Naskali laht on üsna üksildane ja huvitav. Tapurla pool laiuvad üsna inimtühjad liivarannad, Juminda tipu poole liikudes kerkivad otse mere äärest savised rannikupangad, millelt puud tormiga vette langevad. Vaikseid lahesoppe, militaarehitisi ja kalurite paadilautreid leidub ka. See on paras koht südasuviseks kuumade ilmade rännakuks, sest igal hetkel saab end merre kasta, kui liiga palavaks on läinud. Lisaks jääb tee äärde seene- ja marjametsasid.
Männimetsad peidavad ohtralt seeni, mustikaid ja pohlasid. Kaldavõsas ragistades on aga oht saada endale külge mõni puuk. Juunis on rand sääserikas, aga kui juhtub olema kuiv suvi, siis jultunud vereimejad ründavad ka hiljem, kasvõi augustis, millal on tavaliselt parmude aeg. Aga tõsist matkajat need looduslikud takistused muidugi ei sega.