Siin pole midagi imestada . ka New Yorgis on NIMBY* liikumine, mis tähendab, et igasugust pilvelõhkujat igale poole ehitada ei saagi ja mõnele naabrile võib liigne kunstilisusega ülepakkumine nii vastumeelseks osutuda, et pöördutakse kohtusse näotuse ärakeelamiseks. Muidugi vaieldakse ka päikese varjamise eest või liiga sädeleva fassaadi pärast. Khaleesi kontseptsioonpilvelõhkuja on NIMBY-le tõeline väljakutse ja ilmselt seda veel niipea New Yorki ei kerki.
Aga idee on hea. See mõnest ulmekoomiksist pärit arhitektuur võiks saada valmis ehitades kindlasti üheks kuulsamatest New Yorgi vaatamisväärsustest Empire State Buildingu või vabadussamba kuju kõrval. Mark Foster Gage Architekts koostas sellise kontseptsiooni, kuna New Yorgi tulevik paistab muidu üsna üksluine. Kuni aastani 2030 kerkib Manhattanile palju väga kõrgeid pilvelõhkujaid, mille trend on kandilisus ja väga palju korruseid suhteliselt väikese läbimõõdu kohta. Pigem peenikesed mastid kui majad. See Khaleesi Tower aga näib nagu võimalik ehitis "Sõrmuste Isandast" või mõnest ulmepõnevikust, kus kuri tehnoloogiaimpeerium on linna kohale rajanud müstilise ehitise maailmavalitsemiskeskusega.
Ehitis on kaetud paekivi-imitatsiooniga betoonornamentidega loodusest, läikima löödud pronksimitatsiooniga metalldetailidega ja keerulise struktuuriga.
Pilvelõhkujal on 102 korrust. 64. korrusel ehk ligi poole peal on suur fuajee ja kaubanduskeskus, kaht korrust läbiv ballisaal, neljatärnirestoran ja tohutud rõdud, mille tiivakujulistele tugedele laotub väliterrass. Vaatega Manhattanile ja Central Parkile saab soojemal aastaajal väljas süüa, ostelda 64. korruselt avanevate vaadete taustal või ronida päris tippu, katusega kaetud vaateplatvormile.
Nii nagu autonäitustel on kontseptsioonautod, mida me konservatiivse ostja tõttu suure tõenäosusega kunagi tänavatel ei näe, nii proovivad ka arhitektid vahest lasta fantaasial lennata, projekteerides pilvelõhkujaid, mida arvatavasti kunagi ei ehitata.
* - NIMBY - Not In My BackYard, liikumine "Mitte minu tagaaias", mis tähendab suhtumist, et ühiskondlikult vajalikke asju ei soovi maaomanikud oma lähedusse, ükskõik kui vajalik see teistele ka poleks.
