Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.
Saula siniallikad olid sajand tagasi pühad veevõtukohad. Selleks, et sealt tervistavat vett võtta, tuli vastu anda üks münt. Nii on ka hiljuti tehtud, sest Silmaallika põhjast puutüvedelt säravad vastu mõned üsna värsked mündid.
Praegu on rada ligipääsetav Tallinna poolt tulles Viikingite küla poole ära pöörates - külast mööda, üle Pirita jõe ja Tartu maantee silla alt läbi ja paremale. Tartu poolt tulles peab üle Pirita jõe sõitma ja kogujateid pidi tagasi jõe äärde, maantee alt läbi, vasakule üle jõe ja siis jälle maantee alt läbi ja paremale.
Matkatee on Pirita jõe kaldal, teeb kaasa selle käänud ja sügisel võib seal ka pähkleid korjata. Mitmes kohas on väikesed piknikukohad ja pingid.
Allikaid raja ääres on kolm. Esimene neist kõige suurejoonelisem, teine kõige pisem. Esimene on rohekassinine Siniallikas, teine väiksem ja tumedam Mustallikas ning kolmas hallikassinine - Valgeallikas. Vesi voolab Pirita jõkke.
Raja pikkuseks on kaks korda 680 meetrit edasi-tagasi. Eksida pole võimalik, edasi viib vaid üks selge rada, mis on alguses viidastatud.
Kui allikate ääres ja hiies käidud, saab keha kinnitada Viikingite külas või Siniallika kõrtsus. Mõlemad asuvad jalutuskäigu kaugusel.
Vaata kaarti suuremalt:
Vaata Street View vaadet suuremalt: