Reisivarustus ja -kirjandus

Kevade lõpus Androidiga telefonidele erinevaid navigaatoritarkvarasid testides ei olnud vee Route 66 navigaatorit sellele platvormile saada. Nüüd on ja see muidu maailmas üsna kõrgelt hinnatud tee juhataja pani nutitelefoni-varianti sisse täiendatud reaalsuse, mis aitab kohalikku pilti kokku viia kaardipildiga. Route 66 Maps + Navigation on Android Marketis saadaval.

Kuidas see välja näeb? Ideaalis nii, nagu näha kõrvalolevalt promopildidlt. Päris-elus on see tehisreaalsuse sobitamine natuke keerulisem. Aga kohe kõigest järgemööda.

Kõigepealt - Route 66 räägib eesti keelt. Täielikult. Kõik on eestindatud, nii kaardid, menüüd kui nais- või meeshääl, mis kohale juhatab (need tuleb enne alla laadida). Hääl on üllatavalt kvaliteetne. Kaardid tavalised, Navteqi Tomtomi omad, aga kuna neid saab laadida otseajas, siis alati värsked. Muidugi on võimalus ka kaarte omale alla tõmmata ja telefoni salvestada enne reisi. Kuni 31 päeva on täisfunktisonaalsus tasuta, hiljem peab maksma üks kord "elu jooksul" ehk niikaua, kui seade kestab: 49.99 eurot. Tundub kallis, aga selle raha eest saab tõesti ka kõik - kogu maailma kaardid, liiklusinfo, kaamerainfo ja hääljuhtimisega navigatsiooni 80 riigis. 

Kui juunis tutvustasime Eesti eluslooduse raamatut, siis seekord on käsil veel paksem ja põhjalikum ning vaid taimedele keskenduv Eesti taimede kukeaabits. Autoriks Toomas Kukk. 1250 taime, 1000 värvipilti ja taimede levikukaardid Eestis. Kukeaabits on akadeemilisem kui "Eesti elusloodus", aga omad eelised on mõlemil.

Akadeemilisem selles mõttes, et valik on tohutult suurem, kuid samas juttu iga taime kohta vähem ja see jutt on lakoonilisem ja teaduslikum. Raamat algabki kasutusõpetuse ja oskussõnastikuga, et selgeks teha, mis mõisteid bioloogid oma töös kasutavad.

Võrreldes "elusloodusega" on "kukeaabitsa" eeliseks levikukaardid ja joonistatud pildid, mis fotodest kohati ülevaatlikumad ja selgemad. Samas on "eluslooduses" huvitavaid rahvatarkusi ja seda, mismoodi üks või teine taim/loom inimesele kasulik või ohtlik võib olla.

Kogupere-looduseraamat on küll paks nagu entsüklopeedia, aga loodusesse minnes väärib siiski muu kraami kõrval kindlalt kaasavõtmist. Ligi 600st pildist sada on uue, teise ja täiendatud trükiga välja vahetatud ning raamatu lõppu on lisatud register ladina- ja eestikeelsete liiginimedega. Igatahes põhjustas see raamat kohe väljakannatamatu soovi kuhugi välja minna taimi ja loomi määrama.

Infoajastul on see raamat pisut vanamoodne. Nii trükitehnilise vormistuse poolest kui ülesehituse poolest. CD/DVD plaat ja korralik internetileht pabervariandi toetuseks oleks kindlasti ka hea, mõne aasta pärast on paljudele abiks samasuguse sisu järgi kergelt navigeeritav mobiilirakendus koos videote ja helidega (neid juba tekib). Aga vanakooli atlase moodi looduse välimääraja on kasuks ikka. 

"Siin- ja sealpool maanteed" on kuidagi tuttav nimi. Ja ongi nii - kunagi nõukogude ajal ilmus sellenimelisi raamatuid päris palju. Kuigi mu enda seljakotti kooli ajal läks "Kas tunned maad", on ähmaselt meeles ka midagi nendest maantee-reisijuhtidest. Amazonist võib praegugi leida müügil Võru, Rapla ja Valga rajooni "Siin- ja sealpool maanteed" reisiraamatuid. 2006. aastal ilmutas samanimelise sarja üksikraamatu Marko Kaldur trassiga Tallinnast mööda Piibe maanteed Tartusse. "Tallinn-Narva" on aga just müügile ilmunud ja kirjastus Solness lubab sama sarja ka pikemalt jätkata.

Tallinn-Narva on alustuseks hea marsruut. Peaaegu niisama oluline kui Tallinn-Pärnu. Kuid põhjarannikul tundub maanteeturistil tegemist rohkem olevat. Tee on pikem ka.

Jalutan rahulikult päikselisel kevadpäeval läbi Kadrioru südalinna. Mõned tunnid hiljem pistetakse näppu raamat. "Jalutaja teejuht". Kadriorust. Täpsemalt pole võimalik sihtrühma tabada.

Kuna Kadriorg on kevadel, suvel, sügisel ja talvel juba korduvalt läbi jalutatud, läbi pildistatud ja läbi vaadatud, siis raamatus on muidugi enamus kirjeldatud kohti tuttavad. Aga hea on näiteks teada, et Russalkast Lauluväljaku poole asus jalgupidi meres postidel kohvik "Kajak". Seesama Russalka rand, aga kesklinna poolel oli supelsakste paradiis. Seda jälle ei teadnud. Supelsalongi hiigelkompleksist on säilinud vaid vana vannimaja Narva mnt 80, mis tegelikult peagi uusarenduse alla maetakse, vähemalt on vannimaja juba pikalt müügis olnud.

Kui varem sai veebist lennule registreeruda ja lennujaamas kohalikust e-teeninduse kioskist, siis nüüd saab ka siis, kui pole arvutit käepärast või e-kioskis ka saba, teha registreerumine kiirelt mobiiliga.

Finnair avas mobiilse internetiteenuse kasutajatele suunatud m-värava m.finnair.com, mis koondab reisiinfot ja annab võimaluse mobiilselt lennule registreerida.

Nagu iga aasta, kogub tuntud reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet oma seljakotirännikirjanike arvamused üle maailma kokku ja reastab 10 tippsihtkohta, kuhu Lonely Planet soovitab järgmisel aastal minna. Tavaliselt järgneb sellele turistihordide vool muidu vaiksetesse kohtadesse (kuid ka tuntud sihtkohti on TOP 10 sekka alati sattunud).

Seekordse esikoha võttis aga Lääne turisti jaoks ülieksootiline Albaania. Selle riigi kodumajutusi hakkavad Vahemere kaldal otsima seljakotituristid, värske Lonely Planeti reisijuht käes.

Kümme soovitatud sihtkohta on järgmised.

Tüüpiline telkija jõuab telkimiskohta õhtuhämaruses, ragistab natuke võsas, viskab telgi tasandatud mutimullahunnikule või ärkab keset ööd sipelgapesas. Öine metsseakari võib nööridesse joosta, konn hüppab matkasaapasse või ujutab öösel alanud paduvihm telgilagendiku veega üle. Kõike võib juhtuda. Sellepärast ongi üsna hea lahendus Hennessy Hammocki ripptelk, mis vähemalt neist hädadest on vaba.

Ripptelk kinnitatakse kas kahe puu või mõne muu kindla eseme vahele. Ka kaljuprakku võib telgi kinni tõmmata. Kevadel, sügisel ja talvel, kui maa õhkab külma, ei pea muretsema allapanu pärast kuuski laasides, ka üleujutamine on üsna vähetõenäoline. Lisaks pole vaja ripptelgile tasast lagendikku. 

Reisijal, eriti aga Euroopa Liidu reisijal on õigused, mille kohta on avatud reisijaõiguste eestikeelne veebilehekülg. Näiteks selgub sealt, et ärajäänud reisi eest võib olla õigus saada 125-600 euro suurust hüvitist ning pagasi puhul kuni 1220 eurot.

See lehekülg räägib näiteks lennureisija õigustest järgmiselt.

Kui reisijaid ei lubata pardale, peavad lennufirmad kõigepealt otsima vabatahtlikke, kes oleksid teatud hüvitiste eest nõus loobuma oma broneeringutest. Lennufirma peab laskma vabatahtlikel valida, kas nad soovivad saada tagasi kogu tasutud raha või kasutada muud marsruuti.

Lennureisi ja esinenud viivituste pikkusest sõltuvalt võib teil olla õigus 125–600 euro suurusele hüvitisele. Kui vabatahtlikud otsustavad kasutada teist marsruuti, peab lennufirma vajaduse korral pakkuma abi, näiteks toitu, telefoni kasutamise võimalust, vajaduse korral majutust üheks või enamaks ööks ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.

Hea on ka teada, et kui pagas läheb kaduma, saab kahjustada või hilineb, võib reisijal olla õigus saada hüvitist kuni 1220 eurot.