Helsingisse minna on lihtne. Astud laevale, istud paar tundi mõnes kohvikus või Rootsi lauas ja oled kas Länsisatamas või kesklinna sadamas. Mida edasi? Stockmann, Forum, Esplanaad, raamatupood ja mõni kohvik katedraali lähedal Aleksanterinkatul?

tegelikult kõlbab helsingi väga hästi ka jalutada. See on parkide linn, mille rohelisi alasid ühendavad jalgrattateed. Võid Läänesadamast jalutada kesklinna ja sealt Finnlandiatalo tagant algavaid parke mööda ikka põhja poole. Lõbustuspargid, loomaaed, meremaailm, rannapromenaadid - kõik need saab läbi jalutada ja ola õhtuks sadamas tagasi ilma taksot või ühistransporti kasutamata.

Ja inimesed on helsingis hulga rõõmsamad. Kui oled kaua mornide nägude keskel Tallinnas olnud, on tervendav natuke aega Helsingi parkides jalutada.

Eesti on lame maa ja mägesid siin eriti pole. Iseäranis sile ja madal on läänepoolne Eesti. Nii ka Lääne-Harjumaa - kuhu ka ei vaata, ikka mõni tasandik, tavaliselt ka võssa kasvanud.

Keilast Haapsallu sõites aga hakkavad Rummus silma omapärased mäed. Need on tekkinud kunagi nõukogude ajal paekivi töötlemise aheranest - paekivitolmust. Nõukogude ajal olid mäed ligipääsmatud, sest asusid vangla territooriumil. Kunagine Rummu karjäär oli ka kuiv, selle põhjas asusid hooned, okastraataiad, tänavalaternad, ekskavaatorid.

Kunagi kümmekond aastat tagasi sattusime Ohepalu oosidele, kus Regio kaardi järgi asus kõrgem tipp kui "ametlik" Voose lähedal asuv Harjumaa kõrgeim tipp. GPS koos baromeetriga kinnitas seda enam-vähem. Kuid hiljuti tegid Tartu Ülikooli geograafid ja Regio kartograafid ametliku avastuse Viljandimaal - Sakala kõrgeim tipp hinnati ümber. Juba vana sissetöötatud rada Rutu mäele varsti ilmselt unustatakse ja sisse tallatakse Härjassaare mäe juurde viiv raiesmikurada.

Kommertstekst

Ei ole olemas paremat puhkust, kui põgenemine saarele, kus tavaelust eraldab sind kilomeetrite kaupa merd ning täiesti eksootiline ümbrus. Vaikse ookeani lõunaosa saared sobivad selleks ideaalselt.

Allpool on mainitud mõned populaarsemad ning parimaks hinnatud ööbimiskohad, kuid Bookinghouse.ee lehelt leiab veel mitmeid variante ja ka võimalusel soodsad lennupiletid tulevaseks reisiks.

Esmaspäevasel loodusõhtul Tallinnas Rahvusraamatukogus 2. märtsil kell 18 esilinastub Rein Marani uus film „Suvisted Tammealusel“. Filmi tootmises-loomises osalesid stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaatorid Tõnu Talpsep ja Ants Tammik, toimetaja Margit Maran, konsultant Ahto Kaasik, muusik Tuule Kann.

Loodusfilmide vanameister Rein Maran on jäädvustanud seekord Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ning rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus.

KAIDO EINAMA

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaa üks tuntumaid kohti. Hea meditatsioonmatka saab teha just sealkandis Paukjärve juurest üle Kõnnu Suursoo ringiga Tammsaare metsavahikoha kaudu tagasi Kaksiksilla parklasse. Kuid on ka teine tee. Lihtsam ja lühem. Kokku 7,8 km. See teekond algab Kaksiksilla parklast Soodla jõe ääres ja läheb esialgu otse Jussi järvede poole.

Eksida pole eriti võimalik, sest viit suunabki Jussi järvede telkimisala suunas. Kui aga oled tõusnud selle tee pealt (pärast teeviita) juba oosiharjale, pane hoolega tähele, kust tuleb ära pöörata vasakule, oosiharja peale. Siis on edasi jälle lihtne - samm vasakule, samm paremale ja oled 45-kraadisel nõlval, kust saab vaid alla veereda. Ära veere - hoidu ikka jääaja moodustatud oosiharjale.

Kui Kõrvemaa oosid läbi konnatud või sealsetesse parklatesse saabudes tundub, et rahvamasse on rajal liiga palju, siis tasub vaid natuke ida poole edasi sõita ja järgmised oosid ongi kohe võtta. Vahe-Eestis kulgevad paralleelsed oosiharjateed, mida ühest tüdinedes saab asendada kohe teistega.

Ohepalu eeliseks on veel see, et sealsed rajad on vähem tuntud kui näiteks Neeruti või Põhja-Kõrvemaa kandis. Kõrgust on aga neil isegi enamgi - Ohepalu külast otse itta sõites ja Harjumaa-Lääne-Virumaa piirist alates põhja poole umbes 60 meetrit kulgedes võib GPS-iga registreerida 103-meetrise tipu. See on Vetla kandis Taganurgal asuvast mõni aeg tagasi "ametlikuks" nimetatud Harjumaa kõrgeimast tipust (102 m) tervelt meetri jagu kõrgem.

Otepää kandis on meie suurimad suusanõlvad, ka mägesid on matkamiseks rohkem. Kus aga käia ära enne Nuustakule minekut? Just Neeruti mäed on õige koht, pealegi oli kunagi nõukogude ajal plaanis just sinna teha suur korralik suusakeskus. Aga õnneks (või sportlaste kurvastuseks) jäi suusakeskus rajamata. Nüüd on Neerutis jääaja mäed ja orud koos järvedega, Neeruti mõisa rajatud kanalid, linnamägi, matkarada oosiharjal ja Pariisis on ootamas üks kohvik.

5,8 kilomeetrit matka mägedes on vähemalt alguses üsna vaheldusrikas, Lõpupoole kipub muutuma üksluisemaks, aga see alla 6 km rada pole ju ka teab mis pikk.

Reklaamartikkel

Miks hakata reisides end kohaliku ühistranspordi võimaluste otsimisega vaevama? Ebamugavusi võib esineda isegi rohkem kui üks. Välisriigis viibides ei pruugi keelest või süsteemist arugi saada. Rääkimata sellest, et alati ajad ei sobi, punktist A punkti B ei pruugi isegi ühendust olla ning kui ühendus on olemas, siis tuleb vahepeal aega parajaks teha, sest kahe transpordivahendi vahel olev ooteaeg võib venida tundide pikkuseks. Ja kui on veel kohvrid ning kotid, on see eriliselt ebamugav viis aega veeta.

Seetõttu on alati kasulik kaaluda hoopis varianti ka reisi ajaks endale auto rentida. Isikliku sõiduvahendi omamisel on suured plussid. Rendiautoga on garanteeritud väikseima ajakuluga punktist A punkti B jõudmine, kõik pausid on vabalt valitud pikkusega ning kui tee peal mõnest huvitavana tunduvast kohast mööda sõidetakse, saab teha lihtsalt tagasipöörde ja minna vaatama, mis seal toimub. Mugavus on kindlasti ka see, et kõik kohvrid-kotid on käeulatuses ja kui midagi vaja, siis ei pea tükk aega peatust ootama ning teiste kohvrite alt enda oma välja kaevama.

Vormsil oleme me käinud üsna palju kordi, aga kui nüüd meenutama hakata, siis sel sajandil ainult talvel. Ikka üle mere - kas autoga, jalgsi (jalgsi), uiskudega või soome kelguga. Kuid suvisemal ajal ning praamiga toimus viimane külaskäik alles täpselt 20 aastat tagasi. Hirmus jah, kuidas aeg lendab.

Aasta oli siis 1994.

Nõidade kokkutulek. Esoteerika kõrgaeg.

Sel ajal polnud Telegramme ega Alkeemiaid, olid Paradoks, Päikesetuul ja Kolmas silm. Lisaks hulk orientaal-, astroloogia- ja vaimsuseklubisid. Kogu see kirju seltskond sai kokku Vormsi saarel.