1997. aasta juuli, OK jutukaga.
Jüri Eintalu peab loengut. Aasta 1994.
Loomulikult ei puudu linnapildist Warholi kuulus konservipurk erinevates funktsioonides.
28. detsembril 2005.
Eesti Ekspressi Nipernaadi-tuuril 25.06-01.07.2006.
Eesti Ekspressi Nipernaadi-tuuril 25.06-01.07.2006.
19. veebruar 2008.
19. veebruar 2008.
Äripäev, Puhkepäev, 25.07.2008
Kaido Einama
Vaid vähesed turismiobjektid on näha ka kosmosest. Üks neist on rohkem kui 450 kilomeetrit pikk Suur Kanjon USAs.
Et saada õhust ettekujutus loodusmonumendi tegelikust suurusest, minnakse kanjoni kohale Las Vegasest üsna tihti just kopteriga. Kopteriplatse on kanjoniservas iga natukese maa tagant.
Esmaspäeval startis viis kajakki Hiiumaalt Ristnast Rootsi lähima saare - Svenska Högarna suunas. Läänemeri plaanitakse ületada 30 tunniga.
Tundub, et südasuvi on ületamiste aeg. Just ületasid ju ujujad ka Soome lahe, kus kajakkidega on üle käidud peaaegu igal aastal.
LISA: rada nüüd läbitud http://www.postimees.ee/?id=23459
Juba mitu nädalat kirjutasid ajalehed pangavaringutest Pakri poolsaarel ning manitsesid inimesi mitte sinna minema, mis loomulikult tõi kaasa vastupidise efekti. Erinevalt uudistajate hordidest otsustasime meie vaadata lähemalt hoopis teist osa Balti klindist. Idee sai tegelikult alguse Sinijärve matkakalubi fotopäevikut lehitsedes, kus seltskond rännuhuvilisi matkas nelja päevaga mööda panga alust rannikut Sillamäelt Purtsesse. Pärast erinevate variantide kaalumist sai meil paika plaan liikuda läänest itta, alustades rännakut Aa-lt ning jõuda järgmiseks päevaks Sillamäe lähistele.
Arvutimaailm, detsember 2007
Järgmisel aastal on navigatsiooniseadmed telefonides ja pihuarvutites saanud igapäevaseks. Uued mudelid tulevad välja aina täpsemate asukohamäärajatega ja nii nagu praegu on raske leida kaamerata telefoni, on mõne aasta pärast keeruline nõuda endale asukohamäärajata head sidevahendit. Arvutimaailm proovis järgi, milleks need GPSiga pihuarvutid võimelised on.
Arvutimaailm, Oktoober 2007
Ilmselt on Sony Nav-U navigaatoreid Eestis raskem müüa kui mõnesid teisi, kuna paljud siinsed ostjad ihkavad võimalikult palju lisafunktsioone. Kuid Sony ei anna alla – pakub navigaatorit, mille põhiülesanne on täpselt kohale juhatada ja ei midagi muud. MP3 pleierite, käed-vabad seadmete või metsas müdistamise GPSide jaoks tuleb minna mõnda teist seadet ostma.
Kirjutatud ajakirjale Digi 2007. a talvel
Kui Prestigio uus autonavigaator kätte võtta, tekib kahtlus, kas tal ikka aku on sees – kuidagi kahtlaselt kerge tundub. Tegelikult on aku täitsa olemas – ja lisaks 30 keeles menüüd (sealhulgas ka Eesti ja muud lähinaabrite keeled), kuna tegemist on Ida-Euroopas ehk täpsemalt Tšehhis kokkupandud autonavigaatoriga.
Kaido Einama
Kirjutatud Autolehele 2007. a suvel
Auto GPSe võib olla lihtsatest asukohanäitajatest tõeliste multimeediakeskusteni, mis muuhulgas ka teed juhatavad. Kuid viimasel ajal on GPSi funktsioonid jõudnud aina uskumatumatesse seadmetesse, kusjuures hind on langenud üllatavalt pisikeseks.
Kaido Einama
(Kirjutatud Äripäeva Tööstuse-erile)
GPS seostub tavaliselt ikka mõne matkaselliga, kes metsas õiget teed satelliitide abil otsib. Viimasel ajal on GPS jõudnud autonavigaatori kujul ka paljudesse autodesse. Kuid mida teha asukohamäärajaga tööstuses?
Neil, kes peavad omama alati uusimat ja vingeimat tehnika viimast sõna, on jälle põhjust niheleda ja oma vana riist aegsasti müüki panna: Garminil tuleb välja uus puutetundlik GPS nimega Garmin Oregon.
Ka sel aastal viib Elektriraudtee rohelusse. Selleks viivad kohale tasuta elektrirongid ja juhendavad tasuta asjatundjad.
Kavas on suvematkad Harjumaal rongide lõpp-peatuste lähedal:
Aegviidust põhja poole jääv Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala on üks populaarsemaid rattamatkakohti. Liivased voored, autodele keelatud ligipääs (kohati), tõusud-langused ja järved, pealegi on hea alustada rongiga Aegviitu sõites (kui autoga ei taha tulla).
Träkitud on ühepäevane rattamatk algusega Aegviidust.
Venemäe torn, praeguseks maha võetud.
Iru matkaraja me märkisime seekord maha ise. Mingit "ametlikku" rada ees polnud. Tähistust ka pole. Jääb Tallinna linna piiridesse ja eraomanike kallasrajal tegutsemise tõttu võib mõni lõik olla ka veidi ekstreemne või lausa läbimatu.
Ametlikult on kogu rada siiski ligipääsetav, Iru elektrijaama lähedusse tekkiv tööstuslinnak võib küll sundida Pirita jõele lähenemiseks teist teed valima. Näha saab elamurajooni Iru kaldal, kuulsat "Iru Ämma", Pirita jõge, Peeter I aegseid kaitsekindlustusi ja raudteesilla varemeid üle jõe, koobast, linnamäge, allikaid.
Emajõe Suursoo matkarada on raske üles leida ja nagu viimased teated roheliste rattaretkest 2008 räägivad, ka raske läbida, kuna üks lõik kulgeb eramaal. Täpsemalt kannab see rada nime Ahunapalu-Virvissaare rada ja on ühtepidi ca km pikk. Kui alustad oma transpordiga Ahunapalusse sõites, siis tuleb käia edasi-tagasi. Rada lõpeb Virvissaares Peipsi (Lämmijärve) ääres vaatetorniga.
Loodus
1. Ilmastik
Selle ala kliima on segu ühtlastest temperatuuridest ja pisikestest ilma erinevustest. Ilmastiku kokkuvõttena võib veel öelda et kliima peamised iseloomukud jooned on pehmed ilmad kogu aasta ringi, keskime niiskus, loodetuulte valdavus, sademete märkimisväärne erinevus isegi ühe saare lõikes ning harvad tugevad tormid.
Dramaatiline sageli vägivaldne hawaii inimeste ajalugu on kajastatud paljudes raamatuköidetes, üks huvitavam kui teine. Ka selles raamatus tuleb esile uusi üksikasju tormilisest ja romantilisest minevikust.
Äripäev, Puhkepäev, 11. juuli 2008
Kui Hooveri tamm oleks jäänud 1930ndatel ehitamata, võinuks kokku hoitud betooniga rajada maantee läbi USA. Nüüd on Ameerikas aga nii kuulus tamm kui ka maanteed.
Las Vegasest kanjonite poole välja sõitmisel on Hooveri tamm kohe esimene turistilõks. Hollywoodi filmides on seda 1935. aastal valminud betoonist kolossi ohtralt kasutatud, nii et vist igaüks tunneks selle kohe ära.
Sügava kaljuoru ette on ehitatud tamm koos ülejooksutornidega, kuskil all sügavustes väljub sellest pärast elektriturbiinide ringiajamist Colorado jõgi. Tammi taga laiub kohati enam kui kümme kilomeetrit lai veehoidla nimega Lake Mead.
Kaido Einama
Arvutimaailm, mai 2007
Aina rohkem esitavad ettevõtted erinevaid IT-lahendusi kasutusele võttes küsimuse: aga kas ma asukohta jälgida saan? Ja saavad vastuseks: ikka saab, kui paar-kolm meetrit täpsusena on piisav.
Arvutimaailm võttis testimislauale seekord kolm Bluetooth-ühendusega GPS-moodulit, mis otsivad taevast navigatsioonisatelliitide signaalid, arvutavad nende järgi asukoha geograafilised koordinaadid ja edastavad üle lähiraadiovõrgu targemale seadmele – sülearvutile, mobiilile või pihuarvutile, kus saadud numbritega saab ette võtta suuri asju.
Näiteks jälgida sõidukite asukohti, kui tegemist on transpordifirmaga või anda igale müügi-inimesele tööpäeva jooksul kaasa, et välja selgitada nende tulemuslikkus.
GPSi võib kasutada ka koostöös arvuti, pihuarvuti või telefoniga. Selleks sobivad USB- või Bluetooth-GPSid ehk GPS-moodulid.
Nagis saab geotagitud pildid nüüd otse kaardile: proovisin, töötas.
Märtsi Arvutimaailma jaoks sai uut Garminit juba proovitud. Esimesed muljed olid positiivsed, kuigi küsimusi tekkis ka.
Inimesed on üsna pikalt ja põhjalikult vaeva näinud sellega, et oma GPSist andmed Google Earthi saada. Mina ka. Lõpuks aga selgus, et pole midagi lihtsamat - võtad oma teekonnapunktid ja waypointide GPSist arvutisse kas GPS- või GPX-formaadis, valid Google Earthis "Open" ja ongi korras - kaardile ilmuvad nii huvipunktid kui matkateekond.
Geotagging ehk geograafiliste koordinaatidega sidumine on nii moes, et internetiklassikud ütlevad: varsti on meil kõik geotaggitud.
Vähemalt piltide ja reisipäevikutega peaks küll nii olema, et geotagging on varsti igal pool olemas. Põhimõtteliselt jaguneb selline märgistamine kahte ossa:
geograafiliste koordinaatide järgi
visuaalselt, aadressi järgi või kaardil asukohta määrates
A-GPS ehk Assisted GPS autonavigaatorites, pihuarvutites ja nutitelefonides on autonavigeerijatele selline hea asi, mis jätkab asukohamääramist ka siis, kui GPS-signaali pole (näiteks tunnelis). Vaja on siiski GSM-signaali ja/või liikumisandurite koostööd.
Kuna teine töö (MTÜ) nõuab piltide kaardistamist, siis panen kirja selle töö vaevalised etapid, ehk on teistelgi abi. Algus oli muidugi lihtne, kui käsitsi pidi tegema.
1. Kui on ainult pilt ja teada, kus tehtud.
Natuke masendav, et ideaalset GPS-programmi, kus oleksid sees vähemalt kõik käsi-GPS-i omadused ja rohkemgi, pole veel loodud. Igas programmis on midagi head ja midagi puudu. Või kui ongi peaaegu kõik olemas, siis see programm jooseb kinni pidevalt.
Nüüd siis on PDA softist sõelale jäänud järgmised ja sõelast läbi kokkunud järgmised tarkvarad:
Peab vahepeal meelde tuletama, et on olemas selline koht, kus Eestis matkajad saavad omale GPS-träkke laadida. oleme Reisijututoa matkadest üht-teist salvestanud. Pildilingid ja träki kaardile kantud joon ka juures.
Mujal maailmas on sellistest lehtedest GPSi omanikele palju kasu. Näiteks siin, kus on GPSi träkina võimalik GPSi salvestada üks lopergune ring (link viitab GPX-failile), mis on Londoni tasulise sissesõidu piirjoon. Boonusena saab ka waypointid olulisematele vaatamisväärsustele, mis tasulise ala sisse jäävad. Nimelt tuleb Londonis tasuda kesklinna jõudmise tasu ja kuskil pole ees piletikontrolöre. Pileteid kontrollitakse numbrituvastuse abil: kaamera registreerib auto regtistrimärgi ja kui selle auto eest makstud pole, järgneb kompsaka trahvi nõue, mille leiab hiljem postkastist.
Häid GPSi träkke leiab sellest saidist veel. Reisijututoa träkid on kah kirjas.
Kuidas oma GPS-träkk kaardile saada? Selleks sobib näiteks GPSU, mis kannab teekonna suvalisele digikujul kaardile. Enne on vaja natuke kalibreerida ka.
Käsi-GPSid: vali siit alt mõni artikkel.
Vali alt sisukorrast mõni peatüki "GPSidest üldiselt" alla postitatud artikkel.
Mis on GPS-süsteem, mis on käsi- ja auto-GPSid, kuidas oma asukohta GPS-iga määrata, mis kaarte kasutada, mis on geokodeerimine, geosnapping, geotagimine?
Kuidas käib geopeitus, mis mõte on otsida juhuslikke punkte kaardil, kuidas ära arvata, mis kohas on pilt tehtud? Raamat räägib ka paljudest põnevatest GPS-mängudest.
Selles Wiki-stiilis e-raamatus, mida ühiselt kirjutame, on kõik see kirjas ja täieneb pidevalt.
This is reisijutud.com english web pages Wher2go.com test site. We are working for better travel and hiking site about responsible travel to Estonia.
Kindluselamu.
10. detsembril 2005.
Katusepanek suvel 2007. Koolimaja.
Taastatakse hoolega (2008), pildistamise ajal oli veel tühi ja rüüstatud.
Jäneda mõisa tornis on Urmas Sisaski planetaarium.
Reisijututuba uueneb jälle. Juba kolmas suur uuenemine. Viimane oli aastal 2002. Põhjus on ka lihtne: 2002. aastal loodud veebi andmebaas ja PHP skriptid on lootusetult vananenud, nende kohandamine on nii suur töö, et mõsitlik on juba kolida täiesti uue platvormi peale. Selleks aab endiselt Drupal, aga tema versioon 6.2.
Teha on veel palju. Aga et uus saaks parem, siis me ei kiirusta.
Bryce´i kanjonorg.
Olen tagasi USA lääneosas, mis on ääretu oma ulatuselt, rikas oma loodus- ja rahvusparkidelt. Olen siin elanud oma kümmekond aastat ja külastanud neid paiku kümneid kordi aga ikka ei saa küllalt. 2007. aasta novembris Los Angelesis rendiautoga reisi alustades sõitsin esmalt üle Sierra Nevada lumiste harjade, milledest ida pool avanevad otsatud Nevada kõrbemaastikud.
Suur Kanjon.
Kanjonite, sh. Bryce kanjoni ja ka Suure Kanjoni ja paljude teiste punaste huvitavate kivimivormide tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimitest.
Kanjonid on järskude seintega sügavad orud, mis erodeerunud tuule või vooluvete tegevuse mõjul. Tihti on kanjoni järskude seinte püsimise seisukohalt oluline, et kanjoni alaosas paljanduksid suhteliselt pehmemad kivimid kui ülaosas.
Pildid siin.
28. juunil avati esimest korda Läänemaal Nõva vallas metsad peale suurt põuda. Kohe hakkas ka vihma lahistama. Napilt enne suurt äikest jõudsime Tänavjärve ääres ära käia.
Nagu pildilt näha, oli maastik üsna must-valge. Või must-pruun. Kuivanud okkad juba maha sadanud, mõni põõsas ajas esimesi võsusid. Selle järgi tundub, et peagi vohab põlenud lagendikel noor võsa, mis saab kiiremini jalad alla kui rohi või suuremad puud, millest enam elutaime pole.
Kuhu minna sõnajalaõit otsima ja suve esimesi päevi veetma? Reisijututuba soovitab: Oandu matkarada.
Sedagi rada oleme me läbinud mitu korda. Esimest korda 2005. aasta jaanipäeva paiku ja sellest ajast on ka pildid siin loo juures. Teist korda juba sel aastal - täpsemalt 1. jaanuaril 2008.
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.