All

Reisijutud.com käis jalgsimatkal Jänijõel

Pühapäeval olime Fred Jüssi radadel, mis on üks Jüri lemmik-kohti. Jüri sõnul (tema selle matka organiseeriski) käib Jüssi põhiliselt Liivoja kandis ja Jänijõel, nende kokkusaamiskohal on huvitav luht ja kahe sillaga tee orust alla ja üles, metsavahikoht ning vana küün.
 
Jõudsime sinna peale väikest ringi Mustjõe raudteejaamast Jägala jõeni. Pikaveskil oli kummaline suvilarajoon, mille aia taga passisid vene kaagid ja jõe ääres oli venekeelne seltskond uhaale paksu püüdmas.

Tuneesia reisipäevik: kuivast kõrbest vihmase lennuväljani

Suur moshee Suosse´i vanalinnas.Vt ka reisipilte galeriist, 14.-21.04.06
1. päev. Päivää, üksi dinaari.

Lennuk startis Tallinnast õigel ajal ja oli juba ligi nelja tunni pärast kohal. Aknast paistid Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Austria suusakuurortid, Sloveenia, natuke Horvaatia Istria poolsaart ja isegi Rooma künkad Itaalias. Siis hakkas lennuk juba kõrgust vähendama ja loperdas natuke aega rannikukuurortite kohal, enne kui Hammameti lennuväljal maandus.

Ega uksest välja astudes kuumus kohe pikali ei löönudki. Mingi keskmine Eesti suvi veidi üle 20 kraadiga. Piirivalveametnikud tundsid kõige rohkem huvi hallipassimeeste vastu ja teistega tegid niisama nägusid, eriti naispiirivalvurid.

Lennujaamas oli vastas eestikeelsete giidide paar ja rahvas juhatati bussidesse. Ja siis ootasime. Algas tüüpiline turistide vahetuse mäng – ühe bussi omad olid teise eksinud ja vastupidi. Leedu grupijuht käis ja tõi meie bussist oma eksinud turistid ära. Ukse juures piinas pasunat kohalik bänd. Kuna raha polnud veel vahetatud, siis jootrahasaak oli kesine ehk vist lausa null.

Tuneesiasse - 2890 km lõunasse

(C) kaido Einama.Nii. Aitab. Ilm.ee räägib, et munadepühadeks tuleb troostitu ilm ja tegelikult pole veel looduslik kevad käeski, kuna keskmine õhutemperatuur ööpäevas on +3 kraadi (kevad hakkab aga +5 juurest). Nii et hüvasti talv ja sõidame lõunasse. Tuneesiasse. Sest sinna saab otse ja kiiresti ja odavalt ja Aafrikasse, kus ma pole veel jalga maha saanud.

Mida siis enne reisi õnnestus teada saada? Kõigepealt sai laaditud olulisemate vaatamisväärsuste koordinaadid GPSi.

Roheliste rattamatk väntab seekord Virumaal

Koer tuli nuusutama.Roheliste rattaretk 2006 "Kuidas elad, Virumaa?"  
toimub seekord 12.-14. maini 2006.

Esialgne kavandatud marsruut on järgmine:

1.päev, reede 12.05.2006: Sonda - Kiviõli - Küttejõu - Püssi - Aidu - Savala - Mehide - Sirtsi - Sirtsi raba - Pohlaru - Mõiste - Uljaste, kokku ca 45 km

2.päev, laupäev 13.05.2006: Uljaste - Voorse - Põdri - Viru-Kabala - Ulvi - Rägavere mõis - Vaeküla ülesõit - Koovälja - Ubja - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Malla mõis - Kuura - Iila - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Padaorg - Vanaveski - Kalvi, kokku ca 85 km.

Raftinguhooaeg on alanud

Proovitud sai ka Pirita kärestikke.Kui laupäeval tegime kuiva trenni ja vaatasime Tallinnast läände jäävaid jugasid kaldalt, siis pühapäeval juba sukeldusime ise Pirita sogasevõitu lainetesse, raftinguparvedega. Reisijututoa seltskond sulandus seekord Elioni rahvaga.

Pildid raftingust Pirita jõel 8.04.2006 leiad siit.
Seikleja.com (vt ka avalöögi-uudist) oli kokku pannud viis parve, millele ligi 40-liikmeline seltskond peale sai. Selliste suurürituste jaoks on seiklustepakkujad moodustanud juba väikese kontserni. Kui autod olid logistiliselt paigutatud, tõmbasime vestid selga ja ronisime parve.Jõgi oli rahulik ja sõit nagu pühapäevane laisk olesklemine jõel, kuni hakkasid pihta esimesed jääväljad. Ja neid oli palju. Saime nagu muistsed hülgekütid parve mööda jääd lohistada, samal ajal sulpsas nii mõnigi jalaga läbi jääprao kargesse Pirita jõkke. Kaldal kogunesid uudishimulikud ja eemaldusid jääkosklad.

Loosalu raba - hästipeidetud saladus keset Eestit

Kaido Einama

Äripäev, Puhkepäev, 7. aprill 2006
Pildid jõuludest Palukülas ja rabamatkast Loosallu

Lumel on verejäljed. Tee ääres seisab oranži vestiga püssimees. Jätame auto seisma, et teada saada, kas edasi saab. Loosalu matkaraja alguses käib väike jaht. „Minge-minge, meid kolm tükki ainult ongi,” juhatab vestis jahimees edasi ja soovitab põllu äärde parkida. Jätame auto lagendikule, mis on kunagine soosaar. Künka servast paistab trepp – kunagisest talust on järgi vaid vundament.

Kevadvete mängu otsimas, veele ise tegime tee

Reisijututuba 1. aprillil nalja ei teinud. Sellist naljapäeva tunnetki polnud. Võibolla kui oleks päike taevas siranud ja muud meeleolu loonud võinuks asjad olla ka teistpidi. RJ võttis autorataste alla jätta seekord ligi  250 km, et vaadata Tallinnast idapoole jäävaid jõgesid.
Vt pilte "Joad ja jõed 1.04.2006" ja "Joad ja jõed II 8.04.2006.

Esimene jõgi oli kõigile teada tuntud – Pirita jõgi.  Jääminek oli seal küll päris kindlalt alanud. Suured jäälahmakad olid liikvel ja otsisid kitsaskohtadest läbipääsu. Kaane alt vabanenud jõgi oli kaldale meelitanud ka kalapoisi (-mehe).

Teine veekogu. Maardu järv. Tihedalt veel kalamehi täis. Võibolla ka kuskil vett jääpeal aga muidu rahu ise.

Kolmas möödutud paik. Jõelähtme. Kuidagi kuiv paistis kui mitte arvestada mõnda suuremat veeloiku külmunud põllul.

Käisime uuemaid GPS-e näppimas

Täna siis käisime ja vaatasime üle need imemasinad mis meile kätte anti vaatamiseks.Pole erilise välgatusi ja pole kiidu ega laidulaulu. Nentisin, et minu SporTrak Color on ikka kõva sõna omasuguste seas.  Üles leidsin ka selle miks ma ekraani ei näinud. Kui ikka kontrast maha keerata siis ei näe jah. Nüüd hoopis teine tera kohe.Mis meelde jäi:Garmin GPSmap 60 - selge ja loetav, ülipikk AA patareidega kasutusaeg (mustvalge ehk tume ja roheline), Tegi oma töö ära aga "peksis segast" ka kõige rohkem.  Põhjust ei tea.

Vormsil

Vormsil käimise alguses - päikesepaiste, selge taevas (mis läks üle vahelduvaks pilvisuseks või hoopis pilvisuseks) ja natuke üle normi-tugev tuul.         
 
Minu jaoks oli väga huvitav näha prügimaju. Neilt, kes rohkem Vormsil käinud olid, sain teada, et kunagi olid need nii puhtad, et seal sai ööbida.        
 

Uus turismiteenus: vanalaevandusturism

Ehkki merel raiuvad praegu laevadele läbi rüsijää teed jäälõhkujad, on kevadiseks merereisihooajaks hakanud laevareisipakkujad juba valmistuma. Täpsemalt vanalaevade omanikud, kes on vastava turisminduse koondanud ühe veebilehe alla: http://www.historicships.ee/.

Vanade laevadega on kruiise juba varemgi tehtud, tuntuim alus arvatavasti on juuresoleval pildil nähtav kaljas "Iris". Kuid Eestis on haruldasi laevu veelgi - näiteks suurim mootorpurjekas, kolmemastiline "Ernst Jaakson" puhkab Hiiumaal Sõru sadamas. Paraku veel temaga merereisile minna ei saa, kuid saab teha ekskursiooni Hiiumaal ja Sõru puulaevade restaureerimiskeskuses.

Orkaaniga Vormsil

Saxby rand.See nädalavahetus läks tormiliselt sõna otseses mõttes.

Vt pilte ka.

Vaatamata ilmahoiatustele eelmisel õhtul startisime Reisijututoa seltskonnaga pühapäeva hommikul kell 10 Vormsi suunas. Ilm oli nagu Islandil - ühel hetkel päike, järgmisel paks lumetorm, siis vihm, siis jäätumine, siis sula jne. ja nii terve tee kuni Haapsaluni. Siis, nagu tellitult, kiskus jälle klaariks. Mere äärde jõudes oli jäätee lahti ja mõlemas suunas vilgas liiklus käis. Tuisk oli aga juba alanud - kohati oli pakse vaalusid, kuid need minnes ei takistanud.

Käisime kõigepealt Vormsi "8" idapoolsema aasa läbi - vaid Tiby külas oli mingit suuremat liikumist, muidu aga oli üsna vaikne ja rahulik. Geopeituse aaret ei hakanud otsima, ehkki kellegi jäljed läksid 2,7 km pealt õiges suunas. Proovisime enne pimedat ikka saare läbi käia.

Nuweiba - hea teada enne reisi

Nuweiba - lennupiletid, Hotellid,Rendimajad, Autorent.

Tegemist on järjekordse kuurortiga Egiptuses, mis laiub Aqaba lahe ääres. Siit on hea startida Iisraeli piiri äärde ja Jordaaniasse. Loomulikult on kohapeal ka head sukeldumisvõimalused.

Mida teha, kuhu minna?
Nuweiba lähedal paikneb beduiinide asuala. Seda külastavad just nooremad turistid. Samuti korraldatakse kaameli- ja žhiibisafarisid, delfiinivaatlust, snorgeldamist ja sukeldumist.

Sharm El-Sheikh - kasulik teada enne reisi

Sharm el Sheikh - hotellid ja broneerimine, autorent Sharm el Sheikhis. Sharm El-Sheikh oli egiptalste jaoks sadamatööliste magalalinn Na'ama lahe ääres. Praegu on ta muutrunud suures osas turistide magalaks, sest hotellide kontsentratsioon on suur ja ajaloolised vaatamisväärsused asuvad hotellipiirkonnast eemal.
 
Ometi on kohapeal ka teistsuguse eesmärgiga turiste kui hotellipuhkuse nautlejaid - Ras Umm Sidd riffidele ja mujale Punase mere alla käivad sukeldumas turistid.

Jääd mööda Hiiumaale

Kuna Hiiumaale oli muidu ka asja, siis ühitasime selle ajaga, millal sinna sai jääteed mööda.

Pildid muidugi ka - vt galeriist.

Aega oli napilt, sest jäätee Rohukülast Hiiumaale oli avatud vaid valgel ajal ja ega seda märsti alguses veel väga palju polegi... olime esimeste seas kohal ja alles Opera Miniga mobiilist Maanteeameti lehele vaadates avastasime, et just on tee avatud. Hommikul oli veel kindel info, et jäätee on kinni.

[Reisijututoa list] Reisid läbi lume kevade poole

 Ehkki päev on juba piisavalt pikk, et tööle minnes ja töölt tulles juba valget aega näeb, tuleb taevast valget sadu aina rohkem ja kevadiste matkade asemel tuleb aina sügavamas lumes sumbata. Olümpiast innustust saades peaks lumme minnes ka suusad alla panema, sest stereotüüpne ettekujutus eestlasest hakkab piiri taga muutuma kujutuseks just murdmaasuuskadel metsas rühkivast eestlasest.

Buenos Aires ringiluusija jaoks

BUENOS AIRES on ringiluusimiseks üsna sobiv koht, sest linnatänavate võrk on loogiline ja eksida pole kerge. Argentina valiti ka Lonely Planeti poolt aasta tippsihtkohaks, seega peaks sealt leidma ka selliseid asju, mida massiturism pole ühtlustanud. Linn on kolmnurgakujuline ja selle moodustavad Avenida General Paz läänest, River Plate kirdest ja Riachuelo lõunast. Avenida Rivadavia on peamine läbiv tuiksoon, mida peetakse üheks maailma pikimaks linnatänavaks.

Mohni jääretk

Eelmisel korral välja pakutud variantidest valisime laupäeval välja Mohni. Jääkaart lubas juba mitu nädalat püsivat jäämütsi Mohni-Viinistu kohati üle 50 meetri sügavuse sügaviku kohal, seega ei oleks tohtinud olla üldse ekstreemne. Kohale jõudes selgus, et jää on tõesti olemas, paksus 7-10 cm ja parajalt sile ka.

Tugev idatuul puhus, aga minnes ei tundunud see üldse ähvardav.

Raamat lumel ehk kuidas me Endla rabas käisime

Endla Looduskaitseala, matkaradaNüüd siis veidi pikem kirjeldus sellest, kuidas me omadega rappa läksime. Taimo kutsus kahepäevasele tali-jalgsi-matkale ja oli eelmiste suurte külmade ajal oma retke ära jätnud, et liiga külm oli. Ega seekord paremini ei läinud - öösel oli -25, päeval mõõdukalt -15 kanti. Paras :) Karmimad mehed (Taimo) vedasid kogu varustuse seljas kaasa, pehmemad jätsid aga ööbimispaika ja kõige pehmemad seekord (mina nende hulgas) pidid õhtu saabudes koju soojade seinte vahele tagasi minema. Õige karmilt lasti ka õllepurk selle pakasega kotti laiali ja siis veel ära jäätuda kah.

Amfiib-ATVd ei takista vesi ega mäda maa

Äripäev, Puhkepäev, 17.02.2006
Kaido Einama
Vt ka pilte jääretkest Reisijututoa galeriis

Amfiib-ATVd, mis viimasel ajal on päästnud läänerannikul linde ja aidanud inimesi talvel üle jääsupi Abrukale, on jõudnud ka turismi teenistusse. Näiteks saab nendega ette võtta retke Piirissaarele või Emajõe Suursoosse.

Järjekordne pakaseline hommik võtab meid vastu ühes Tallinna bensiinijaamas. Indrek Hermann Veematkadest vurab parkimisplatsile, kärus üks isemoodi liikur – Argo ATV, mis suudab sõita nii maal kui vees, rääkimata nende kahe vahepeale jäävatest ebamäärastest maastikest.

Kopenhaageni miljoni dollari vaated

Äripäev, Puhkepäev, 31. oktoober 2003 Viktoria Korpan Kopenhaageni miljoni dollari vaateid saab nautida linna mitmest tornist, silmailu ja vägevat emotsiooni saab kõigest 40 krooni eest. Alustada võib turneed Taani pealinna vaatetornidesse ja vaateplatvormidele otse südalinnast – näiteks Kopenhaageni raekoja otsast. Pea 100 aastat tagasi ehitatud 105,6 meetri kõrgusest tornist näeb vanalinna nagu peopesal.

Reisijututuba käis amfiib-ATVga Piirissaarel

Alustasime hommikul vara. Päike paistis, oli kevadiselt soe ja amfiib-ATV haagisega sabas, asusime reipalt Tartu poole teele. Lõunas valitses aga hämarus ja kogu tee oli ühtlaselt hall taevas.

Veematkade ATV rullisime kärust maha Ahunapalu kandis. Tartus poe parklas peatust tehes moodustus mõne minutiga masina ümber inimsumm, Peipsi rahvas aga isevärki liikurile suurt tähelepanu ei pööranud - niikuinii liigub sealkandis igasuguseid imemasinaid jääl ja vees.

[Reisijututoa list] Jääaeg ja mere- ning maaretked

Vahepeal on jälle kuu möödas ja meri on selle ajaga isegi ära jäätunud. Esialgu veel kohati. ka -25 kraadi ei suutnud sooja Läänemerd veel igal pool tarduma panna, kuid jääd on vähemalt jalakäimise jaoks rohkem kui küll. Lisaks jääajale aga on peagi soojem aeg tulemas, kuid enne räägime ära, kuidas nädalavahetused ja vabad päevad soojadeni välja vedada.

Looduse Omnibussiga Haanjamaal - aastal 2002

Looduse Omnibussiga Haanjamaal"Maalehe" vahel olevast lisalehest "Roheline Värav" leidsin pisikese teate, et omnibuss pidavat linnarahva nädalavahetusel looduse rüppe viima. Registreerisin ka enda ja sõbranna sellele matkale.        
 
Laupäeva varahommikul ärgates, uniselt ja pahurana, mõtlesin, kas see ikka oli hea mõte. Kodust välja astudes kargas pakane ninna ja uni oli nagu viuhti läinud.   

Ilmus 70000lise tiraazhiga ajaleht Turism

Täna ilmus Äripäeva vahel esimene number 70000 eksemplariga ajalehest turism. Kõik numbrid muidugi Äripäeva vahele ei mahtunud ja osa eksemplare võis leida tasuta ka suurematest kaubanduskeskustest.

Tegemist on arvatavasti suurima tiraažiga eestikeelse turismiväljaandega praegu.

Turism annab praktilist nõu soodsate reisimisvõimaluste kohta - nii reisi planeerimise kui reisil olemise teemadel. Samuti leiab lehest reisikirju ja turismiuudiseid, kirjutab ajalehe toimetaja Indrek Kald. Ajalehe esimene number kirjutab põhiloos viimase hetke reisidest.

Turismilehte ilmub sel aastal kümme numbrit. Leht jõuab lugejateni kuu viimasel reedel.

Reisijututuba käis jää-ekspeditsioonil

Vt ka ekspeditsiooni pilte Reisijututoa fotopäevikus ja Indreku kodulehel ning blogikajastusi Kaits747 ja Kylamehe ajaveebis.  
 
Sel laupäeval oli Lõuna-Eestis kohati veel rekordkülma-tase -30 kraadi, aga Pakrite kandis leebed -12 pügalat alla nulli. See-eest valitses merel karm tuul, mis pani tundma end ligi -35kraadises pakases. Sellest hoolimata võtsime oma polaarvarustuse kaasa ja läksime merejääle, mis ulatus juba Pakriteni.

Rootsi(2004)

Rootsi sõitsime Soomest silja line Festivaliga, öösel kolasime laevapeal ja käisime tekil. Küll seal oli ilus! Nägime ka Ahvenamaad. Rootsis käisime Safaripargis,  ja siis sõitsime pool tundi köisraudteega üle safaripargi. Käisime ka vaatamas delfiinide show'd, küll see oli lahe! Tagasi linna. Sõitsime mööda kuningalossist.

Eesti reisiblogid

Peale blogiplahvatust rate.ee-s ja Delfis uuris Reisijututuba, kas ja kui palju Eestis reisi- ja matkablooge ehk -päevikuid peetakse. Otsingutulemus on allpool, kui tahad midagi lisada või oma blogist teada anda, pane link kommentaaridesse.

Mõned lingid võivad olla vananenud ja üleval vaid arhiivi säilitamise eesmärgiga.

Oma reisipäevikuid on Reisijutud.com-i ja Trip.ee keskkondades ka peetud, kindlasti on neid kuhjaga rohkem, aga nimekiri on vähemalt alustatud... :)

Jääronimine jäätornis - selle talve uus atraktsioon

Kaits vallutab kassidega Tabasalu nõlva.Jääronimine on viimastel talvedel aina populaarsemaks saanud - põhjaranniku looduslikel jääseinadel oli eelmisel aastal ronijaid murdu ja teenusepakkujaid samuti.

Seekord aga lõid Seikleja.com ja Köieronija tegijad käed ja valasid Nelijärvel valmis esimese tehismäe jääronimiseks - kuue meetri kõrguse jäämäe otsa saab ronida kolme 2,5 meetri laiust nõlva pidi.

Kuna publikul on hea jälgida, mis nõlval toimub, siis korraldatakse Nelijärve tehisjäämäel ka ronimisvõistlus.

Eesti Päevaleht kirjutab tornist ka ja käis ise proovimas.
Vt ka http://www.seikleja.com/main.php?lang=et&pg=pages&id=598

Reisijutud.com soovitab: Soomaa.com suusamatkad taliteedel

Äsja käisid seiklejad televisiooni ja spordiklubide saatel mööda merejääd uiskudega Hobulaiul, talvine merejää näib praegu aknast välja vaadates minevat aina paremaks. Kuid ka suuski ei maksa kappi visata.

Eeloleval nädalavahetusel (14-15.01.2006) on kõik huvilised teretulnud suusamatkale üle Soomaa külmunud rabade, teatab Aivar Ruukel Soomaalt. [Uuendus: vastavalt lumeoludele ja Theyr.net-i kaartidele tuleb päikseline kevadmatk. Võimalik, et räätsadega.]

Tõukekelk on tagasi

Uus ja hea on peaaegu alati (või vähemalt enamasti) hästiunustatud vana. Tõukekelk ehk soome kelk on jõudnud ringiga tagasi - nüüd saab matkata moodsatel, terasest kelkudel, millel hea juhitavus ja kuni 40 km/h sõidukiirus, kui hästi tõugata libedal jääl.

Tõukekelgumatkade korraldaja Leho Tohva kirjeldab neid moodsaid liikureid nii:
"Kaasaegse tõukekelgu (kickspark ingl.k.) raam ja jalased on valmistatud eriterasest.

Tallinna turismiekskursioon geopeituse abil

Kõrvaltänavad polegi väga pimedad.Seadsime Tallinna mõnedesse turistilõksudesse üles geopeituse aarded - võimalus ühendada meeldiv kasulikuga ehk leida GPSi abil üles mõned olulised vaatamisväärsused ja samas mängida geocachingut.
 
Eesti on võrreldes põhjamaadega tunduvalt paranoilisem ja kui me 1. jaanuaril vanalinnas aaret peitsime, siis oleks üks tädi peaaegu läbi akna pugenud, kui me üritasime ükskõiksete nägudega aardepeidukohta välja vaadata. Isegi politsei käis korra kontrollimas. Ikkagi kahtlane, kui keegi uurib Niguliste kirikut või Paksu Margaretat (huvitav, kas kõiki turiste jälgitakse ka kahtlustava pilguga?). Aga Stockholmis võisid lausa käe ajada kuju sisemusse ja keegi eriti välja ei teinud. Eks sellepärast meil kaovad aarded ka tihemini, et needsamad pealepassijad lähevad pärast kontrollima, mida tuhniti. Või kutsuvad pommirühma.

New Orleansi katastroofipiirkonda toob uus aasta turistid

Pitsilised rõdud on pärit linna asutajatest, põhjast sisserännanud prantslastest.4. jaanuarist hakkab New Orleansis Gray Line Tours pakkuma ekskursiooni katastroofipiirkondadesse.

Gray Line korraldab New Orleansis ka bussiliiklust. Lisaks tehakse turistidele populaarseid Swamp Toure ehk külaskäike Mississippi soisesse deltasse, kus paadiretkel näidatakse alligaatoreid, kilpkonni ja soomadusid.

Ekskursioonist kirjutavad CNN, Postimees, Gray Line´i kodulehel on hinnad.

NB! loe ka seda arvamust - katastroofipiirkond nagu teemapark?

Mis toimus orkaan Katrina ajal, pärast seda ja sellele järgnenud orkaanide ajal kuni tänaseni, saab lugeda kohapeal viibinute bloogist, kus on ka ohtralt pilte. Vt ka Reisijututoa N.O albumit.

[Reisijututoa list] kombineeritud matkade aeg

 kuigi praegu tundub, et pole ei sügis ega talv ja ei saa nagu mitte miskit teha, siis loodus tõestab hoopis vastupidist: just nüüd saab teha seda, mida sügisel ja seda juba ka, mida talvel tehakse. Ehk siis suusata, uisuta, käi räätsamatkal või kanuuta mööda jõgesid. Kõik on veel võimalik. Meri on soe, rabalaugas aga juba paksu jää all.Täna mõistagi kisuvad uudised juba talviseks, aga alustame suurest sügisest.1.

Virtual Tourist teeb Tallinnas Põhjamaade kokkusaamise

16. jaanuaril kogunevad Tallinnas Hellas Hundis (Pikk 39) virtuaalturistid - popi rahvusvahelise reisiportaali Virtual Tourist kasutajad ja maailmareisijad. Üritus algab juba varem - drikoovoor on Helsingis eelmisel õhtul (siis minnakse veekeskusse ja hakatakse laevaga Tallinna poole sõudma).

VT kokkusaamised toimuvad pidevalt üle maailma, Eestis on paar korda üritatud, aga pole seni (vist) veel õnnestunud. Seekord siis võetakse asi ette suurejoonelisemana ja registreerunute listis on näha, et tuleb kirju rahvusvaheline seltskond.

Kalamaja mõistatus

14 kassi ja 1 koer - Patarei vangide mahajäänud koduloomad.Reisijututuba käis külmal laupäevasel päeval ekskursioonil Kalamajas, mis sai alguse sellest, et meid kutsuti kord näitusele, kord jälle ekskursioonile. Siiski õnnestus pimeduse eel peita ka Kalamaja Mõistatus - Geopeituse mõistatusaarde-stiilis aare, mille asukoha saab teada, külastades kuut kontrollpunkti ja pannes vihjetest kokku aarde tegeliku asukoha.

Kõigepealt kutsuti meid Kodulinna maja näitusele linnamüüri tornis, kus kunstnik ise näitas oma taieseid ja seletas, kuidas need on sündinud. Väga huvitav.

Tallinnast lennukiga otse Horvaatiasse Trillian 22.11.2005 12:46

Krk - Dalmaatsia saar mis on kaldaga ühendatud silla abil. Baska linn on saare teisel küljel mägede varjus, ilusa liivaranna ja paatidega.Üks põnevamaid kohti Lõuna-Euroopas - Horvaatia - on alates 19. aprillist otselennu kaugusel Tallinnast, mis on kahtlemata hea uudis. EPL kirjutab, et Estonian Air lendab Dubrovnikusse 19. aprillist 28. oktoobrini kaks korda nädalas, kolmapäeviti ja laupäeviti. Pileteid Dubrovniku liinile saab broneerida alates teisipäevast, ühe suuna hinnad Estonian Airi internetileheküljelt ostes algavad 1150 kroonist. Siin saab Dubrovnikus hotelli broneerida!

Taanlased vabameelsuse ja konservatiivsuse vahel

Miski sunnib taanlasi olema alati veidi erinevad, kuid mitte liiga kaugele n.ö normaalsusest kaldudes – kõik proovivad olla omapärased, kuid väga kiivalt jälgitakse, ega keegi ometi sellega liiga kaugele ei lähe. Turistid võivad seda piirilkõndimist rahumeeli kõrvalt vaadata – nii nagu igal pool maailmas, vaadatakse turiste kui väljaspool kohalikke kategooriaid olevaid inimesi, kes võivad olla kui veidrad tahes. Nad on turistid, neil on võõras kultuur, peaasi, et väga häiriv ei ole ja kohalikku turismitööstust toetavad. Kasulik teada

Stalinismihuvilisena Peterburis

Aarne Ruben
kirjanik

Piiterlased on alati väga uhked oma ajaloole ning vastandavad seda Moskvale. Õigupoolest on Piiteri suhteline lähedus ka tallinlasi ja tartlasi ikka hämmastanud: siitsamast, vaid paarisaja kilomeetri kauguselt algavad meeletud kunstiaarded.

Baltikumi poolt tulijad tutvuvad kõigepealt Narva triumfikaarega. Üks tänavaid, mis bussireisija selleni viib, on Marsssal Žukovi tänav, mida kummaltki poolt ääristavad Sergei Mironõtš Kirovi nimelise sõjatööstuse- ja valtspingitehase küllaltki kõrged müürid.

Easyjeti kampaania ootel

(Foto Easyjeti kodulehelt)Eile teatas Eesti Päevaleht, et öösel algab Easyjeti kampaania odavate või susia tasuta lennupiletitega. Läks nii nagu üks varasemgi kord, et odavaid pileteid ei kuskil. Tänases EPLi uudises odavlennufirma Easyjet, et esialgsete lubaduste kohaselt täna keskööl algama pidanud odavate lennupiletite kampaania algus lükkub edasi. Firma loodab kampaania käivitada tänase päeva jooksul ja soovitab piletihuvilistel aeg ajalt firma kodulehte külastada, kus saab kampaania käivitamisel olema kogu informatsioon. Samas võib juhtuda, et kampaania algab hoopis lähipäevil.

Nädalavahetusel kõik Kõrvemaal

Nädalavahetusel on igasugu matkajad kõik Kõrvemaal koos.

Esiteks, pole välistatud, et Reisijututoa seltskond sinnakanti satub. Seal asub üks däshpoint nimelt (vt Geodashing.gpsgames.org).

Teiseks, Seikleja.com on sisse töötamas uut muda-aja seiklusatraktsiooni, räätsamatka (vt Seikleja.com infot).

Kolmandaks, Looduseomnibuss (vt www.looduseomnibuss.ee) liigub ka sinnakanti, Kõrvemaa Jussi järvedele ja mujale kokku 12 km, juhendajaks Helen Luks.

e-reisibroneerija saadab nüüd meeldetuletuskirja

Reisijutud.com kaudu oma reisi Travelnow süsteemis broneerides (paremal veerus ülal) saab nüüd tellida ka meeldetuletuskirja, mis pole mitte lihtsalt teade, et kätte on jõudnud aeg lennukile minna või auto parklast tuua.
Online reserveerija saab meeldetuletuskirja 3 päeva (72 tundi) enne tähtaja kättejõudmist, kus on kirjas reserveerimise kinnituse kohta vajalik info, reserveeringu numbrid, kontaktinfo hotelli, lennu, kruiisi või autorendi pakkuja kohta ning tühistamise reeglid. Lisaks aga on kirjas ka hetkel värskeimad kättesaadavad andmed kohapealse ilma ja liiklusolude kohta.

Heaolu fjordides

Norra on parasjagu nii kaugel, et sinna jõudmiseks tundub igasugune transpordivahend mõistlik – alates jalgrattast ja lõpetades lennukiga. Vahele jäävad veel rongid, bussid, autod, laevad, mis kõik aitavad Norrasse mugavalt jõuda. Arvestades Norra kallidusega, võtavad sinna sõitvad autoga pered kaasa ka kogu elamise – et odavamate Eesti konservide peal läbi ajada, sest norrakad suhtuvad vabas looduses pikniku pidamisse soosivalt ja on selleks maalilistesse kohtadesse ohtralt võimalusi loonud.

Vaja teada
http://www.visitnorway.com - üldinfo

Uus matkaajakiri GO Discover ilmunud

Go Discover teatab: Kioskitesse on jõudnud müügile esimene Eesti matka-, reisi- ja outdoor spordi ajakiri GO Discover, mis hakkab ilmuma neli korda aastas kaanehinnaga 39 krooni.

GO Discoveri esimeses numbris on juttu:

  • 9-leheküljelises kaaneloos Eesti alpinistide Alar Siku, Tarmo Riga ja Priit Melniku katkenud mäkketõusust Gasherbrum II-le. Loo autorid Tarmo Riga ja Jane Rootsi.
  • Jaanus Tamme jutustus oma 9-päevasest seiklusest purjekaga Vahemerel.
  • Tõestisündinud lugu sellest, kuidas Kihnu hülgekütid jäätükil Kihnust Riiga olid sunnitud sõitma.
  • Suur seljakottide test. Milline osutus lemmikuks?
  • Ellujäämisnippe talvel telkimiseks jagab Gröönimaal käinud Rain Lond.
  • Mäesuusahooajaks heasse vormi saamiseks jagab treeningnõuandeid Eesti mäesuusakoondise liige Deyvid Oprja.
  • Eestis ja Interneti teel kättesaavate reisikäsiraamatute võrdlus.
  • Rain Tamme fotoreportaazh gorilladest, Etioopia reisipäevik, Emajõgi ja Kikevere ja muud põnevat.

Jalgsimatk läbi Põhja-Kõrvemaa

Olin juba ammu plaaninud matkata läbi Põhja-Kõrvemaa, alustades Aegviidust ning lõpetades minu kodus, Tallinn-Narva maantee lähedases metsatalus. Augustis rääkisin sellest ideest ka sõber Tamurile. Tema võttis matkamõttest kohe tuld ning kutsus kaasa oma naisukese Külli ja taanlasest sõbra Briani. Läks veel aega, et leida kõikidele sobiv nädalavahetus ning matk võis alata.

Reede õhtul sõitsin elektrirongiga Aegviitu. Ülejäänud seltskond pidi tulema laupäeval rongiga Tartust ning kohtuda plaanisime Aegviidu lähedal Ännijärve ääres. Raudteel ei olnud ma vist juba mitu aastat reisinud. Suuri muudatusi rongiliikluses ma ei täheldanud – ikka needsamad puidust istmed, kuhu tekkis vabu kohti alles Arukülas. Kolksuvad kompostrid olid vagunitest kadunud, selle asemel rippus konduktoril kaelas elektrooniline piletimüügiaparaat.

[Reisijututoa list] Soe lehtede langemise aeg

Eelmisest korrast, kui Reisijututuba uudiseid saatis, on mitu head kuud möödas. Kuid soojust paistab olevat akna taga ikka sama palju. Ja sellepärast läheb Reisijututuba kähku ka ise reisile.

1. Sügismatk ja aardejaht Lahemaal.
Juba homme, 7. oktoobril teeb Reisijututuba ühepäevase tiiru kuldkollases-punases-rohelises Lahemaa looduses. Teele jäävad mõisad, geopeituse aarded, Laukasoo ja Hiina vabariigi pidustused Palmse mõisas. Kõik kaasalööjad vajutagu lihtsalt Reply ja haakigu end sappa. Minek on oma autodega, kummikud on lisavarustusena vägagi soovitavad. Grillime ka.

Uus seiklusmäng - gepsimine

Seikleja.com mõtles sel sügisel välja uue GPS-mängu - gepsimise, mis on segu ristsõnalahendamisest, orienteerumisest ja geopeitusest.

Asi näeb välja järgmine:
Meie instruktor jagab osalejad tiimidesse. Proovime hoida tiimid väikesed (3-6 inimest), et igaüks aktiivselt kaasa lüüa saaks.

Tegevuse eesmärk on kiiresti ja täpselt täita ristsõna. Ristsõnas on üldiseid geograafia ja Eestiga seotud küsimusi ning umbes 20 GPS-koordinaatidega seotud küsimust. Koordinaatidega seotud küsimused on sellised mida täpset kohta nägemata välja ei mõtle (kui sa just väga nupukas ei ole).

Reisikohvri probleem – liiga palju asju

Äripäev, Puhkepäev, 22. september 2005

Kaido Einama

Kott on reisile minnes peaaegu alati liiga väike. Ükskõik kui läbimõeldult ka asju ei pakiks, ikka on neid liiga palju. Äkki on hoopis viga kohvris?

Paraku õige kohvri valik ei aita. Asju on ka siis liiga palju. Kuid vaatame, milline kohver on see kõige õigem, see tähendab, mismoodi valida enda jaoks kõige õigemat, sest iga kohver on kellegi jaoks see õige. Vaja on leida vaid oma.

Algab Matsalu loodusfilmide festival

Linnuvaatlus Matsalus: siin nad kogunevadki...Edastan toimetusele saabunud pressiteate Matsalu loodusfilmide festivalist, kuhu ka Reisijututoa toimetus plaanib minna.

Neljapäeval, 22. septembril 2005 algab Lihulas 3. rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival. Festivali avaüritus on kell 18 Lihula kultuurimajas.

Seekordsed filmide võistluskategooriad on “Meri ja rannik” ning “Inimene ja loodus”. Festivalile on saadetud 55 filmi 15 maalt, mis juba iseenesest on meie festivali rekordnumbrid. Esmakordselt on meie festivalil Austria, Suurbritannia, Itaalia, Šveitsi, Ukraina ja Taivani filmid.Võistlema pääseb 38 filmi, 14 ühes ja 24 teises kategoorias.

New Orleansi vanalinn avatakse turistidele esmaspäeval

Selles linnas sündis jazz. Vanalinn on täis proffe tänavamuusikuid.ETV teatab, et New Orleans võib avada oma kuulsa Prantsuse kvartali turistidele juba esmaspäeval, 18. septembril. Nii lubas N.O linnapea. UUENDUS 20.09: New Orleansi ähvardab uus orkaan, kõigil palutakse lahkuda.
Avatakse kuulus ajalooline French Quarter ja kohe selle kõrval asuv ärirajoon, kus on pilvelõhkujad ja hotellid. Kogu linna tühjakspumpamine ja kuivatamine võib võtta veel kuid, teatas linnapea Ray Nagin. Kui linn kuiv, siis arvatavasti läheb lammutamisele kuni 160.000 maja.

Kui elektrivarustus ja kanalisatsioon korda saadakse, ootab linnapea lähinädalail linna tagasi umbes 180 000 inimest. Selleks ajaks loodetakse lahti teha ka paar kauplust ning kaks haiglat.

Uus matkaajakiri Go Discover

Eesti esimene matka-ajakiri Go Discover alustas oktoobri keskel ilmumist. Mõeldud on see individuaal-, mitte paketireisijale. Go Discoveris käsitletakse matkamist laiemalt: autoga, bussiga, lennukiga reisimist; mootorrattaga, paadiga, jalgsi matkamist jne. Esialgu ilmub GO Discover neli korda aastas, kuid ei ole välistatud, et tulevikus tuleb ajakirja tihedamini.

GPS abistab maal, õhus ja vees

Ärielu, september 2005
Kaido Einama

Muinasjutt kaardist, mis igal ajal näitab sinu asukohta, sai möödunud sajandi viimastel kümnenditel teoks: esialgu vaid sõjaväe jaoks 1978. aastal orbiidile saadetud GPS-satelliidid aitavad praegu igaühel oma asukohta mõnemeetrise täpsusega kindlaks teha, kui on olemas vastav GPS-seade.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.