Selleks kulus üle kolme aasta, kuni Tomtom Androidiga telefonidesse jõudis. Aga hea, et jõudis. Üks tuntumaid navigatsiooniseadmeid Tomtom oli küll esindatud IOS-is ja kunagi isegi Windows Mobile´is, aga Androidiga asi muudkui venis ja venis.

Võib aru saada, et navigaatorite (nende eraldi seadmete) tootjate jaoks on nutitelefonide tulek pahandust teinud müügitulemustes, sest nutitelefon suudab ka ise sama hästi navigaator olla kui eraldi seade, mida Tomtom ja teised navitootjad müüvad. Vaid kaarte müües ei ole teenistus nii korralik. Sellepärast pole ka Garminil eraldi mobiilinavigaatorit (kuigi kunagi oli). 

Piusa liivakoopaid teatakse umbes sama palju kui Taevaskoja. Mõlemad on liivast veel ka. Erinevalt Põhja-Eestist, kus domineerivad paest looduse monumendid, on kagu-Eestis enamus monumentaalseid objekte liivset päritolu.

Põlvamaa piiril on koobaste sissepääsu ette ehitatud platvormimajake, kuhu pääseb sisse vaid giidi valvsa pilgu all ja lunastatud pileti abil. Pilet 3,9 eurot, perepilet 7,70. Kaardiga maksta ei saa. Pileti saab osta sealtsamast külastuskeskusest.

Seega, kui pole sularaha kaasas, siis saab ka teha maapealse tiiru koobaste kohal. Pooleteistkilomeetrine pikkus on kontimööda kõigile, ka väikestele lastele. Ratastooliga või lapsevankriga läbimise osas sada protsenti kindel pole alguses asuvate treppide ja metsaaluse konarliku tee pärast.

Võhandu matkarada on eeskujulik rada tutvumaks Eesti metsaga. Kuid mitte ainult. Kagu-Eestisse sattunud tahavad muidugi kohe ka Taevaskojas ära käia, kuid Räpinas peatudes on eel-Taevaskoja ka sealtkandist võtta.

Nimelt Tartu poolt lähenedes üsna Toolamaa bussipeatuse lähedal näitab viit matkarajale ja kohe raja alguses see ongi - korralik liivakivipaljand otse Võhandu kaldal, puutrepp viib ilusti alla, kust saab kena vaate (pildil).

(kuulutus on aegunud)

Kõik, kes pikemat aega reisil Eestist ära või hoopis emigreerunud, saavad IT Rottide veebikaamera abil kiigata pealinna südamesse otseajas. Eesti elektrooniline visiitkaart ehk Tallinna veebikaamera näitab, mis ilm on, kui palju on bussiradasid joonistatud ja kas ikka lipp lehvib Pika Hermanni tipus. 

Tallinn on pealinnana Eesti visiitkaart ja põline merevärav. Siia olevat kunagi sattunud isegi Araabia geograaf ja kartograaf Muhammad al-Idrisi (u. 1100–1166), kelle seitsmekümnest maakaardist koosnevas atlases „Geograafia“ (Palermo, 1154) on mainitud salapäraseid paiku Astlandat ja Kolõvani. Viimane on nimekuju slaavi kroonikatest, seotud müütilise Kaleviga, ja võiks nõnda osutada tänasele Tallinnale.

Viking Line´i konserni müügitulu kasvas esimesel poolaastal 1,7 miljonit eurot 233,1 miljoni euroni (231,4 miljonit eurot 2011. aasta samal perioodil). Kaubaveo tulu kavas 10,1% 18,1 miljoni euroni. Esimese poolaasta sissetulek peale maksude maksmist oli -14,2 miljonit eurot ehk 31,7% väiksem kui eelmise aasta samal perioodil, mil sissetulek oli -10,7 miljonit eurot. Suurem kütusekulu, kokku 33,8 miljonit eurot, on vähenenud tulude peamiseks põhjuseks.

Mõni päev tagasi valiti Farnborough´ õhushow raames selle aasta parimaid lennufirmasid. Valitakse kõigi lennufirmade seast, sõltumatult ja lennufirmade sponsorluse või registreerimiseta. Valijaks on reisijad 160 riigist, kes täidavad lennufirmaga rahulolu uuringu ankeedi. Võitjaks tunnistati väikese, aga jõuka Araabia riigi Qatari lennufirma Qatar Airways. See ei tulnud üllatusena, Qatar Airways on ennegi olnud maailma parim. Näiteks saavutas ta maailma parima lennufirma tiitli ka eelmisel aastal.

Lennufirma SAS avab alates 8. aprillist 2013. aastal veel ühe otselennu Ameerika Ühendriikide ja Skandinaavia vahel. Uus lennuliin hakkab opereerima 6 korda nädalas aastaringselt Kopenhaagenist San Fransiscosse. 

SAS on ainuke lennufirma, mis lendab otselennuna San Fransisco ja Kopenhaageni vahel ning sellele oodatakse ligikaudu 125.000 reisijat aastas.

Soe vesi pole küll otseselt ellujäämiseks vajalik, kui suvel päike lõõskab, aga suvekodus või metsaonnis oleks ikkagi hea end sooja veega vahepeal pesta. Päike oskab vee soojaks ajada küll ja selleks pole eritehnikat vaja.

Seekordse väikese eksperimendiga proovime kuuma vett saada tumedate plastpudelitega. Tehnoloogia on lihtne: aja pudelid üksteise otsa ritta, teibi liitekohad kinni ja siis vett täis ning soojenema. Kuumenemisefekti suurendamiseks võib päikesepoolse külje mattmustaks värvida ning varjupoolse külje valgeks võõbata või fooliumiga katta. Meie testis sattusid küll olema liitrised Karksi punsud, aga külameestelt võib kergesti kätte saada ka mõne kange õlle pudeli, kaheliitrise, mis on parem. See ära loputada ja ongi üks päikeseelement valmis.