Tõukekelk

Tõukekelgumatkad, võistlused ja soome kelk (ehk tõukekelk) kui talvine transpordivahend.


Kuidas meie Kaberneeme merematk ära jäi

Kuna jääkaart näitas juba nädalapäevad varem Kaberneeme ja Salmistu kandis Kolga lahel merejääd ning 360 Kraadi plaanis samal ajal ka uisumatka Kolga lahe väikesaartele, mõtlesime ise soomekelkudega merele minna. Kuigi - tuisanud oli juba mitu päeva ja teed muutunud mandril läbimatuks mõnes kõrvalisemas kohas. Aga ikkagi - lootust oli, et äkki tuisk möllab merel veel võimsamalt ja puhub üleliigse lume minema.

Kaberneeme sadamas tervitasid meid kaks hiigelkoera, kui oma kraami lahti pakkima hakkasime ja lakkusid jalased üle. Meri silma järgi paistis jääs olevat kuni Rohusini ja edasi pedassaare suunas ka. Kaldal oli aga väga paks lumi.

Tõukekelkudel Aegna saarele

Ei möödunud nädalatki, kui me jälle tõukekelkudega merele sattusime. Seekord oli värsakelt hangitud Kicksparki kelguga kohal ka Jüri, et suunduda Aegna saarele. Tema ostis terasraamiga kelgu. Indrek pakkis kokku oma Tallinna Dünamo suusavabriku suuskadele ehitatud innovatiivse eesti kelgu, mis püsis ka tempos.

Jääkaart midagi veel väga ei lubanud, aga mõnikord on oma silm rohkem kuningas kui satelliidipildilt joonistatud kaart. Sõitsime Viimsi tippu paremale jäävasse liivaranda, kus loksus tõesti vesi otse kaldasse ja närvilised luiged tõusid meie saabudes veest pladinal õhku. Talve polnud merel näha peale selle, et kahel pool teed olid poolemeetrised lumevallid ja autot polnud kuhugi jätta.

Tõukekelkudega üle jää Väike-Pakrile

Tõukekelk pole mitte ainult hea vahend talvel kinnisõidetud lumega külateel poes käimiseks, vaid karmimatele ka korralik spordivahend uisumaratonidel osalemiseks. Seekord aga proovisime, kas merematkal ka tõukekelk abiks on. Näiteks Pakritele on väga tüütu üle jää vantsida, tõukekelguga aga oli see vähemalt poole vähem tüütum, sest kiirus oli enam kui kahekordne. Maksimaalne 15 km/h, keskmine 7 km/h. Pealegi on kerged Kicksparki soome kelgud mugavad ka selga võtta, kui suurem lumetakistus ees ootab.

Esimesele jäämatkale läksime üheksakesi. Lisaks Reisijututoa seltskonnale oli kambas ka Kickbike.ee esindaja Ilo, kes võttis Lõuna-Eestist kaasa ka kogu tõukekelguvarustuse. Alustasime Kurkse sadamast, kus nädal aega tagasi tegime eelluuret.

Tõukekelkudega Soodlas

Kuna Indrek sai valmis isetehtud tõukekelgu, siis oligi paras aeg minna teisele tõukekelguproovile - esimesest oli juttu siin. Sihtkohaks valisime Soodla.

Kickspark MAX tuli seekord lahti võtta, et kaks kelku autosse ära mahuksid. Lahtivõtmine oli lihtne - esimesed kaks polti Kicksparkil tuleb natuke lahti keerata ja siis lenks alla lasta, sest poldid pole mitte auguga, vaid sälguga lenksust läbi. Seekord aga ei mahtunud tänu kaarjale lenksutorule tavalisse sedaani tõukekelk ikka ära ja nii võtsime ta täitsa lahti - siis mahtus.

Vaata pilte siit.

Indreku isetehtud tõukekelk aga oli kahe Dünamo suusavabriku plastiksuuskadele kruvitud puuraamiga. Sellegi sai kokku pakkida.

Tõukekelk Kickspark MAX - esimesed muljed

Vaadates praegu ilma akna taga (Tallinnas 60 cm lund ehk sajandi rekord), pole ka linnas hetkel parimat transpordivahendit kui soomekelk ehk moodsamalt öeldes tõukekelk. Uued tõukekelgud pole enam traditsioonilise puuistmega ja pikkade, üle kahemeetriste jalastega, mis kuuri ega autosse ära ei mahtunud, vaid mõnekilosed kerge raamiga sportlikud sõiduriistad, millega ka võisteldakse.

Reisijutud.com testis Kickspark MAX-i, mis on üks parimatest ja kiirematest tõukekelkudest, mis praegu Eestis saada. Vaatamata sellele, et tõukekelguga linnas liikudes võid sa välja näha veider, tasub seda siiski proovida ka igapäevatoimetustes - liikumiskiirus võrdub praegusel lumepudru ajal enam-vähem sõiduauto linnakiirusega. Bussitranspordist ei maksa rääkidagi - puupüsti täis bussipeatused andsid tunnistust sellest, et ühistranspordi ootamisele kulus rohkem, kui tõukamisele tõukekelgul.

Tõukekelk on tagasi – seekord matkaradadel

Foto: Paavo Kongo.Äripäev, Puhkepäev, 26.01.2007

Kaido Einama

Vaata ka EPLi lugu
Igas talumajapidamises leidus veel paarkümmend aastat tagasi nõukogude päritolu, istmega tõukekelk. Võib-olla oli ka soomekelguna tuntud sõiduvahend pärit veel ennesõjaaegsest ajast. Siis tuli aga autoajastu ja tõukekelguga sõitsid vaid üksikud fanaatikud. Nüüd võib öelda, et uute ja moodsate kelkude tulekuga on tagasi ka tõukekelgu ajad – nendega saab minna näiteks matkale.

Tõukekelk on tagasi

Uus ja hea on peaaegu alati (või vähemalt enamasti) hästiunustatud vana. Tõukekelk ehk soome kelk on jõudnud ringiga tagasi - nüüd saab matkata moodsatel, terasest kelkudel, millel hea juhitavus ja kuni 40 km/h sõidukiirus, kui hästi tõugata libedal jääl.

Tõukekelgumatkade korraldaja Leho Tohva kirjeldab neid moodsaid liikureid nii:
"Kaasaegse tõukekelgu (kickspark ingl.k.) raam ja jalased on valmistatud eriterasest.

Asu Tõukekelk teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.