Endla matkarada on tegelikult natuke eksitav nimi, aga nii on see rahvale kõige paremini selgeks saanud. Tegelikult mõeldakse pigem Männikjärve matkarada, mis algab Toomalt, looduskaitseala keskuse juurest ja teeb tiiru ümber Männikjärve raba. Endla raba on hoopis natuke eemal lääne pool, kuhu pääsemine on raske ja rada algab hoopis Kärdest, kuid lõpuosas kulgeb mööda Männikjärve rada.
Männikjärve matkarada, mida ka Endla raba matkarajana tuntakse, algab Toomalt ja kulgeb hobusekoplite vahelt metsa alla, sealt sirgelt kuni rabani, teeb paar 90-kraadist jõnksu ja ületab joonlauatrassina märgala, hoolimata laugastest ja rabasaartest. Kuskil keskel asub äsjarenoveeritud vaatlustorn, kust avaneb vaade laukamustrites maastikule. Lõpus tuleb teekond ümber raba tagasi Männikjärve ja hobusekoplite juurde.
Matkaraja omapära võrreldes teiste rabaradadega ongi see joonlauatrass, mis ei hooli tegelikust maastikust: vahepeal saab end tunda keset sügavat laugast, siis jälle mändide vahel, siis murakaplatsil.
Teine omapära on siin-seal raja ääres nähtav laborivarustus. Teadlased teevad siin oma tööd juba 1910. aastast, võtavad vee- ja pinnaseproove, vinnavad vettinud kapsleid väikese kraanaga turbast välja ja märgistavad postidega proovivõtukohti. See toob meelde eelmise sajandi 60ndad ja 70ndad, millal rabadest põhjalikke teadustöid tehti, kuid ka praegu käib tegevus edasi. Soode kuivendamise ajad on möödas ning nüüd on Eestiski hakatud tegelema hoopis märgalade taasloomisega, mille jaoks on vaja juba olemasolevatest looduslikest rabadest infot ammutada. Rabajärved kannatasid kunagi kuivendamise ja väetisereostuse all, nüüd on olukord paremaks muutunud.
Endla Looduskaitseala on üks tuntumaid rabakaitsealasid, kus käib ka palju välisturiste, kuid mitte nii palju, kui näiteks Viru rabas. Ikkagi kauge koht - tund ja kolmveerand Tallinnast, vähem Tartust kohale sõita. Samas on vaatepilt hoopis teine ja ülevaatlikum. Kes pikema tiiru teeb, jõuab lõpuks välja Endla järve äärde, kus asub väike metsamajake. Seda saab välja üürida. Kui on talv, avaneb võimalus kulgeda üle jäätunud järve ja laugaste Norra-Oostriku allikateni, teele jäävad inimtühjad soomaastikud koos unustatud üksikute talukohtadega, kus mõnel majal veel natuke katustki peal.
Looduskaitseala loodi 1985. aaastal Pandivere lõunaosa soo- ja raba-alade kaitseks. Kaitset vajasid ka allikad kaitseala lääneservas.
Oma külaskäik tuleb registreerida Tooma keskuses, kui plaanitakse mitmepäevast matka või kaugemale, kui vaid laudteele.
Talvine teekond algas koordinaatidelt N58°52.5963' E026°16.3836' - see on parkimisplats Tooma keskuse ees. Sealt saab alustada igal ajal. Kogu rada kaardil kulgeb aga ühe talvise matka träkki pidi, mis on läbitav vaid külmema talvega. Igapäevaseks matkaks saab kasutada teekonna seda osa, mis jõuab Endla järve matkamajani.
Huvipunktid:
- TOWER1 - N58.875897 E026.247331 - vaatetorn.
- JUTAKIVI - N58.861290 E026.206397 - matkaonn Endla järve ääres, eelregistreerimisega, saunaga.
- KAERASAA - N58.861383 E026.136667 - hüljatud talumaja.
- LAKECAMP - N58.862380 E026.146587 - telkimiskoht Sinijärve ääres.
- END-CAMP - N58.871230 E026.103973 - telkimiskoht Norra allikate poolt lähenedes.
Endla-040206.gpx - GPX fail GPSidele ("Save Target As...").
Endla-040206.kml - Google Earthis vaatamiseks ("Save Target As...)
Vaata ka Google´i kaardilt suuremalt:
Vaata Street View vaadet vaatetornini:
