Vaatamata pikale ootamisele saame lõpuks jälle oma igatalviseid sigu näha. Looduskalendri metsakaamera alustas. Ning nagu tellitult ilmusid mõni tund peale kaamera ülekande algust kohale ka asjaosalised ise.

Selle loo kirjutamise ajal nosib rahulikult viis-kuus metssiga otse valgustatud platsil seakaamera ees.

GPSiga tehnoloogiline ajaviide on võtnud peale 2001. aastat, kui suur täpsus ka tsivilistide jaoks kättesaadavaks tehti, erinevaid vorme: algas geocachingust, siis tulid geodashingud, geopeitus, gepsimine... nüüd on üks suurim GPS-käsiseadmete tootja Garmin ise asja käsile võtnud ja geocachingule üsna sarnase, kuid tasuta aardejahi välja arendanud.

OpenCaching.com nimi vihjab, et Garminil ongi plaanis see aardejaht vabaks jätta ja mitte küsida lisavõimaluste eest tasu, nagu geocaching või geopeitus teevad. Leht on moodsalt web 2.0 vaimus kujundatud, ei midagi üleliigset, hõre ja suur kasutajaliides, AJAX-heeblitega krutitavad seadistused jne. 

Tuntud Eesti Groupon-sait Cherry.ee ehk lehekülg, mis igal päeval tuleb välja mõne uue eriti soodsa pakkumisega, on täna öösest avanud ostukeskkonna Estonian Airi Lennupiletitele. Osta saab 1000-kroonise väärtusega kinkekaardi ainult 600 krooni eest. Osta võib nii palju, kui jaksad. Lennata pead jaksama kaartide väärtuses kuni 31. augustini 2011. Ühe lennu eest võib välja käia kuni 10 kinkekaarti. Aega on alla 24 tunni, siis on juba uus pakkumine.

Sajandi tuisk. 

..ja sama päeva õhtul ikka endine:

Nagu iga aasta, kogub tuntud reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet oma seljakotirännikirjanike arvamused üle maailma kokku ja reastab 10 tippsihtkohta, kuhu Lonely Planet soovitab järgmisel aastal minna. Tavaliselt järgneb sellele turistihordide vool muidu vaiksetesse kohtadesse (kuid ka tuntud sihtkohti on TOP 10 sekka alati sattunud).

Seekordse esikoha võttis aga Lääne turisti jaoks ülieksootiline Albaania. Selle riigi kodumajutusi hakkavad Vahemere kaldal otsima seljakotituristid, värske Lonely Planeti reisijuht käes.

Kümme soovitatud sihtkohta on järgmised.

Lennureeglid muutuvad, eriti aga USAsse lennates. Novembri muutuseks on 72 tunni nõue isikuandmete sisestamisel broneerimissüsteemi: lennupiletit ostes peab 72 tundi enne lennu väljumist sisestama broneeringusse oma täisnime, soo ning sünnikuupäeva. Kui see on sisestatud hiljem või sisestamata, tuleb USAsse saabumisel (või juba varem - lennule minekul) sekeldusi. lennufirmad saavad  isikuandmeteta broneeringu eest trahvi ja üsna tõenäoliselt võivad ka keelduda pardale lubamast.

Berliinis on palju häid hotelle. Kui messile asja ning plaan ka kesklinnas käia, siis võiks öelda, et Swissotel on hea ja asub üsna õige koha peal.

Broneeri Swissotel Berlini majutus siit.

Vähemalt on ta kompromiss nii shoppaja, messituristi kui kesklinnas kondaja jaoks. Messile saab S-Bahniga, mis on võrreldav meie linnalähirongiga ja kulgeb reeglina tänavate kohal postamentidel. Sama liiklusvahend viib ka kesklinna, otse keskraudtejaama. Poodidesse minekuks ei peagi aga kaugele vantsima, hulk kaubanduskeskusi on hotelliga samas kvartalis.

Lennujaamast edasi on võimalus seigelda bussiga lähima S- või U-bahnini, kuid kõlbab ka takso. Tegeli lennujaam asub üsna samas linna ääres, kui hotell ise.

Hotell Islande sattus reisijutud.com-i teele lihtsalt sellepärast, et see on airBalticu hotell, kuhu muuhulgas majutatakse ka need, kes airBalticu opereeritavatelt lendudelt Riias maha jäävad ja peavad öö Riias mööda saatma.

Peale formaalsuste vormistamist ja järgmise päeva lennule edasi registreerimist lennujaamas andis airBaltic viielatise vautšeri, mille sai lennujaamas toidule kulutada. Näiteks Lidos, mis on eestlaste seas populaarne. Lidos sai viie lati eest korraliku prae ja kui jook ka kõrvale võtta, tuli mõni latt juurde maksta. Vautšeri eest oli ka transfeer hotelli ja tagasi. meiesuguseid hilinenud lendudega mahajäänuid oli teisigi.

Tüüpiline telkija jõuab telkimiskohta õhtuhämaruses, ragistab natuke võsas, viskab telgi tasandatud mutimullahunnikule või ärkab keset ööd sipelgapesas. Öine metsseakari võib nööridesse joosta, konn hüppab matkasaapasse või ujutab öösel alanud paduvihm telgilagendiku veega üle. Kõike võib juhtuda. Sellepärast ongi üsna hea lahendus Hennessy Hammocki ripptelk, mis vähemalt neist hädadest on vaba.

Ripptelk kinnitatakse kas kahe puu või mõne muu kindla eseme vahele. Ka kaljuprakku võib telgi kinni tõmmata. Kevadel, sügisel ja talvel, kui maa õhkab külma, ei pea muretsema allapanu pärast kuuski laasides, ka üleujutamine on üsna vähetõenäoline. Lisaks pole vaja ripptelgile tasast lagendikku.