi. 

Silma roostikurada Noarootsis

Silma maastikukaitseala asub unikaalsel maastikul Noarootsi poolsaare ja mandri vahel, kus keset tihedat roostikku asuvad Lääne-Eesti suurimad "järved" - kinnikasvanud lahesopid. Suurim neist on Sutlepa meri. Seal peatuvad kaks korda aastas rändlinnud. Roostiku vahel kulgeb laudtee, mis võib vesisematel aegadel olla üleujutatud, mitmest vaatetornist ja vaatlusonnist saab jälgida roostiku vahel toimuvat linnuelu.

Noarootsisse sõites leiab tee äärest endisi kalurikülasid, mis on praegu enamuses täis suvemajakesi. Silmale Noarootsi poolt jõudmiseks tuleb sõita peaaegu Noarootsi keskuse Pürksi juurde välja, aga enne pöörata vasakule, kui teeviidad juhatavad Saare (Lyckholmi) mõisa. 

Teekond algab koordinaatidelt N59 01,2762' E023 33,9882' - see on parkimisplats Silma (Lyckholmi) mõisa ees.

Matkateekond Ruhnu saarel

Ruhnu on kõige meretagusem püsivalt asustatud Eesti saar. Pigem on ta lähemal Läti mandrile kui Eestile. Saarele saab Saaremaalt, Eesti suurimalt saarelt. Kuressaare lähedalt Roomassaarest sõidab Ruhnu saarele laev. Sõiduaeg on 1-2 tundi. Talvel tuleb aga leppida lennuühendusega. Ka Pärnust võivad Ruhnusse laevad sõita. 

Ruhnu saarel elab ligikaudu 150 inimest, väikesaare keskelt leiab mitu poodi, suuremad vaatamisväärsused on metallist tuletorn, kaks kirikut (uus ja vana), vulkaanikraater (oletatav) ja ilusad rannad. Muidugi kohalik külaelu ka.

Teekond Rohuneemelt Piritale

Rohuneeme-Pirita teekond on mugav selle poolest, et liikumisvahendeid saab valida laial skaalal igal aastaajal. Võid kulgeda nagu presidendiproua rulluiskudel, nagu tehnofriik Segwayga või elektrirulaga, muidugi on sõidetav kogu vahemaa ka rattaga või jalutatav jalgsi. Talvel proovisime teekonna läbi isegi tõukekelkudel.

Tallinnast tulles saab marsaga nr 260 (25 EEK) otse poolsaare tippu. jalgrattaid peale ei võeta. Aega Rohuneemelt Piritale jalutamiseks võib arvestada 3 tundi (12 km). Teel on näha mitmeid erineva nurga alt kilukarbisiluette.

Alusta koordinaatidelt N59 33,8686' E024 48,1786'.

Teekond on GPS-telefoniga salvestatud varatalvel. Läbitav igal aastaajal.

Matkateekond Pranglil

Prangli on Tallinnale lähim püsiasustusega saar. Või peaks nüüd juba ütlema oli? Sest on ju Aegnal ja Naissaarelgi tekkinud elanikke, kes asuvad seal aastaringselt. Siiski on Prangli lähim, kus käib tõeline külaelu - on kauplus, kool ja palju inimesi kogu aeg.

Reisijututuba käis Pranglil 4. juunil 2005. Sellest ajast on pärit ka teekond ja pildid. Ühe päevaga jõuab napilt saare läbi tormata, kahe päevaga aga jääb aega ka rahulikuks ja põhjalikumaks uurimiseks.

Teekond algab koordinaatidelt N59 33,0880' E024 52,0420' - Leppneeme sadamast, kust viib laev Pranglile.

Reisijal on õigused

Reisijal, eriti aga Euroopa Liidu reisijal on õigused, mille kohta on avatud reisijaõiguste eestikeelne veebilehekülg. Näiteks selgub sealt, et ärajäänud reisi eest võib olla õigus saada 125-600 euro suurust hüvitist ning pagasi puhul kuni 1220 eurot.

See lehekülg räägib näiteks lennureisija õigustest järgmiselt.

Kui reisijaid ei lubata pardale, peavad lennufirmad kõigepealt otsima vabatahtlikke, kes oleksid teatud hüvitiste eest nõus loobuma oma broneeringutest. Lennufirma peab laskma vabatahtlikel valida, kas nad soovivad saada tagasi kogu tasutud raha või kasutada muud marsruuti.

Lennureisi ja esinenud viivituste pikkusest sõltuvalt võib teil olla õigus 125–600 euro suurusele hüvitisele. Kui vabatahtlikud otsustavad kasutada teist marsruuti, peab lennufirma vajaduse korral pakkuma abi, näiteks toitu, telefoni kasutamise võimalust, vajaduse korral majutust üheks või enamaks ööks ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.

Hea on ka teada, et kui pagas läheb kaduma, saab kahjustada või hilineb, võib reisijal olla õigus saada hüvitist kuni 1220 eurot.

Asu teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.