Vt ka Lahemaa Rahvusparki. Lahemaa on rahvuspark Harjumaa idaosas ja Lääne-Virumaal. Mõisad, kalurikülad (Käsmu, Vergi jne) ja korralikud matkarajad metsas.
Reisijututuba 1. aprillil nalja ei teinud. Sellist naljapäeva tunnetki polnud. Võibolla kui oleks päike taevas siranud ja muud meeleolu loonud võinuks asjad olla ka teistpidi. RJ võttis autorataste alla jätta seekord ligi 250 km, et vaadata Tallinnast idapoole jäävaid jõgesid.
Vt pilte "Joad ja jõed 1.04.2006" ja "Joad ja jõed II 8.04.2006.
Esimene jõgi oli kõigile teada tuntud – Pirita jõgi. Jääminek oli seal küll päris kindlalt alanud. Suured jäälahmakad olid liikvel ja otsisid kitsaskohtadest läbipääsu. Kaane alt vabanenud jõgi oli kaldale meelitanud ka kalapoisi (-mehe).
Teine veekogu. Maardu järv. Tihedalt veel kalamehi täis. Võibolla ka kuskil vett jääpeal aga muidu rahu ise.
Kolmas möödutud paik. Jõelähtme. Kuidagi kuiv paistis kui mitte arvestada mõnda suuremat veeloiku külmunud põllul.
Pühade-elamuseks on vaja vaid kujutlusvõimet ja julget pealehakkamist, et aastalõpp erineks traditsiooniliseks kujunenud peopanemisest, soojale maale põgenemisest või tüüpilisest täisõgimisõhtust.
Talviste suurpühade möödasaatmiseks võib kasutada erinevaid viise: kes sõidab Eestist kaugele mõõdukamasse kliimasse aastavahetust tähistama; kes veedab jõulud pere seltsis kodus pidulaua taga; kellele meeldib pühad ööklubis metsikult pidutsedes mööda saata.
Eesti Päevaleht, 1995
Kaido Einama
Viitna kõrtsi taga mõnisada meetrit Peterburi maanteest eemal asub Lahemaa rahvuspargi kontor. Tagasihoidlikus kahekorruselises majas töötavad teadlased ja ametnikud, kes tegelevad looduse kaitsmise ja pargi tutvustamisega.
Hommikul ligi -20kraadises külmas ei võta üks villistest tuure üles.
Kolmas Lahemaa kolmest "õest".
Vaata ka mõisapiltide albumit
Siit leiad ülevaate Eesti mõisatest
Pühapäevaleht, aprill 1996.
Kaido Einama
Eesti kõige esinduslikuma mõisa perenaine helistab aprilli keskel naabermõisa ja küsib: "Kuidas teil seal suvega on?" - "Ei ole veel tulnud," vastatakse Sagadi häärberist. Palmseski on hanged põlvedeni - nii pole ükski turist seni rahvuspargi südamesse ära eksinud.
Päevaleht, Vojaazh, 21.04.1995.
Kaido Einama
• Mõisaturism Lahemaal •
Lahemaa Rahvuspark on tuntud mitte ainult Eestis,
vaid ka kaugemal. Peale palmse mõisa on rahvuspargis
veel mõisakomplekse, mis oma esinduslikkuse ja suuruse
poolest isegi kuulsast Palmsest üle on. Kuna nad asuvad
üsna lähestikku ja ka teed on sealkandis üsna head,
on paljud nn. "metsikud" turistid ette võtnud näiteks
rännaku kolme suuremasse mõisa — Vihulasse, Sagadile
ja Palmsesse.
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.