All

Soomaa ujutus ja Pärnu pärast orkaani

Laupäeval käis Reisijututoa seltskond kaemas, milline on olukord Pärnumaal. Alustasime Soomaalt, kus sõitsime Riisa küla teeotsani, millest edasi algas veteväli. Soomaa reisikorraldaja Aivar Ruukel aitas meid üle vee ja sattusime keset viiendat-kuuendat aastaaega, mille veetase oli kevadisest vaid ca 5 cm madalam. Pilte sai ka tehtud. Need asuvad siin.

Nädala sees toimunud uputusest on Aivar Ruukeli tehtud pildid siin.

Peidetud sai Moskva pst aare

WGS84 dd mm ss.s: 59° 26' 46,0" 24° 52' 18,0"
WGS84 dd mm.mmm: 59° 26,7666' 24° 52,3000'

Kirjeldus:

Kas teate, et Tallinnas asub Moskva puiestee? On tänav, on inimesed ja suured mastaabid ka, isegi metroo võib ette kujutada. Kui Sa kohapeal leiad selle kohta tõestuse – kuhugi on kirjutatud “Moskva” - saad lisaauhinna.
Tänavasilte pole.

Et logi kirjapanek poleks niisama “skoorimine”, tuleb sul selleks midagi teha ka. Nimelt soovin saada maili või mms/sms-i kirjeldamaks kahte objekti kahe lausega. Kui saad vastuse (“õige”), ehk “sissekande logiraamatusse” loeme aarde külastatuks.

Hiigel-laine Tais: turiste evakueeritakse Bangkokki

Tai turismiministeerium on pealinnas Bangkokis valmis seadnud tuhandeid voodikohti hiigellainest pihta saanud Phuketi ja Krabi hotellidest turistide ümbermajutamiseks. Ka muid turiste veetakse läänerannikult ära, sest võimatud pole järeltõuked ja väiksemad hiidlained. Kirjutab Phuket Gazette.

Taisse jõudnud hiidlaine, mis oli ligi kolmekordse maja kõrgune, pühkis kaldaäärsed madalamad ehitised. Tsunami tagajärjel on Tais hukkunuid (teisipäevaõhtustel andmetel) 1000, lisaks 5000 vigastatut erinevates haiglates, räägivad Reutersi andmetele viitavad kohalikud lehed. Turiste sai Phuketis surma üle 40, Krabis üle 20 (esmaspäevaõhtustel andmetel).

[Reisijututoa list] Roemsaid reise ka uuel aastal :)

Reisijututoa jaoks on käes juba seitsmes aastavahetus. Ea poolest siis koolimineku aeg. Toimetus tervitab kõiki reisihimulisi ja soovib põnevaid seiklusi ka uuel aastal.

1. Jõuluks kanuusse?
Soomaal ujutab, nüüd küll vähem kui nädalapäevad tagasi, aga jõed on lahti ikka. Nii et saanisõit võib sel aastavahetusel kõlada kahtlasemalt kui üks korralik kanuumatk. vaata järgi http://www.reisijutud.com/node.php?id=1349

Avasta talvine Eestimaa!

Talv Vääna jõel. Nii nagu möödunud nädalavahetusel komistasime kopratöö otsa Jussi järvedel, ei pääsenud me kopra langetatud puudest üle ronimisest ka Vääna jõe ürgorus nädal hiljem..Eesti on ilus ja kaunis - igal aastaajal!
Leia vaba hetk romantilisel talvepäeval, et avastada üksi, kallimaga, perega, sõpradega kodust Eestimaad!

Ei ole vaja minna kaugele oma kodust, et kogeda uusi nauditavaid elamusi talviselt karges päevas.
Asudes hommikul kodulävelt teele, on terve Eestimaa käeulatuses, ühe üürikese talvepäeva sisse jääb palju lõõgastavat, põnevat ja huvitavat.

Teadliku Reisija Seltsing - mis see on?

Eesti Ökoturismi Ühenduse juures on loomisel Teadliku Reisija Seltsing, kuhu on oodatud kõik, kes tahavad reisida teadlikult. See tähendab, et reisides tuntakse sügavamat huvi ümbritseva vastu, suhtutakse reisides keskkonda säästlikult, hinnatakse adekvaatselt ettetulevaid ohte ja püütakse valida asjatundlikku ning turvalist reisikorraldajat.

Liitu seltsinguga - siin saab anda teada oma soovist ühineda teadliku reisija seltsingu huvigrupiga. Kui meid on kogunenud parasjagu, saame kokku ja loomegi seltsingu.

Viiteid:
Mida tähendab olla ökoturist?
Säästva turismi mängureeglid turistidele - Turu Ülikooli Täienduskoolituskeskus

How to be an ecotourist - Volker Poelzl
How to become an Ecotourist - Guidelines - Forests.org 
Tips for responsible travellers - Responsibletravel.com

Xdream: 7 tunniga 20 Eesti kõrgeimat tippu

30. jaanuaril kell 10 stardivad Haanjast ekstremistid, kelle ülesandeks on 7 tunni jooksul vallutada võimalikult paljud Eesti 20st kõrgeimast tipust. Võidab see võistkond, kes saab kirja kõige rohkem tippe.

Võistluse, millel nimeks Winter Xdream2005, ülesanne ütleb järgmist:
"On südatalv, õues valitseb krõbe pakane ja kogu Haanjamaa on mattunud paksu lumevaiba alla. Majesteetlikult seisavad seal Eestimaa 20 kõige kõrgemat tippu. Stardijoonele asuvate võistkondade ees seisab ülesanne: vallutada 7 tunni jooksul võimalikult palju mäetippe nende kahekümne seast."

Peitsime Maarjamäe aarde

20. detsembril seadsime sammud Maarjamäe poole, kuhu peitsime järjekordse Reisijututoa geopeituse aarde nimega Maarjamäe.

Aare on lihtne, nagu linna-aardele kohane.

Koordinaadid: N 59 27,115 E 024 48,758

Vihje: 100 sammu astmetel. NB! Ära astu trepilt maha!

Pädaste mõis maailma 101 parima hotelli seas

Pädaste mõisa pressiteates antakse teada, et nad valiti Tatler Travel Guide 2005 poolt 101 maailma parima hotelli hulka.

Nimekirja sattus Muhumaal asuv Pädaste koos selliste vanade tegijatega nagu Ritz Londonis, Hotel Cipriani Veneetsias, The Plaza Athénée Pariisis.

Tatler Travel Guide on kord aastas ilmuv luksajakirja Tatler lisa. Esimest korda sattus 101 parima hulka selle valiku järgi ka Eesti majutusasutus.

RMK üllitas kodumaal matkaja CD

Riigimetsakeskus (RMK) on kodumaise matkaja jaoks oluline keskus, sest nemad teevad ju matkajale mugavaid peatuspaiku metsades ja matkaradade ääres.

Nüüd on RMK välja andnud ka CD-formaadis infokogumiku “Looduses liikumise võimalused riigimetsamaal ja kaitsealadel 2004”. See sisaldab kaarte, videomaterjali ja muud kasulikku infot looduses liikujale ning on ühtlasi esimene omataoline Eestis, öeldakse RMK teates nende kodulehel.

Mõttetud ehitised - follyd

Paar sajandit tagasi oli popp ehitada mõisaparki varemed.Ühel hetkel otsustasid krahvid, parunid ja teised, kellel raha üle ja igavust ka, et ehitaks midagi täiesti mõttetut. Mõeldud-tehtud - kuhugi silmatorkavasse kohta, mis ka lossist hästi näha, hakkasid arhitektid-ehitajad rajama torne, varemeid ja monumente, millel polnud muud väärtust kui esteetiliselt rõhutada ennast ja ümbritsevat vaadet.

Vähene praktiline kasu neist ehitistest ehk follydest oli ehk mõnikord see, et folly varjas mõnda koledamat vaadet. Vahest saab ka Folly-tornide otsa ronida ja ise nautida ümbritsevat vaadet.

Võimalik, et ka Eestis on follysid. Üks follykandidaat on näiteks Vääna mõisa pargis asuv muistne linnusevare. Kohati on tegemist seal asunud vana ehitise lagunenud müüridega, kohati aga lasi mõisavalitseja varemeid "esteetilisemaks" kõpitseda, et sobiksid pargi romantilisse meeleollu, lisades neile gooti elemente.

Vaata ka Folly-leheküljele: http://homepage.ntlworld.com/follies/

Geodashing nr 41 - mida Reisijututuba leidis ja nägi

Keila-Joal saab 2005. aastal valmis hüdroelektrijaam. Praegu on kõrvalkanal suletud, seega juga saab kogu vee endale. Viimane võimalus jälgida veerohket langemist.Uus popp mäng geogashing levib Eestis kiirelt, nüüd on siin juba kaks tiimi, kes sellest osa võtavad.

Vaatame, mida siis Reisijututuba nägi ja tegi eelviimases, novembri mängus.

Mis see geodashing on, sellest saad lugeda http://www.reisijutud.com/node.php?id=1320, ametlik veeb asub aadressil http://geodashing.gpsgames.org. www.geopeitus.ee kajastab ka kodumaiseid geodashingutegemisi.

Mälu pole igavene - mälukaart oskab ka unustada

Reisijututoa rajatud geogolfirajal Niitvälja lähistel klõpsisime õige agaralt - vist isegi liiga agaralt, igatahes kustus ühel hetkel digifotokas olnud CF mälukaart. Alguses oli üks pilt vigane, siis juba teine, kuni lõpuks ei osanud kaamera enam muud arvata kui "CF Error".

Inetu lugu. Mälukaart on digifotonduse kõige õrnem koht - pole negatiivi, kust saaks uue pildi teha, kaamerast pole veel pilte ka arvutisse või CDle varuks võetud. Kui mälu kustub, on pilt jäädavalt hävinud. Lootusetult.

Ida-Viru tööstusmaastikel seiklevad ekstreemturistid

Sõrmuste Vennaskond Mordoris: Kviõli tuhamäed pakuvad seiklejale kordumatuid elamusi, mida mujalt naljalt ei leia. Mägi on otsekui loodud lumelaudurile, järsk astang võimaldab teha kaelamurdvaid hüppeid.Äripäev, Tööstuse eri, 18. november 2004

Kaido Einama
Reisijutud.com

Vt ka Ida-Viru pildialbumit galeriist

Ida-Viru tööstuspiirkondade ühekülgsele tööstusmaastikule ja sellest tekkinud mägiste pinnavormide praegust vaikelu saab elavdada, meelitades kohale turistid.

Araabia naftapiirkonnad ehitavad luksuslikke hotelle ja turistilõksusid, valmistudes ajaks, mil nafta pole enam piirkonna peamine sissetulekuallikas. Ida-Virumaal, kus pruun kuld veel töökohti pakub ja kohalikku äri edendab, laiuvad aga tehismäestikud, kus oleks aeg sedasama teha – suurepärastele küngastele rohelus kasvama panna. Nii on ajal, mil põlevkivi pole enam peamine sissetulekuallikas, nendelsamadel mägedel laiuvates mägismetsades turistid puhkamas ja sissetulekute-lünka täitmas.

Geogolf Niitväljalt Kloogale

Eesti esimene ametlik geogolfirada pakub võimaluse ühendada kolm mängu: golfi, geopeituse ja geogolfi, veidi on mängus ka geodashingu elemente.

Koordinaatidelt N 59 18,693 E 24 17,744 leiad pudelikese instruktsioonidega. Pudeli peidukoht on veidi puus. Seejärel läbi geogolfi rada umbes samade reeglitega, nagu http://golf.gpsgames.org/. Vastavalt mängu omapärale peaksid arvestama igasuguse maastiku ja ootamatute olukordadega, seega võib mäng kujuneda nii mugavaks jalutuskäiguks kui tõsiseks raskusmatkaks, aga mitte väga pikaks. Lähemalt loe ka http://www.reisijutud.com/node.php?id=1329.

59. ja 27. kraadi ristumispunkti aare

Peitsid 24.10.2004 Kaido, Indrek, Kaido(2) [kaido] WGS84 dd mm ss.s: 59° 00' 00,0" 27° 00' 00,0" WGS84 dd mm.mmm: 59° 00,0000' 27° 00,0000' L-Est: 672360 6543971 Tüüp: Tavaline aare Maakond: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Kirjeldus: (Vt ka vihjet) See koordinaatide ritsumiskoht on tõelisel ääremaal. Ligi pääseb mööda kruusateid, mis on kohati üsna auklikud, aga sõiduautoga ilusti läbitavad. Aarde lähedal asub üks (arvatavasti mahajäetud) talumaja. Üksildase talu kuuri taga nullpunkt asubki. Aga mitte sealt ei pea hakkama kaevama... Vihje: Ristumispunktist 140 meetrit põhja suunas (hoia end 27. paralleelil).

Eestlased püstitasid geodashingu maailmarekordi

Põllunurk teel punktini.1.-31. oktoobrini kestnud 40. geodashingu mängus "To Travel Hopefully" osalesid esimest korda eestlased ja püstitasid maailmarekordi: külastati kõiki geodashingu punkte riigi territooriumil, mida pole üheski riigis varem tehtud.

Geodashing on mäng, milles iga kuu annab server üle maailma juhuslikud punktid, mida peab külastama. Eestisse satub ka igas mängus kümmekond punkti.

Autumn activities

Linnuvaatlus Matsalus: siin nad kogunevadki...That´s true, it´s autumn, very-very colourful here. And wet, too. The official autumn campaign You can find here: http://www.puhkaeestis.com/ And of cource, Reisijututuba have pic gallery, wich is colourful, too.

Check at www.reisijutud.com/gallery. What to do now and here? It´s getting dark about 6 o´clock and getting darker earlier and earlier each day. It´s dark at 4 o´clock at christmas time. There is no snow now, but wet. It´s raining much at this autumn. But still some nice activities.

Reisijututuba proovis ära, kuidas käib geogolf

Olles proovinud juba geopeitust, degree confluence projecti ja geodashingut, otsustasime vaadata, mida kujutab endast golf navigatsiooniseadme abil ehk geogolf. Kui tavagolf on keskmisest jõukamatele inimestele ja seda mängitakse spetsiaalselt ettevalmistatud rajal, siis geogolfi mängimiseks piisab käsi-GPSi seadmest ja interneti kasutamise võimalusest, mänguplats on kogu maakera mandriosa ja liikumisvahendi valib igaüks ise. Võidab see kelle skoor on kõige väiksem...

Reisijututuba alustas Eesti esimest Dashpointimängu

Kui kohtate eramaal, soos või keset paksu padrikut seltskonda, kes nina GPSi ekraanil kindlas suunas liigub, ei pruugi alati tegemist olla geopeituse või Degree Confloence Projecti GPS-mängude mängijatega. Nüüd võib siinmail kohata ka geodashingu mängijaid: Reisijututuba avastas laupäeval, 9. oktoobril esimese dashpointi Võru-Obinitsa maantee lähedal.

Geodashing on mäng, mis kestab ühe kuu ja selle aja jooksul proovivad mängijad leida võimalikult palju arvuti poolt juhuslikult valitud punkte maakeral. Iga mänguga satub neid punkte ka Eestisse 5-7 tk. Esmakülastaja saab 3 punkti, teine 2 ja kolmas 1 punkti.

Moodustatud on ka tiim Geopeitus.ee. Esimese punkti võtmine oli suhteliselt lihtne, veidi metsateedel sõitmist ja siis jalutamist lambakarjamaal...

Otsi tuntud kohanimesid - virtuaalaardesse :)

Geopeituse virtuaalaare "Reisijutte maalt ja merelt" sai tinglikult koordinaatideks Lihtensteini küla sildi asukoha Kagu-Eestis, sest sealt läheb mäng lahti.

Lisa siia oma külaskäik mõnesse Eesti asustatud punkti, mille nimeks mõni tuntud koht maailmas (riik, osariik, pealinn vms), anna selle küla, asula või kohanime koordinaadid ja lisa pilt nimetahvlist, kus see koht kirjas.

Peitsime Kaku aarde

Koordinaadid: N 59 27,686 E 24 34,288

Peitsime Kaku aarde 1. oktoobril 2004 kell 19:30, just päikeseloojangu ajal.

Kolme põrsakese majakestest ühes ongi aare. Tegemist on miniaardega, millesse mahtus lisaks logiraamatule siiski ära ka üks mereelukas.
Võimalus on aarde lähedal leida maskeerimata boonusaardeid ;)

Sealkandis tungib meri aktiivselt peale, igal aastal variseb ribakene pankrannikust taas merre ja veepiir nihkub lähedale. Lähemate aastate jooksul meri siiski aaret ei ohusta.

Miks matkata Eestis?

Ilmunud raamatus "Võta Vabalt" (Äripäeva kirjastus, 2004)

Kaido Einama

"Sõidate rattaga? Niisama?", imestab külamees Kesk-eesti kolkakülas puumajakesse peitunud külapoe ees matkajaid nähes. "Keegi ei sõida niisama. Ikka mingi põhjus peab olema."

Sama üllatunud nägu võib teha viimastel aastatel (või aastakümnetel) oma puhkuse alati välismaal veetnud reisija, kui kuuleb, et on inimesi, kes võtavad ratta või ainult seljakoti ja lähevad kodumaale rändama. Veedavad terve puhkuse sääskedest kubisevas metsas, kõrvetavad sääri üle pea ulatuvates nõgesepadrikutes ja teevad end kaelani poriseks vee alla vajunud rabalaudteel rännates.

[Reisijututoa list] Matkad vee peal ja vee sees

Neid ridu kirjutades on juba sadanud nii enam-vähem pool päeva. Ladinal. Ja enne seda väikese vaheajaga sadas jälle. Pool päeva. Ja nii edasi. Pole küll jõgede äärde viimastel päevadel saanud, aga arvata võib, et ekstreemveesportlased saavad jälle paatide ja kanuudega vee peale minna. Või alla. Reisijututuba aga läheb sel laupäeval ida poole metsa. Kui tuled ka, anna Reply abil teada. Nüüd aga uudised.

Krimmi eestlased ja nende naabrid

Aarne RubenKrimmi Vabariik (Respublika Krõm) on Ukraina suhtes eristaatuses suhteliselt autonoomne osariik, kus räägitakse vene keelt ja valitsevad Venemaaga ühinemise meeleolud. Nagu üks mammi mulle Bergovojes oma tares lahkelt vestis, johtub see ainult sellest, et Ukraina poliitikud olevat väga korrumpeerunud ja kahepalgelised: Leonid Kutšmast ei tasu rääkidagi, uus presidendikandidaat Viktor Janukovitš (peaminister, praeguse presidendi poliitika tõenäoline jätkaja) ajab igas kandis ise juttu, teine kandidaat (läänemeelseks peetud) Viktor Justšenko on tola ja korrumpeerunud.

New Orleans orkaani serval

Ennustuste järgi pöördub orkaani Ivan kese enne merepinnast madalamal asuvat New Orleansi ära üles ja ida poole. Muidu oleks võinud orkaan sellele keset soid asuvale linnale saatuslikuks saada.

French Quarteris, mis on New Orleansi ajalooline vanalinn, on enamus baare ja jazzklubisid aknad vineeriga katnud. Sealne popp jook Hurricane, mille nimi nüüd eriti aktuaalseks muutunud, on saadaval veel vähestes avatud baarides, mõnedes koguni saabuva tormi puhuks soodushinnaga.

Pidutsev vanalinna Bourbon Street jääb arvatavasti avatuks nii kauaks, kui orkaan seda võimaldab. Teed, mis läbi soode rannikust eemale viivad, aga on juba mitmendat päeva täis evakueeruvaid linnaelanikke. Siiski-siiski, enamus inimesi plaanib linna jääda ja kolivad võimalike üleujutuste puhuks vaid kõrgematele kohtadele.

Peitsime aarde "Terra Feminiarum"

12.09.2004 peitsid "Terra feminiarumi" Reisijututoa geopeiturid Kaido, Indrek ja Kaido(2).

Koordinaadid: N 59 33,963 E 24 32,716

Peidetud sai aare ühe tüüpilise männi kõrvale, lähedal on mitu merre suubuvat allikat. Vihje: käbid (taasta maskeering samamoodi, kui aarde leiad).

Aare asub Taani Kuninga aia servas. Kord oli Taani kuningal tütar, keda ei õnnestunud kuidagi mehele panna. Nimelt huvitasid teda meeste asemel hoopis teised naised. Kuningas vihastas ja saatis siis tütre saarele asumisele, aga et tal igav ei hakkaks, andis kaasa hulga seemneid ja taimi. Nii see aed tekkiski.

Hülgejutt kajakkide, binoklite ja rändlindudega

Hülgeid siiski nägime, need on pisikesed täpid silmapiiri lähedal...Ilmunud 11. septembri Eesti Päevalehes

Kaido Einama

Septembrist muutub Eesti Euroopa teede sõlmpunktiks. Kuid mitte inimestele, vaid rändlindudele. Kireva suleliste seltskonnaga samaaegselt ronivad sügisel veest välja lesilatesse hülged, keda on kõige parem vaatlema minna mootorita sõiduvahendiga, näiteks kajakiga.

“Suvel on siin igavam,” ütleb Seikleja.com-i matkajuht Bert, kui oleme oma kotid otse Hiiumaa praamilt kajakkidele vedanud. Kohe sadamast stardime merekajakkidega Hiiumaa laidude poole, et sügisel kogunevaid linde ja hülgeid vaatlema hakata. Enne, nagu ikka, tehakse instruktsioon meresõidu ohtudest ja oskustest. Nii umbes kümne minutiga on hülgevaatlejate meresõidu-oskuste teoreetiline osa läbitud ja istume kajakkidesse. Telgid, söögid ja muu kahe päeva varustus on pakitud veekindlatesse sektsioonidesse ninas ja ahtris.

Piirivalvetornid jäägu Eestisse alles

Saare põhjaküljel on endiselt püsti nõukogude piirivalvetorn, mis vaatamata pehkinud põrandale on veel ronitav.VANADE PIIRIVALVETORNIDE LAMMUTAMINE ON MÕTLEMATU SAMM

Siseministeerium on otsustanud kuulutada kõlbmatuks ja lammutada terve hulga nõukogudeaegseid piirivalvetorne üle kogu Eesti. Samas ei tuleks neid ehitisi võtta kui lagunevaid roostes häbiplekke keset kaunist loodust vaid kui ajaloo jälge, mida tuleks hinnata ja väärtustada. Läbimõtlemata lammutamisega kaotatakse inimestel võimalus looduskauneid vaateid imetleda, saada aimdus lähiajaloost ning hävitatakse osake rannikualade omapärast ja atraktiivsusest.

Peitsime Tuula aarde

29.08.2004 kell 12 peitsid Tuula aarde Reisijututoa (http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146) geopeiturid Kaido, Eili, Eli, Indrek ja Kaido(2). Aaret külastades on hea võimalus käia ära Tuulas ilma Vene viisata. Nime poolest langeb aare samasse sarja vanakoolimeeste peidetud Norra aardega (a´la "huvitavaid kohanimesid Eestimaal"). Koordinaadid: N 59 16 42 E 024 28 31 (Mõõdetud Magellan SporTrak Coloriga: N 59 16,707 E 024 28,515)29.08.2004 kell 12 peitsid Tuula aarde Reisijututoa (http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146) geopeiturid Kaido, Eili, Eli, Indrek ja Kaido(2). Aaret külastades on hea võimalus käia ära Tuulas ilma Vene viisata.

”GeoLutikas” ja “RännuPutukas” ehk rändurid maailmas

(GeoLutins and Travel Bugs)
(autorid: Kaido Pääsuke ja Taimo Jõõts)

Rändurid on osa Geopeituse mängust. Geopeituse käigus peidetakse ükskõik kelle poolt ära "aardekast", määratakse GPS seadmega selle koordinaadid ning tehakse veebilehe kaudu teatavaks teistele. Pärast seda võib igaüks, kellel kasutada kasvõi kõige lihtsam GPS, “aaret“ otsida. Kui aare leitud, siis võib selles sisalduvast midagi kaasa võtta, jättes omalt poolt midagi asemele, teha märkuse logiraamatusse ning jätta "aare" teistele leidmiseks. Tegemist ei pruugi seejuures olla sugugi väärtuslike esemetega - põnevus peitub õige koha äraarvamises, sinna jõudmises ja peidukoha leidmises. Aarde leidmise korral tulevadki geopeituritele appi “GeoLutikad” ja “RännuPutukad” ühena esemetest, mida võiks võtta aardest või jätta aardesse.

[Reisijututoa list] Augustis esimesed sügisevärvid

Suurest (ja vesisest) suvest oleme jõudnud nüüd pilvisesse augustilõppu, kus viljapõldude ja esimeste kolletavate lehtede lõhn sügist kuulutab. Suvelõpp on juba õhus, aga suvi kestab edasi.

Reisijututoal on suve jooksul uudiseid kogunenud ja pole kahtlustki, et saabuv kuldne aeg sama põnev tuleb.

1. Paaditamine - sellesuvine trend.
Kuigi vesi on kallaste vahele juba taganenud, on veeseis endiselt hea tegemaks veematku eesti muidu suviti niredeks kuivanud jõgedel. reisijututuba proovis paaditada keila jõel, kus ikka oli kohati üsna risune ja Vääna jõel Hüüru sillast Vahikülani. Vääna pakkus üleujutusejärgseid vaatepilte kuhjunud paadisildadest ja veealustest viljapuuaedadest. Lähemalt loe vee-ekspeditsioonidest nendelt linkidelt:

Leedu korvpallivõit USA vastu tõi Vilniuses rahva tänavatele

Paraad Vilniuse tänavatel 1Kasutades ära pikka nädalavahetust eestis 20 kuni 22 august, sõitsime töökaaslastega Leedu reisile. Meil õnnestus olla tunnistajateks rahvapeole mida ei anna võrrelda sellega mis toimus kui Eesti eurovisiooni võitis. Nimelt just laupäeval toimus olümpiamängude raames mäng Leedu ja USA vahel, mis lõppes Leedu võiduga 94:90.

Esiteks kandsid antud korvpallimängu üle peaaegu kõik kesklinna baarid, kes suuremal kes väiksemal ekraanil. Rahvast jagus kõigile. Inimesed elasid tohutult mängule kaasa röökides, nuttes, skaneerides "Lietuva", kasutusel oli spetsiifiline terminoloogia, millest meie kajuks mitte keeleoskajatena aru ei saanud. Täielikult vilekoori osaliseks said kõige põnevamatele momentidele sokutatud reklaamipausid televisioonis.

Rattaga jaamast jaama ehk Paldiski-Laitse rattaretk

Valge Laeva terrassil saab Paldiski südames mõnusalt einet võtta.Eesti Päevaleht, 14. august 2004

Kaido Einama

Vt ka EPList

"Interesting!" õhkavad välisturistid ning pildistavad seest ja väljast Paldiskisse suunduvat elektrirongi. Veelgi eksootilisemaid elamusi loodavad nad saada tunni aja pärast endises nõukogude sõjaväelinnas rongilt maha astudes.

Oleme oma väikese matkaseltskonnaga samas rongis kus inglise ja saksa turistidki, et Paldiskist rattaga kuhugi Riisipere või Laitse kanti vändata.

Ring Saksamaal (Rostock-Rostock)

Sobiv peatuspaik Kasseli ja Koblenz'i vahel, enne Ukerdasime tiiru mööda Saksamaad. Võiks öelda, et õppisime reisimist, sest põhiline, mis sai selgeks - liiga palju ei tohi korraga ette võtta. Üritasime kahe nädalaga Saksamaale tiiru peale teha, aga lõpp muutus lihtsalt kihutamiseks, et õigeks ajaks sadamasse jõuda.
Mõned punktid, mida ma enda jaoks meelde jätsin:
1. Pole mingit mõtet Saksamaale söögikraami kaasa võtta. Ostes odavatest kauplusekettidest (Lidl, Aldi), on hinnavahe eestiga olematu.

Peitsime Bussireisija aarde

10.08.2004 kell 19:15 peitsid Bussijaama lähedusse Bussireisija aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido ja Kaido.

Koordinaadid: N 59 25 31 E 024 46 45
(N 59 25,526 E 024 46,756)

NB! Otsimiseks vajad taskulampi, kuna aare asub koordinaatidelt nähtava maa-aluse käigu sees vasaku seina õõnsuses. Ettevaatust - oht on pea ära lüüa, kasuta kiivrit või ole muidu ettevaatlik.

Aardesse panime:

Peitsime Trammijuhi aarde

10.08.2004 kell 19:45 peitsid Reisijututoa geopeiturid 2 Kaidot Trammijuhi aarde.

Koordinaadid: N 59 25 06 E 024 44 43
(N 59 25,1 E 024 44,715)

Aare asub pisemat sorti konteineris. Peidukoha ümbruses leidub nii tramme kui elektrironge. Otsida peaks saama kõrvaliste pilkude eest varjatult, sest vaatamata südalinnale on koht üsna mahajäetud.

Aardesse panime helkuri, pliiatsiteritaja, võtmehoidja-avaja, Trammijuhi geolutini (vt www.geolutins.com), õhupalli, 5 rootsi krooni.

Süstaga Vääna suurvetel

Hüüru silla lähedalt sõitsime Vahiküla joani, millest alla sõita ei tahtnud...Praegugi leiab veel Vääna jõe sängist välja voolamas, nädalapäevad tagasi võis aga sõuda õuna- ja kirsipuude vahel, majadest rääkimata.

Sel reedel oli kindel plaan Vahiküla joast alla sõita, aga plaaniks see jäigi - see väike astang oli tõeline märatsev mägijõgi, proovisime Vääna suurvett hoopis ülesvoolu, Hüüru sillast alates.

Puhkus vee ja linnukisa keskel

Eemal paistva Aegna poolsaare tipus asub geopeituse Katlakivi aare.Kaido Einama

Ilmunud ka Äripäevas, 6. august 2004

Puhkus väikesaarel võib tähendada kalapaadiga kohale popsumist või kajakiga murdlainete murdmist. Üks on aga selge: saarele jõudes ootab seal tõenäoliselt ees puhkus kaasmaalastest, kõrva kostab aga linnuriigi kisa.

Kõiki Eesti saari võib kutsuda väikesaarteks. Vaid kolm suuremat on ehk midagi enamat, sest nende nimeski on mitte saar vaid maa: Saare- Hiiu- ja Muhumaa. Sellepärast neist kolmest seekord ei räägigi.

North Cape Photocache

Üks leid edukalt seljataga proovisin ka teist karpi leida. See on sealkandis kõige põhjapoolseim aare. Kaugemale enam ilma erivahenditeta suurt ei matka ja kuhu seal ikka minna on. Maailma ots tuleb enne ette.
16.07.2004 keskpäeval peale pikka ca 14 km ülesmäge väntamist alates Kirkeportenist jõudsin õnnelikult Nordkapi platoole. Teed ülespoole rohkem ei läinud. Saare põhjapoolseimasse otsa ja allapoole mereni oli maad veel 3-400m.

m&m #2 - Kirkeporten Nordkapp

Oma pikal rattamatkal läbi poole soome Nordkapini sai mingil hetkel asutud tegelema ka geopeitusega. Mida muud seal ikka teha kui päike mitu kuud loojuda ei taha ja pealegi just neil päevil just need ilma "merd puutumata" päevad päiksel on. Abiks sõbrad ja SMS-d ning koordinaadid olemas.
15.07.2004 päris öösel (kuid mitte pimedas) sai leitud esimesena m&m #2 - Kirkeporten Nordkapp aare. Oli teine päris täpselt paigas ja ootas leidjat.

Peitsime Lennujaama aarde

04.08.04 kell 19 peitsid Lennujaama aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Nüüd siis midagi lähedalt leitavat ka lennuturistile.

Koordinaadid: N 59 25 06,84 E 024 47 40,38
(N 59 25,114 E 024 47,673)

Raskusaste: ligipääs 1, maskeering 2.

Aardesse sai pandud tulemasin, eesti õhu pallid, kaelapaelad, võtmehoidja, võrgukaabli matkakomplekt, kleepekas, eurosente, jääratempel.

Admirali (mini)aare

3.08.2004 kell 23:00 peitsid Reisijututoa geopeiturid Kaido, Indrek, Eili ja Kaido(2) Admirali miniaarde selleks sobivasse kohta, kus leidub nii laevu, paate kui ka üks vana ankur.

Koordinaadid: N 59 26 34,02 E 024 45 36,72
(N 59 26,567 E 24 45,612)

Raskusaste: ligipääs 1, peidukoht 2.

Vihje: posti sees.

Pildid on siin: http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Admirali30804

Anna oma aardekülastusest teada geopeitus@geopeitus.ee ja aarde peitjatele, lisades kommentaari selle lehe lõppu ("lisa kommentaar" lingi alt).

Merereisija aare

Reisijututoa geopeiturite seltskond tegeles taas aardepeitmisega. Kuna Tallinna linn kubiseb turistidest ja paljudel neist on ka GPSid kaasas, siis seekord otsustasime peita aarde nende sissetallatud raja lähedale.

Raskusaste: lihtne, 1/1.

Merereisija aarde peitsid 3.08.04 kell 22:00 Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Merereisija aare sisaldab kaelapaela, meremadu, pliiatseid-pastakaid, CD rahvalike viisidega, tulemasina, Muhu medali, Saaremaa kirjutusvahendi, golfipalli, helkuri, võtmehoidja. Loodetavasti leiab rändur sealt midagi vajalikku ja lisab ka midagi asemele.

Uputas igal pool

Viljandi Folgil sel suvel.Kui mõni nädal tagasi sai räägitud meetri jagu tõusnud veetasemest jõgedel, mis ka raftingusõbrad uuesti veele meelitasid, siis täna võib paadiga juba kesklinnas ringi sõita. Tallinnas, Moskvas. Vt http://www.dimka.ee/foo/moskva.html (mõni aeg tagasi) ja http://www.aspit.com/uputus/ (sel aastal), http://www.local.ee/sammy/paldiskimnt/?id=01&zoom=x2 (Paldiski mnt uhuti minema), http://www.hot.ee/nokrt/ - kummipaadiga Tuukri tänaval, http://www.zilmer.com/tuukri/tuukri.html - veel Tuukri tn pilte, http://minsk.boom.ru/ (Minsk paar päeva tagasi), http://giga.li.ttu.ee/pix/tuukri (kummipaadi ja madratsiga Tuukri uulitsal).

Mõned pildid ka ametlikust meediast: http://www.postimees.ee/290704/online_uudised/140521.php (Postimees Tuukri tänavalt), http://www.postimees.ee/290704/online_uudised/140511.php (Paldiski mnt).

Kõrvalolev pilt aga on uputusest möödunud laupäeval Viljandis folgi ajal.

Ryanair stardib Riiast

Lätlased said iirlastega kaubale: oktoobrist lendab Euroopa suurim odavlennukompanii ka Riiga ja stardib sealt kolme suurde sihtkohta: Londonisse, Frankfurti ja Tamperre. Ehk siis hakkab üle meie peade ka lendama. Londoni ühe suuna hind algab uudisteagentuuride sõnul alla 100 kroonist (piiratud kogustes), Frankfurti 125 ja Tamperesse 78 kroonist. Eestlastel tuleb Euroopasse jõudmiseks lisada veel bussipileti hind, mis Tallinnast Riiga on u. 250 kr. Ryanairi lätikeelsel leheküljel on praegu küll pakkuda vaid pileteid hinnaga alates 20 latti... ja lisanduvad mõistagi maksud, millega koos lendab Riiast Londonisse oktoobri viimasel päeval natuke üle 38 lati eest (pluss veel krediitkaardi töötlustasu kuni 2,5 eurot).

Rattamatk Kõrvemaal karu, rebase ja metskitsega

Äripäev, Puhkepäev, 16.07.2004

Kaido Einama

Kasulik teada:

Lõuna-Kõrvemaal rattaga rändajale võib soovida “karu kodaratesse”, sest viimastel aastatel unustatud matkarajad on vallutanud metskits, karu ja rebane.

Kummipaadiga Keila jõel

Südasuvel, 15. juulil saab sõita kevadistel suurvetel.Jõeveed on tõusnud kevadise suurvee tasemele ja kui väljas veel 20 kraadi sooja, saab huvitava vee-elamuse. Päästevestid selga ja jõgedele...

Proovisime täna Keila jõge, kummipaadiga Kiisalt allavoolu RMK puhkeplatsini. Terve hulk aednike paadi- ja veevõtusildu olid vee all, käepidemed vaid paistsid veest välja. Kujutan ette, milline vaev tavalise veeseisu ajal sel jõel võib olla ringi sõita, sest kohati oli ikka üsna risune. Nüüd aga tuli vaid ühes kohas end puu peale upitada, et paat üle tõsta ja kahes-kolmes kohas ka mööda kallast paati vedada. Üle puu ronimine oli ka ainuke ohtlikum hetk, kui küljega end korra vette sai kasta.

Nii kolmes-neljas kohas sai risust kuidagi läbi, kuid see kuidagi võis lõpuks väljenduda ka kummipaadi aeglases tühjenemises. Ühest kärestikust vedasime paadi rinnuni rohus mööda, kuid siis tundus, et sõiduk kahtlaselt pehme on. Linnulennult 2 km oli jõge mööda ikka 3-4-5 korda pikem, sest mõnetunnise sõitmise asemel loksusime jõel ligi 3 tundi.

[Reisijututoa list] Viies aastaaeg tagasi

Tervist,

juba pikemat aega kallab taevast vett ja esimesed üleujutused on juba käes. teated Lõuna-Eestist räägivad vee all luhtadest, Soomaalgi on vesi kõrgem kui muidu ja muidu südasuvel üle jalutatav Pirita jõgi on lausa varakevadiselt ohtlikuks mägijõeks muutunud. Vihmane suvi pole suveseiklustest seega täielikult ilma jätnud. Seiklus on vaid vesisem. Päästevestid selga ja vee peale.

Alustame aga hoopis kaugemalt.

Peitsime Aegnale Katlakivi aarde

Eemal poolsaare tipus asub geopeituse Katlakivi aare.9.07.04 kell 13:00 peitsid Katlakivi aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Jüri ja Hardo.

Koordinaadid: N 59° 35' 24'' E 24° 46' 49'' (arhiveeritud)

Aardes asub: Queeni CD (ühest teisest aardest), mini-CD (CeBITilt), matkakompass, euroraha (käibel), pastakaid.

Nimetatud koordinaatidele jõudes tasub ringi vaadata - lähedal leidub üks jändrik mitmeharuline mänd. Selle all aardekarp ongi mustas kotis, maskeerituna juhuslike möödujate ja karmide ilmatingimuste eest.

Viies aastaaeg tagasi?

Üle poole ämbrist peab olema täis.Siit-sealt on juba saabunud teateid, et üleujutused on tagasi. Eriti lõunapoolsetel jõgedel. Reisijututoa toimetus pole lausa üleujutatud luhtasid veel oma silmaga näinud, kuid näiteks Keila jõel olid väikesed paadisillad juba vee all ja Jägala kallastel olevad suvisesed metsarajad kohati 10 cm sügavusele jõevee alla kadunud.

Ja Pirita jõel Kose-Lükati kandis, kus muidu vaid kevadel kuu aega kanuuga kannatab sõita, oli taas kanuutajaid nähtud. Niiet paadid kuurist või pööningult välja ja vee peale - pärast aga lisa siia alla oma kommentaar, kuidas oli. Ja mis veesõdukiga tasub vihmasel suvel vetele minna.

Barbados

"Aastaaruanne sai tehtud ja talvepuhkus ootas ees. Aastalõpp oli nii kiire, et polnud aega puhkuseplaane heietada. Kiiresti kuhugi soojale maale oma käe peal! Eesti Vabariigi Välisministeeriumi koduleheküljelt kaesin, kuhu pääseb Eesti passiga viisavabalt. Barbados nende maade hulgas. Seal käis kunagi Gerald Durrell haruldasi harakaid püüdmas! Mõeldud-tehtud."

Mati Vihman saatis Trip.ee'le Barbadose reisikirja.

Hotellibroneering Bridgetownis.

Smaragdroheline saar türkiissinises ookeanis

Mauritiuse Vabariik
Saared India Ookeanis (800 km Madagaskarist idas)

  • Pindala 2045 km²
  • Rahvaarv 1,1 miljonit
  • Pealinn Port Louis
  • Riigikeeled inglise ja prantsuse
  • Raha Mauritiuse ruupia (1 EEK ~ 2 Rs)
  • Visa ja Mastercardiga maksmise võimalus
  • Aeg +2t Eesti ajale
  • Lennuühendus Euroopa suurlinnadega (Frankfurt, London, Pariis, Viin, Zürich jt.)
  • Lennureis kestab ~ 12 tundi
  • Eesti passiga tasuta viisa piiril 14 päevaks

Loo-Jägala-Muuga ehk Tallinn-Jägala-Tallinn järg

GPSi jälg kaardil: väntasime Loo muna juurest läbi Jägala Muugale.Nüüd saab iga aasta teha ära selle rattatuuri: alustame Loo muna juurest, teeme tiiru Maardu mõisa ja Kostivere tagant tagasi Peterburi teele, siis jääb ette Jägala juga, linnamäe elektrijaam, Ülgase, Maardu, Muuga ja tagasi Tallinna.

Varem oleme sellest ka kirjutanud.

Nüüd aga sai jälle midagi uut avastatud. Kuni Kostivereni tundus kõik üsna selline, nagu eelpoolnimetatud lingil kirjeldatud, vaid Loo alevis on vilgas ehitustegevus toonud juurde hulga vundamendiplatse ja pooleliolevaid villasid.

Kostivere karstialalt otsisime jälle kohta, kust jõgi maa alla läheb. Leidsime augu, kus jõgi korraks maa alt välja tuleb ja siis jälle maa sisse kaob. Suurt kadumist aga ei leidnudki...

Vihmaga metsas

GPS näitab koha kätte.Laupäeval plaanisime suurt jalgrattamatka Kloogalt Riisiperre, aga välja tuli hoopis kalapüük :P
Ehk siis kuna sadas vahetpidamatra, siis 45 minutit enne rongi väljumist balti jaamast, kuhu me oma ratastega pidime kogunema, oli enamus seltskonnast veel unisena voodis ja vihjas koledale ilmale (tibas, jah natuke). paar aktiivsemat siiski olid eelmise rongiga juba ette ära läinud.
Ei jäänudki muud üle, kui Vasalemma jõe äärde autoga minna (tegelt kui natuke oleks end kokku võtta viitsinud oleks ju saand ka rattaga minna).
Vasalemma jõe ääres on aga Tasuja aare, seda sai ka jalgsi imetlema minna.Geopeitust mängisime me seal kunagi jaanuaris, siis tuli end paksust lumest läbi pressida. Nüüd pressisime end läbi võsa.

Usbekistan - unustatud vennasvabariik

Click for Tashkent, Uzbekistan Forecast

Tashkent, 27.04.04
Kristjan Saar, kristjan@domina.ee

Usbekistan on Kesk-Aasia südames asuv 22 miljoni elanikuga endine Nõukogude Liiduvabariik. Pealinnaks on Tashkent, kuid enam tuntakse Usbekistani ajaloolise siiditee ääres asuvate linnade nagu Samarkand, Buhhaara ja Khiva järgi.

Nõukogude Liidu ajal oli see piirkond eesti turistide poolt tuntud ja armastatud. Seal sai ehtsat kõrbe näha ja kaameliga sõita, lisaks võis vaadata üle 2000 aasta tagasi loodud ehitisi. See kõik on ka täna alles aga tänu kohaliku süsteemi turistivaenulikkusele on Usbekistani suhteliselt kallis ja tülikas reisida.

Kunda jõe kärestikud ja forellikoelmud

07. juuni - Keskkonnaministeerium korraldas kalaretke Kunda jõe alamjooksule, saatjaks kala-uurijad Rein Järvekülg ja vennad Tambetsid. Kunda jõge peetakse üheks Eesti paremaks lõhe- ja forellijõeks, kahtlemata elab jõe paisudest allapoole kuni suudmeni jäävas kärestikulises osas meie suurim lõhilaste looduslik asurkond. Fantastiline jõgi. Harrastuslik kalapüük on jõe selles osas keelatud.

Süstaga piirist piirini

Piirist Piirini kajakimatka vahelaagris teeme väikse õhtuse proovitiiru merel.Vt ka Reimann Retkede lehelt

Kui tavaliselt on Iklast Narva-Jõesuuni ette võetud retk purjekatega, siis sel kevadel otsustas TPÜ õppejõud ja matkakorraldaja Mart Reimann korraldada reisi Läti piirist Vene piirini süstadega mitte tuule-, vaid oma lihasjõul.

Leiame Reimanni koos matkast osa võtvate rekreatsioonitudengitega Keila-Joa lähedalt Meremõisa rannast. Mänd on kuivama pandud riideid täis riputatud, osa väsinud seltskonnast kobib juba telkidesse magama. Seljataga on kümneid kilomeetreid loksumist mitte just siledal merel, Iklast on vett pidi sõidetud 290 km. 24. mail alustatud teekond peaks plaani järgi lõppema 9. juunil, kui täis saab 530 kilomeetrit.

Antarktisel õpetavad pingviinid loodushoidu

Kaido Einama
Visioon, 2004 kevad

Keset jaanuari, kui tavaline inimene ihkab lõunasse, viis EMI EWT juht Tiit Tammemägi seltskonna ettevõtjaid nii lõunasse, kui üldse saab: Antarktisesse. Sest seal oli jaanuaris parajasti südasuvi ja palavus kohati tervelt mitu kraadi üle nulli. Maailmarändurid, kellel kõik maailma mandrid läbitud, käivad lõpuks ära ka Antarktise-reisil. Aga ka ettevõtjatel on sinna kindlasti asja, sest Antarktise elusloodus õpetab kõige paremini loodushoiust aru saama ja pingviinide seltsielu näitab ka inimesele tema veidrused hästi kätte.

Kevadine jalgsimatk Vormsil 21-23.05.2004

Kuna eelmisel aastal olime juba Vormsi läänepoolse osa läbi käinud, otsustasime sel aastal idapoolele ka ringi peale teha.
Esimesel päeval käisime läbi ida poole ning jõudes põhja poole einestasime Väike-Tjukal. Kõikjal oli näha jälgi metssigade tegevusest, neid seal vist üsna palju. Esimese öö veetsime neemel, kust paistis Suur-Tjuka. See on looduskaitse ala, kuid ilmselt turistide rohkuse tõttu väga risustatud, kuigi oli näha jälgi kohalikust koristustööst - pudelid ja muu rämps oli kokku korjatud ning vana rauast vaatetorni jalamile lõkkeasemele veetud.

Avalikustasime 3Mi aarde

Teatame uuest aardest, mis tegelikult juba poolteist aastat peidetuna on seisnud. 19.01.03 peitsid aarde Liis ja Valdur.

Koordinaadid: N 59° 15' 37'' E 25° 39' 05''

Asub pikalilangenud puu all (peal kasvavad väikesed kuused).

Aardes on pilt peitmisest, ohtralt PostIT tooteid ja köögilappe. Asjad on plekk-kastis ja peidukoht maskeeritud.

16.05.2004 leidsid 3Mi aarde Reisijututoa aardeotsijad Kaido, Taimo, Liina, Indrek ja Kaido (2). Teadsime aarde olemasolust, aga kuna sellest polnud geopeituse veebi veel teada antud, otsustasime ta ise üles otsida ja seejärel avalikustada.

Vene süst tuleb tagasi

Äripäev, Puhkepäev, 14.05.2004
Kaido Einama

Linke:

Vahepeal veekogudelt kadunud Vene süstad tulevad tagasi – neid leiab juba poest ja esimesed julged leotavad nende presenti ka Eesti jõgedel ja järvedel.

Proovime värskelt ostetud kahekohalist süsta Taimen varakevadisel Pirita jõel, ja nagu vene tehnikale kohane, on enne asja töökorda saamist hulk pusimist. Nimelt ei taha presentkate keskmise koorma-augu peal kuidagi püsima saada. Istumiskoht on ka kõva ja plastmassist, aga pehme magamisalusega saab selle muuta mugavaks tugitooliks.

Nahkhiirereis

Laupäeval 29. mail 2004
Reisi algus ja lõpp Tartus.

Nahkhiirte uurija Lauri Lutsari juhendamisel elame sisse salapäraste nahkhiirte maailma. Saame teada, kes need nahkhiired üldse on, kuidas nad elavad, hea õnne korral näeme nahkiiri ka oma silmaga aga kindlasti saab kuulda lendavate ja saaki püüdvate nahkhiirte kajalokatsioonisignaale, mis on inimkõrvale kuuldavaks tehtud spetsiaalse aparaadi - nahkhiiredetektori - abil.

Mehhiko – soolane ja magus üheskoos wher2go 07.05.2004 12:08

Margus Mändmetsa foto.Äripäev, Puhkepäev, 7. mai 2004

Margus Mändmets
SRV Kinnisvara projektijuht

„Kas soovite seda tšilliga või laimiga või mõlemaga korraga?“, üritati meile serveerida Veracruzi rannas soolast ananassi, mille olime palunud endale suupärasteks lõikudeks tükeldada.

Teotihuacan, Mehhiko wher2go 07.05.2004 12:05

Margus Mändmetsa foto.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.