All

Äripäev, Puhkepäev, 12. august 2005

Kaido Einama

Vt ka pilte galeriist

Militaarminevikku meenutavad Osmussaarel laevavrakid ja vanad miinikestad, samas saab seal harrastada ka ehedat loodusturismi.

„Siia mahub veel mõni,” näitab kapten kaluripaadist ümber ehitatud reisipaadis kohti kätte kail seisjaile. Looduse Omnilaevaks saanud alusel otsivad paremaid nõjatumisvõimalusi kümmekond Looduse Omnibussi turisti.

Kaido Einama

PC World/Arvutimagasin, Juuli 2005

GPS on järjekordne militaarne leiutis, millest hiljem on tõusnud suurt kasu ka tavainimesele.

Asukohamääramine mõnemeetrise täpsusega võimaldab rändajal täpselt jälgida oma asukohta ja kaugust sihtkohast, Ameerika pereemal leida peale ostude tegemist auto parklast üles või mänguhullul, virtuaalprillid peas, kihutada reaalsel tänaval virtuaalsesse tänavalahingusse.

Eesti Päevaleht kirjutab, et Euroopa viimased viisatõkked on langemas: viisat küsitakse veel eestlastelt Moldovas, valgevenes ja venemaal. Mujale saab lühiajaliselt viisata. Türgi viisa on vaid formaalne (vaja piirilt osta 10 USD eest), balkanimaad on üksteise järel ka Euroopa Liidule sissepääsu avanud. Meie ju ka nende hulgas.

Andaluusia koosneb kaheksast provintsist:

• pealinn Sevilla 750 000 elanikku
• Malaga 528 000 elanikku
• Cordoba 316 000 elanikku
• Granada 242 000 elanikku
• Almeria 165 000 elanikku
• Cadiz 146 000 elanikku
• Huelva 140 000 elanikku
• Jaen 108 000 elanikku

EKSPEDITSIOON SIBERISSE EESTLASTE MATMISPAIKADESSE

03. augustil stardib rändur ja reisikirjanik Marko Kaldur 18-liikmelise ekspeditsiooni osalejana Eestist Siberisse Jenissei jõele, et külastada ja tähistada eestlaste matmispaikasid kunagistes GULAGi sunnitöölaagrites. Ekspeditsiooni raames kohtutakse ka Siberi eestlaste seltsiga "Eesti". Ekspeditsiooni kestvuseks on kaheksa päeva, mille jooksul liigutakse laevaga Krasnojarskist piki Jenissei jõge põhja poole, kuni polaarjoone taguse Dudinka sadamani Põhja-Jäämere lähistel. Dudinkast liigutakse edasi rongiga Norilskisse - tundralinna, mis sai oma alguse koonduslaagritest, arenedes edasi aga tööstuskeskuseks.

Olime taas Reisijututoa väikese kambaga Looduse Omnibussis ehk siis nii omnibussides kui omnipaatides. Saime peale kolmandale bussile.

Vaata pilte ka galeriist.

Ühte Omnibussi kõik siiski jälle ei mahtunud, sest ilm oli ilus ja eelmise päeva hilisõhtul registreerus reisile veel 20 usinat viimase hetke soovijat. Õnneks oli korraldajal varuks varubuss (kolmas lausa), nii et kõik mahtusid lahedalt ära ja maha ei jäänud keegi.

Kaido Einama

Eesti Päevaleht, 16. juuli 2005
Vt ka pildigaleriid Reisijututoas

Päike põletab ja orus on oma 30 kraadi sooja, kuid suusamütsides ja soojades jopedes turistid tunglevad raudteejaamas rongi peale. Mõne tunni pärast on neil asja kelgumäele või sitkemad teevad mõnekümnekilomeetrise murdmaaretke. Ikka suuskadega.

Šveitsi alpides käib vilgas turistide sagimine vaatamata sellele, et mujal on suusahooaeg juba ammu lõppenud ja mäed suletud – need, kes rannaslesimisest ja palavusest alla orgudes tüdinenud, saavad võtta rongipileti ja tõusta hammaslattraudteel otse näiteks 3500 meetri kõrgusele – seal on jää, lumi ja mõnus jahedus. Veidi uimasena kiirest õhurõhulangusest, saavad suvest talve otsijad heita pilgu pealtpoolt pilvi alla Kesk-Šveitsi tasandikele. Hulljulgemad tõukavad end kaljust lahti ja hõljuvad allapoole langevarjuga. Või vähem hulljulgetena rippraudtee gondlis.

Mainekas reisiajakiri Conde Nast Traveler valis Kuressaares asuva Georg Ots SPA Hotelli üheks oma Hot List’i kuuluvaks hotelliks, kirjutab Meie Maa.

Valiku tegemiseks kutsusid ajakirja väljaandjad appi korrespondendid üle maailma, et nende abil saada ülevaade sadadest uutest hotellidest ja kuurortidest. Hotellide külastused toimusid inkognito. Varem pole sellise tunnustuseni jõudnud ükski Eesti spaahotell.

Küll aga on varem tunnistatud maailma tipprestoranide hulka kuuluv Saaremaale lähedal asuv Pädaste mõis. Nii et sealkandis on nüüd nii tipprestoran kui tipphotell...

Täna tutvustas Läti saatkond Eestis ajakirjanikele uut turismiportaali www.latviatourism.lv, mis on muuhulgas ka Eesti keeles (Eesti portaal nii lahke lätlaste suhtes pole).

Eesti on Läti jaoks tähtsuselt teine turismimaa (28%), kõige rohkem külastavad lõunanaabreid leedukad (30%). Eestlaste peamine põhjus Lätisse sattumiseks on transiit (31%). Järgneb puhkus ja ravi (20,8%) ning sugulaste-sõprade külastus (19,7%).

Kaido Einama
Äripäeva Kirjastus
184 lk.
hind: 289.-
klubihind: 229.-

Nüüd siis on see valmis - Reisijutud.com on nimetatud raamatu sisule päris palju andnud, sest tegemist on reisijuttudega aastatest 1994-2004, mis kogutud ühtede kaante vahele ja Äripäeva kirjastuse poolt välja antud. Äripäeva Raamatuklubist saab juba osta, on ka poodidesse jõudnud, vt nt Apollost.

Kuhu reisida? Mida sihtkohas vaadata? Millistele pisiasjadele tähelepanu pöörata? – neid küsimusi mõtleb enamik puhkusereisiplaneerijaid. Kuidas veeta ärikohtumistest vabaks jäävat aega välismaal? Mida kodustele reisilt kaasa tuua? mõlgub suure osa ärireisijate meeles. Vastuseid neile küsimustele, mõtteid ja ideid reisijaile leiab Äripäeva värskest raamatust „Reisi taskuraamat”, mille autoriks on suur reisifänn ja portaali Reisijutud.com toimetaja Kaido Einama.

Sigulda, tammepärjad ja Läti disko. Siin on suured pühad. Maasikad on valmis, meri soe.

Vt ka Reisijututoa pildigaleriid Siguldast.

• Sigulda info
• Sigulda atraktsioonidest Äripäevas (tasuline)

Ööbima jäime kõigepealt Eesti piiri lähedale Häädemeeste kanti, et järgmine hommik juba täiega Lätis olla. Kuna seal oli ka üks geopeituse aare, asusime ööhämaruses seda ühe puhkepaiga terrotooriumilt otsima. Seal käis koolilaste lõpupidu (ehk orgia). Mõni oli päris purjus, kuid õnneks keegi uurima ei tulnud, et mida need võõrad tüübid keset laagrit põõsaste alt otsivad. Kui aare leitud ja ära läksime, lähenes keegi siiski meie poole ja jäi natuke maad eemal seisma, öeldes: "Kurat, need pole ju need. Aga kes raisk mind siis näkku lõi?"

ESTraveller, juuni-juuli 2005

Kaido Einama

Artiklit ajakirjas vaata siit

Olete te sattunud turistidele, kelle eesmärgiks pole Eiffeli torn, Raekoja plats või Londoni Big Ben, vaid täiesti juhuslikult valitud punkt maakeral, sest kõik olulisemad vaatamisväärsused sellel planeedil on juba läbi käidud? Kaido Einama on üks neist.

Pärnu linnavalitsus teatab: Pärnu rand on Inglismaa ajalehes The Independent üleeile, 12. juunil avaldatud Euroopa randade TOP 10 seas.

Kõva saavutus, sest Pärnu rand jagab esikümne kohti Portugali, Prantsusmaa, Kreeka, Hispaania, Rootsi, Horvaatia, Šveitsi ja Itaalia randadega.

Briti ajalehe hinnangul on randade esikümne näol tegemist seni veel vähetuntud, aga avastamist väärivate päikseliste randade nimekirjaga.

Jüri Toomel, Estravel
Pildikesi Jaapani-reisilt

Kiirronge tihedamalt kui Tallinnas tramme

Ronge Tokyost läbi Kyoto Shin-Osakasse väljub tihedamini kui Tallinnas tramme - iga 5-7 minuti järel – ning nädalavahetusel sama tihedalt kui tööpäevitigi.

Ühe peatusega kiireim superrong, nimega Nozomi, jõuaks 480 km kaugusele Kyotosse 2 tunni ja 20 minutiga.

Meie valime sõiduks Hikari, mis Tokyost Kyotoni teeb 4 vahepeatust ja kulutab 15 minutit rohkem.

Kolmkümmend Eesti mõisat teevad sel suvel uksed lahti 28.mail, 5.juunil, 11.juunil, 30.juunil, 9.juulil ja 23.juulil. Tutvustuskampaania "Unustatud mõisad" ettevõtmise korraldajad arvestavad kokku ligi paarikümne tuhande külastusega.

"Ettevalmistused on tõsised olnud ja iga osalev mõis pakub peale tavapärase tutvustusprogrammi ka palju muud," ütles ettevõtmise üks põhikorraldajaid, Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Urmas Tuuleveski pressiteates.

Möödunud aastal korraldati giidiga mõisaekskursioonidele lisaks mitmeid kontserte, nüüd on lisandunud ka käsitöömeistrite töötoad, kus oma oskusi jagavad nii pitsiheegeldajad, korvipunujad ja sepad.

Eesti Päevaleht, Meeste Elu, 16.05.2005

Kaido Einama

„160 meetri pärast olemegi kohal,” ütleb geodashingumängija ja sumpab kevadiselt porisel kartulipõllul edasi. Eesmärgiks on jõuda keset põldu ühte täiesti kindlasse punkti, kus pole muud kui paar kartulivääti sügisesest koristusest.

Kuigi Looduse Omnibuss rändab kogu aeg kuskil, juhiksin tähelepanu seekordsele reisile Alam-Pedjale. Reisijututoa seltskond pole seal käinud, portaalikülastajad aga ehk mõned juba on. Koht on huvitav, maksab vaadata.

Kirjeldus siin:

Laupäeval, 14. mail 2005

Retk Alam-Pedja looduskaitsealale.

Nodsu Tours

Kevad toob uut algust. Nii meiegi ellu. Leidsime vee ja kanuu – kiiruse, jõu, adrenaliini allika, piisas vaid korraks sattuda selle juurde, kui huvi kasvas ja kasvas ja ... kasvab edasi.

Saime nii suurt indu, et võtsime peale mõne korra trenni ette Leevi Slaalomi. Kohale jõudes näis see küll võimatu, kuid me entusiasm jäi meiega ja tasus kuhjaga ära. Kõik oli oma parimas kooskõlas, norida võib ainult ilmaga, mis veel kevadsooja ei tahtnud anda, samas säästes meid lausvihmast, lumest või mis iganes võimalikust-võimatust. Oli vaid külm – sellegi vastu oli võimalusi palju, alustades tulest ning lõpetades sellega, et piisas kanuusse istuda ja sõuda.

Äripäev, Puhkepäev, 6. mai 2005

Kaido Einama

Rühime niiskel vooreharjal murdunud kuuskedega kaetud künkale ja oleme rahul – tegemist on mägironija suurima väljakutsega Harjumaal.

Sinililledele mitte astuda püüdes vallutasime nii 103meetrise mäe. Ehkki iga alpinisti unistus on tõusta mõne kontinendi kõrgeimale mäele, rahuldab highpointing-matkajat ka näiteks seesama vaid sada meetrit merepinnast kõrgemal asuv tipp. High­pointing on klassikalises mõttes riikide (või osariikide) kõrgeimate looduslike tippude vallutamine. Veidi vähem klassikalises mõttes ja siinsetele oludele paremini sobivaim highpointing’u reisistiil on County Highpointing ehk maakondade tippude rünnak.

Teeliste kirikud ootavad kõiki rändureid, kes otsivad väärt peatuskohta või vajavad öömaja.

Avalehel kirjutab piiskop Einar Soone:
"Viiendat aastat on paljude Eestimaa kirikute uksed suveajal avatud ka siis, kui seal ei peeta jumalateenistusi, ametitalitusi, palvusi või kontserte. Avatud pühakoja uks on teelistele ja ränduritele märgiks kiriku avatusest inimestele ja kutseks sinna sisse astuda."

Harjumaal näiteks saab öömaja või telkimisplatsi järgmistes kirikutes:

EELK Harju-Jaani Ristija Johannese kirik
EELK Jüri kirik
EELK Kose Püha Nikolause kirik
EELK Kuusalu Laurentsiuse kirik
EELK Nissi Maarja kirik
EELK Tallinna Püha Vaimu kirik
EELK Tuhala Kaarli kirik
EEKBKL Evangeeliumi Kristlaste Viimsi Vabakoguduse palvemaja
RKK Pirita klooster

Millist rattamarsruuti Põhja-Kõrvemaal soovitab Reisijututoa toimetus? Nii on küsitud juba rohkem kui kord ja ega siis midagi, parimaks vastuseks on avaldada tänane Kõrvemaa-matka kaart.

Põhja-Kõrvemaa on üks enimkülastatavamaid rattamatkapiirkondi Eestis, võib nüüd julgelt öelda, nähes neid rahvamasse, kes vastu volbriööd mõnekraadise soojusega sompus ilmaga siiski sealkandis luusisid. Piirkond on kui rattamatkaks loodud ja seda teavad juba paljud.

Ühepäevaseks rattamatkaks saab Tallinnast või Tartust kohale rongiga. Meie alustasime Aegviidu raudteejaamast kell 11, mis on paras üheks laupäevaseks väljasõiduks. Esialgne suund sai võetud Aegviidu spordikeskusele, mis jääb asulast veidi põhja-ida poole, ehk siis raudteejaamast põhja pool kulgevat teed pidi edasi ida suunas ja siis juba siltide järgi puhkekeskuseni.

Ilmunud Eesti Ekspressis.

Kohver, 20.04.2005.
Reigo Lehtla

Kas Jordaania koputab varsti Euroopa Liidu uksele, küsib Reigo Lehtla.

American?! British?! kähistas julmade näojoontega palestiinlane mulle nuga kaelala surudes… Jõudnud arusaamale, et ma pole nimetatud riikide kodanik, viis juuksur kaela karvadest puhastamise siiski ilma sügavaid lõikehaavu tekitamata professionaalsel tasemel lõpuni. Just selline oli allakirjutanu üks esimesi kontakte Jordaania Kuningriigiga. Palestiinlasi on Jordaanias palju – tegelikult on nad enamuses.

Täna stardib Lõuna-Prantsusmaalt maailma suurim reisilennuk Airbus A380, mis on 40 aastat kestnud Boeing 747 rekordi purustaja.

Euroopa Liit on eriti uhke selle saavutuse üle, sest lennuk on tehtud Euroopa riikide koostöös.

Peale katselende hakkab aga lennuk lendama hoopis Aasias, selle on esimesena tellinud Singapore Airlines. Kuid peagi jõuab hiiglane ka mujale liinidele.

Vaata

• EPL Online uudist
• ja Airbusi infot.

Kuhu siis sel suvel rattaga paremini ligi saab? Põhirõhk näib olevat Lasnamäe-Pirita suunal, nagu näha Tallinna Linnavalitsuse kodulehelt:

7. Jalgratta- ja kergliiklusteed

7.1 Narva mnt (Priisle - Pärnamäe tee) ehitus 17. juuni

7.2 Mäe tänava jalgrattatee ehitus 30. mai

7.3 Narva mnt (Narva mnt 157B - Mäe tn) ehitus 15. juuni

Jääminek toimus juba nii Väänas (vt Reisijututoa pildiblogi jääminekust Vääna jõel), Pirital kui ka Soomaal ja igal pool mujal suurematel jõgedel. Hooaeg on alanud:

1. Soomaa.com alustas juba möödunud nädalavahetusel,
2. Veematkad käivitasid Jägalal raftingu

Järvedel on jää juba hapraks muutunud, viimaseid päevi sai peal käia, nagu näha Reisijututoa Paunküla retke piltidelt.

Eesti Ekspress, Homme, 7. aprill 2005

Kaido Einama

Vt ka artiklit ennast ka, reprona

GPS-mäng Shutterspot võiks eesti keeles kõlada kui võttekohamäng. Seda mängitakse GPSi ehk navigeerimisseadmega, kuid võib ka ilma. Mäng on lihtne: keegi paneb üles pildi (või pildid) ja teised peavad ära arvama, kus see tehtud on.

Seikleja.com-i kajakimatkade korraldajad Eric Hints, Mihkel Sagar ja Bert Rähni proovivad järgi 1920. aastal tehtud vägiteo ja teevad Eestile merekajakkidega täistiiru peale. 1000 kilomeetrit plaanitakse läbida 30 päevaga.

Matk algab 24.aprillil Pärnust ja lõpeb 24.mail sealsamas. Juba on käidud uurimas Soomaalt läbipääsu Peipsi poole (pildil).

Ajakava, ajalugu ja muud olulist inffi hakkab olema Seikleja.com-i kodulehel.

Rändamine on ka sport - 30. märtsil avati Spordimuuseumis näitus "Rännukihk".

Spordimuuseumi käesoleva aasta suurimaid ajutisi näitusi on pühendatud rändavatele eestlastele põhirõhuga viimase aja suurimatele ettevõtmistele, kirjutab muuseum oma kodulehel. Näitusel saab näha ka erinevaid reisifilme.

ETV Aktaalne Kaamera rääkis täna, et viisakõnelused USAga juba käivad viisavabaduse kehtestamiseks, kuid sinna on veel pikk tee.

Nimelt peab riigis, kus viisavabadus kehtestatakse, olema USA saatkonna poolt viisa andmisest keeldumiste protsent olema alla kolme. Eestis on 10% ringis. Mida rohkem "katsetatakse", et ehk saab viisat, seda suurem on keeldumiste protsent ja seda kaugemale jääb meist viisavabadus.

Nagu igal aastal, stardivad ka seekord kevadise veematkahooaja tipphetkedel kanuu- ja süstasõitjad Eesti suurimal veespordiüritusel Leevil. Kuid alles kuu aja pärast. Praegu ootavad harjutajad jääminekut.

29. aprill - 01. mai 2005 toimuvad Eesti meistrivõistlused kärestikuslaalomis. Mis on kärestikuslaalom? "Võidab see, kellel on kõige vähem punkte. Igal võistlejal on kaks katset, kirja läheb mõlema sõidu summa. Jões võib olla nii looduslikke kui ka kunstlikke takistusi," kirjutab Leevislaalomi koduleht. Slaalomitrassi pikkus on minimaalselt 250m. Rallit tehakse aga ca 5-6 km mööda jõge allavoolu, aja peale mõistagi.

Nüüd siis on lihavõtt Rannarootsis läbi saanud ja kõigest lähemalt...

Nagu piltidelt näha, oli tegus nädalalõpp juba reedest alates.

1. vaatus. Läänepoolne osa.

Alustasime Haapsalust, kus külalisega Saksamaalt/Soomest tutvusime piiskopilossiga. Mudad ja veed olid lossiõuel juba valla. Turiste liikus kah müüride vahel juba nagu suvisel tipphooajal. Rannapromenaad oli aga tühi. Sealt nägime, et jää, kuigi vesine, kandis ja jäätee seega ehk ka on veel avatud.

Oligi.

Kevad toob iga-aastased massirahvamatkad rohelistel eesmärkidel.

Roheliste XVI rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" toimub 6.-8. mail ja nagu nimigi ütleb, vändatakse Otepää kandis. Retke kogupikkus on ca 195 kilomeetrit.
Asi maksab täiskasvanutele 400 krooni.

Eestimaa Looduse Fondi rattamatk "Kuhu lähed, Eesti mets? - Rattaretk Ida-Virumaal" järgib elektritootjate jäljerida Viivikonna karjäärist läbi Alutaguse metsalaante maa-alustesse Kohtla-Nõmme kaevandustesse, seejärel maapeal paiknevaid langatusalasid vaagides Tudu vanadesse ja tormidest räsitud metsadesse. Täpset toimumisaega pole veel kirjas (mai teises pooles), läbitakse ca 170 km kolme päeva jooksul.

Võileivad reisile kaasa - selle üleskutsega peaks reklaamima siis sellesuviseid Estonian Airi lende, Sest mai lõpupoole lõpetab Eesti Õhk tasuta lõunate pakkumise. Aga neid ju ei olnudki olemas?

Postimees kirjutab lähemalt. Nüüd siis sarnaneb Estonian Air pardal natuke rohkem odavlennufirmale, eristab veel see, et lennatakse siiski suurtele rahvusvahelistele lennuväljadele. Samal ajal trügivad odavlennufirmad aga kõrvalistelt lennuväljadelt "suurtele". Nii et ühel hetkel on kõik üks suur odavlend, vahet pole kellega lendad.

Alates maikuust pakuvad Horizon Travel ja Marhaba Tours otselende Tallinnast Lõuna-Portugali. Kokku tehakse kümme lendu.

Portugali lõunarannikul on Euroopa puhtaim merevesi, rannad, vee- ja teemapargid, mis sobivad ka peredega reisijatele.

Lennud tehakse koostöös Estonian Airiga Tallinnast Farosse. Väljalennud toimuvad igal kolmapäeval 18. maist 20. juulini. Reisijatel on võimalik valida kahe kuurorti vahel – Horizon Travel pakub puhkajatele Praia de Rocha ning Marhaba Tours Albufeira kuurorti.

Ei saa enam jääst üle ega ümber - sest ta on lihtsalt igalt poolt üle ja ümberringi ka. Sellepärast läheb reisijututuba jälle jää peale. ja kutsub kaasa. Enne aga kõigest ükshaaval ja pikemalt.

1. Vastlaliug Saturnini.
loodetavasti kasvavad see aasta pikad linad, sest reisijututuba käis Puhhi matkaklubi vasteldel ja libises teleskoobi abil Saturnini. Tallinna Tähetornis sai siis seda rõngasplaneeti vaadata, ehtsat komeeti katsuda ja liugu ka muidugi lasta koos vastlakuklite ja supiga. meenutame vastelt sellel lingil: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1382

Shutterspot ehk Võttekoht on uhiuus GPS-mäng: keegi läheb pildistab mõne huvitava pildi, paneb selle välja ja teised peavad 100meetrise täpsusega ära arvama, kus see on pildistatud. Leidma siis täpse võttekoha.

Kaido Einama
Äripäev, Puhkepäev, 11. märts 2005

Miks on hüpermarketist tuleval ameeriklasel näpus navigatsiooniseade ehk GPS? Selleks, et parklast oma auto üles leida. Kuidas aga võiks GPSi Eestis kasutada?

UUS: Reisijututuba käis ära - pildid
Viimased alla-miinuskahekümnesed ööd on teinud merega oma töö: Soome laht on jääs, täna öösel kaanetati ka Hiiumaa põhjarannik ja Saaremaa-Hiiumaa vaheline vesi. Rääkimata Liivi lahest, kuhu moodustus juba püsijää.

Vaata ka Rootsi jääkaardilt.

Nüüd pole muud, kui uisud või soomekelk alla ja merele... kaasa muidugi ka kõik ohutusvahendid ja laevateedest maksaks kaarega eemale hoida.

Lonely Planeti zürii, mis pannakse kokku kõigist Lonely Planeti toimetajatest üle maailma, valis nagu igal aastal saabunud aasta kuumima sihtkoha, "kuhu peab minema".

Seekord pole vaja väga kaugele minna - kuumim sihtkoht on Horvaatia. Horvaatia kuulub ka Reisijututoa toimetuse lemmikute hulka. Eelmisel aastal oli Horvaatia LP edetabelis neljandal kohal. Teisel kohal oli Hiina, kolmandal Argentina ja neljandal turistide arvu poolest ühe suurima turismituru maailmas moodustav USA.

Järgnesid Costa Rica, Itaalia, Austraalia, Uus-Meremaa, Laos, Liibüa, Vietnam ja mõistagi ei puudu edetabelist ka Tai. Kogu muu jutt on peidus siin lingil olevas pressiteates.

Koordinaadid: N 59° 00.768 E 023° 23.039

Asub Seasaarel, Vormsi ja Noaraatsi vahelisel laiul. Ületasime jää, et aaret peita, suvel saab Vormsi poolt ka läbi mere ujudes/kahlates ja Noarootsi poolt paadiga. Aare on peidetud saare ainsasse suuremasse metsatukka. Sisaldab vähesel määral nodi, logiraamatut, pliiatsit, tulemasinat.

Vt ka Geocachingu lehelt

Kui varem pidi Internetist Eestisse puhkust broneerides ümber nurga käima, siis nüüd on lõpuks valmis saanud esimene reaalajas broneerimissüsteem: Ozoon.net. Kui portaali lisandub juba märkimisväärne hulk sisu, lisab Reisijututuba selle ka meie esikülje broneerimislinkide sekka siin paremal ülal.

Järgneb pressiteade neilt.

AS Vaba Aja Ekspert koostöös MTÜga Eesti Maaturism avab uue turismi- ja puhkuseteenuste portaali Ozoon.net, kus saab vaba aja teenusid reaalajas broneerida ja osta.

Tihti on reisilt tulles tekkinud küsimus: kus paganama kohas ma siis selle pildi klõpsisin, mitte ei tule enam meelde. Kui aga pildi juures on geograafilised koordinaadid, peaks mälu tasapisi värskenema hakkama.

Üks selline koht, kus kõik maailmas tehtud pildid kantakse nende pildistamiskoha ja -aja järgi kaardile, on Geosnapper.com. Tegemist on väga mugava navigeerimisvõimalusega: otsida saab aadressi, koordinaatide, riigi, teema, märksõna vms järgi. Tulemustest hiirega üle libistades ilmuvad vastavasse aknasse piirkonna kaardid ja pilt ise natuke suuremalt.

World Tourism Organisation (WTO) avaldas veebruari alguses numbrid, mis kummutavad igasugused spekulatsioonid reisihirmu kohta maailma turistide seas: möödunud aastal oli turiste rohkem kui ükskõik millise varasema aasta jooksul. 2004. aastal oli piire ületavate turistide arv 760 miljonit.

Tegemist on 10protsendise kasvuga võrreldes 2003. aastaga, mis on viimase 20 aasta suurim kasv. "Piire ületav" tähendab WTO arvestuses vähemalt üht riigipiiri oma reisil ületavat reisijat.

Rootsi jääkaardi andmetel ulatub jää juba Haapsalust Hiiu- ja Saaremaani, riba Abrukat ja Pakri saared on kah servapidi jää sees. Merejääl on võimalik juba tõeliselt pikki ekspeditsioone teha, kuid Matkaliit hoiatab:

Merejääl võib ohustada eksimine, alajahtumine, vigastused, läbi jää kukkumine ja valgepimedus, mille puhul näib, nagu horisont kaoks silme eest ära.

Seega sõber või kogenud instruktor kaasa ja alles siis merejääle. Vt ka http://www.epl.ee/artikkel_285203.html .

Reisijututuba käis teisipäeva õhtul vastlasõitu tegemas Puhhi matkaklubiga (www.puhh.ee), kellest järgmisel päeval ka Postimees kirjutas.
Tegelikult olime käinud Puhhikatega samal marsruudil ka 2003. aasta 2. veebruaril, siis oli ilm hoopis kevadisem, võiks öelda et lausa vesine.
Selleaastane talvematk algas nagu ikka Glehni lossi eest, karge pakase ja selge taevaga. Kukleid ja suppi maitsti tähetorni ees, kus ka vastlasõit toimus ja kuna tornis leidus ka inimhing, siis sai selgest taevast üles otsitud Saturn. Enne küll tuli tööle saada veidi jäätunud kellamehhanism, mis teleskoopi Saturnile järele pööras.

Kuna üks pilt on rohkem kui 1000 sõna, siis edasi vaata Puhhi vastlate pildigaleriist Reisijututoa fotoblogis.

18.-20 veebruaril algab iga-aastane Eesti suurim turismimess. Seekord oodatakse üle 15 000 külastaja, avatud on ka B ja C hall.
Eks suur osa külastajaid saabub ka nagu iga aasta tasuta kutsetega, mis tuleb endale Internetist välja trükkida (näiteks siit).
osalejaid on ekponentidena 23 riigist, täpse nimekirja vaatamiseks kliki siia.

Kuigi paks lumi muutis uiskamise jääl raskemaks, ei maksa meelt heita - nüüd minnakse suuskadega sohu.

Soomaa.com korraldab pühapäeval 10:00 rahvamatka suuskadel sohu. maa on külmunud, paks lumi igal pool, siis ei jäägi muud üle kui matkasuusad alla panna ja sohu sõita. 15 km läbimise järel saab ka sooja suppi ja sauna.

Kirjutab Soomaa.com.

Kaido Einama
Äripäev, Puhkepäev, 4. veebruar 2005

Siin siis ka pildid jäämatkast koos Seikleja.com-i uisuseltskonnaga Reisijututoa fotoblogis
Siin aga lugu Femme jäämatkast (koos meiega).

Mõned nädalad peale seda, kui torm tõi mere Haapsalu tänavatele, on järsku saabunud külm mere kilomeetrite laiuselt Haapsalu ümber ära jäätanud. Uisumatkaja jaoks on saabunud ideaalne hetk, mida võib oodata aastaid – jää on peegelsile, lumeta ja tihke, sellel saab allatuult edasi praktiliselt lihaseid pingutamata.

Meri on juba kohati jääs, nagu näitab Rootsi jääkaart. Reisijututuba sattus pühapäeval noorele, lumeta jääle, mis on jäämatkaja unistus: mõni aasta sellist ideaalset siledat pinda ei tekigi. Minnes oli tuul ka tagant (torm lausa), nii et puhus Paralepast Noarootsi ligi 20 minutiga kohale. Siin siis ka pildid jäämatkast koos Seikleja.com-i uisuseltskonnaga Reisijututoa fotoblogis.

"See on mingi nali," arvavad Tallinna inimesed, kui kuulevad, et Soodla veehoidlal juba mitmendat nädalat uisutatakse. Uisumatku korraldab teist hooaega Seikleja.com.

Vt ka eelmise aasta uisumatka-lugu Reisijututoas

Ideaalilähedasele peegelsiledale, 15-20 cm paksusele jääle on viimastel päevadel tekkinud hõrk lumekiht, kuid matkauiskudel kihutamist see ei sega. Kuigi vesi on mere ääres ohtralt ujutanud ja Emajõe Suursooski oli veel hiljuti pehme, on kuidagimoodi külmal õnnestunud veehoidla ära kaanetada.