All

Homme algab Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaasta kokkutulek Kassaris

Homsest algab Hiiumaal Kassaris Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubelikokkutulek. Suurüritusele tuleb ligi 500 inimest. Käiakse teatris ja kontserdil, retkedel ja matkadel, muuhulgas ületavad 500 loodussõpra ka mere, kõndides Kaevatsi laiule.

Hiiumaal algaval Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaastal toimuval kokkutulekul esitletakse “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Jaan Eilarti kogumikku “Õitse ja haljenda”. Kolmepäevase kokkutuleku avab keskkonnaminister Marko Pomerants. Õhtul vaadatakse ühiselt Hiiumaa ainelist etendust “Mamma lood ehk Hiiu eluvilosoohvia”.

Eesti turistid eelbroneerivad rendiautot järjest enam koduriigist

Autorent on aina populaarsem. Foto: (CC) Pixabay

Vabadus maksab, kuid Eesti turist saab seda endale juba lubada. Kuigi ühistransport on lääneriikides arenenud, eelistab eestlane reisile minnes liikumisvabadust, rentides endale sihtkohas liikumiseks auto. Võrreldes möödunud aasta esimese poolega on 2016. aasta esimesel poolaastal kasvanud Eestist välismaale autorentimise sagedus ligikaudu 15%.

Video: las päike grillib! Päikesegrill suvilasse või seljakotti

Päike kütab praegu eriti hästi. Milleks veel kuhugi tuld alla teha, et grillida või küpsetada? Teleturulikult sensiatsiooniline päikesegrill lubab liha valmis küpsetada 40 minutiga ja kaasaskantav "ahi" teeb hot dogi vorstikese soojaks juba mõne(kümne) minutiga. Suur grill on küll kallis, aga matkagrill vaid 60 eurot. Kui elektrit ja puid pole, siis võib sellest soojendist metsas abi olla, kui töötab nii, nagu ilus reklaam lubab.

 

59 päevaga ümber maailma: Kaido Kruusoja käis kiirelt mootorrattaga ümbermaailmareisil

4. mail alustas Kaido Kruusoja koduõuelt trippi, mille träkk jooksis 1. juulil koduõuel sabaga kokku - tiir maamunale oli peale tehtud. Kokkus sõitis ta 25 640 km, sõidupäevi tuli 39.

Pikemalt saab lugeda tema blogist.

Teekond oli selline.

Kodu – Madrid 6445 km, 15 päeva, sh 11 sõidupäeva.

Läbitud riigid:

Downtown Forest - mõnus hipsteripesa Vilniuse kesklinna lähedal

Kuna Reisijutud pole Vilniuses veel sel sajandil käinud, oli igati värskendav võtta Leedu pealinnas ööbimiseks üks stiilne koht suhteliselt kesklinna lähedal - raekoja platsilt on Downtown Forestisse (Paupio tänav 31a) jalutada täpselt 1 km. See on nagu Vilniuse Kalamaja - vanalinn on kohe käeulatuses, kuid kohalik ümbrus kohati kergelt väsinud, samas põnevate ja eksootiliste hoovidega.

Kas reisikindlustusest on abi terrorirünnaku korral?

Tänaste uudiste valguses, nii Türgis kui Nice’is toimuvaga arvestades, on kindlustusseltsid asunud reiskindlustuse tingimusi üle vaatama ja vajalikke muudatusi tegema. Eestlasi puudutav oht ei ole seni olnud nii lähedal ja nii reaalne. IIZI kindlustusspetsialistid annavad nõu, mida peaks seoses terrorismiga arvestama reisikindlustuse tegemisel.

Mida peaks teadma reisikindlustusest Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse?

Kui reisiplaanid viivad kodumaalt kaugemale, siis tasub oma sihtkohta meeles pidada ka reiskindlustuse tegemisel. IIZI kindlustusspetsialistid annavad nõu, millele reisikindlustuse tegemisel kindlasti mõtlema peaksid.

Reisides Venemaale, Ukrainasse või Valgevenesse, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et oleks valitud õige piirkond. Lisaks on oluline järgida saatkonna poolt kehtestatud viisanõudeid, seda just Valgevene ja Venemaa puhul. Kontrolli alati üle, et kindlustus kehtiks kindlasti kogu reisiperioodil.

 

Kui sõidad Venemaale

Majutuse test: Tihuse hobuturismitalu

Praegu, juulis on turismitaludes käes kõige kibekiirem aeg: vabu kohti sama hea kui pole, hinnad vastavad kõrghooajale ja sellest hoolimata on tahtjaid rohkem kui kohti jätkub. Veel üks kuu ja turistid tõmbuvad tagasi kontoriseinte vahele. Sel tipphooajal testis Reisijutud.com Muhumaal asuvat ja põhjanaabrite juures hästi tuntud Tihuse hobuturismitalu. Ligi 80 protsenti klientidest on soomlased.

Lohepeadega paadid varsti Narva jõel

Eilsel Matkamessil, kus oli 4200 külalist, käis ka Reisijutud.com. Leidsime Tallinna Lauluväljaku tagant kaks kärudele tõstetud süsta või hiigelkanuu sarnast alust, millel eesotsas hirmuäratavad lohepead. Millega tegemist?

Olukorda selgitas Indrek Hermann Veematkadest: need on uued 20 inimese draakonaerutamise paadid, millega on hea ühtse meeskonnana jõgedel-järvedel kulgeda. Poolast saabunud paatidel on lohepea standardvarustuses, kuid vajadusel saab selle lihtsalt eemaldada. Sõutakse kahelt poolt, tüürimees hoiab kurssi ja paadi ninasse võib panna ka rütmi hõikaja/taguja, kes aitab sõudjatel sünkroonis püsida. Paadis on retkedel kaasas kogenud Veematkade tüürimees, seega ei tohiks need lohepead just sageli kaldavõssa oma pead pista.

Bobiõhtu: rattaga Sarajevo bobirajal ja kelguga Alpides suvel

Talv läheneb lõpule, aeg on meenutada suviseid bobisõiduvõimalusi kahe videoga. Esimeses kihutatakse Sarajevo taliolümpiamängude bobirajalt alla ratastega (päris ohtlik, ühes teises videos oli rajal ootamatult langenud puu), teises videos on ametlik turistiatraktsioon - roostevabast terasest renn, mida mööda väikeste kelkudega saab Šveitsis Alpi aasade vahel kiirelt kulgeda.

Euroopa reisi planeerimine on veebis lihtsamast lihtsam

Euroopas reisi planeerides ei pea enam atlaste ja reisijuhtidega pikki õhtud veetma ja reisifirmades konsultatsioonil käima. Veebis on igasuguseid vahendeid, millega kõik algusest lõpuni joonde ajada.

Reisijutud.com proovis ühte - GoEuro, mis just Euroopa-reisi aitab planeerida, olgu siis liikumisviisiks maa-, õhu- või veetransport.

Mis võiks selle võimalusi paremini avada kui üks tripp Tallinnast Lissaboni - risti läbi kogu Euroopa. Sisestamegi sihtkoha ja alguskoha, reisijateks kaks täiskasvanut.

Viking Line’i laevad läbivad 8 miljoni eurose uuenduskuuri

2016. aasta kevadest saavad Viking Line’i kruiisireisijad osa merereisist uuendatud punastel laevadel. Värskema ilme saavad laeva kajutid ja spa-osakond ning suureneb restoranide ja kohvikute valik.  Viking Line investeerib kolme kruiisilaeva moderniseerimisse 8 miljonit eurot.

Viking Line’i laevad Viking Grace, Amorella ja Gabriella on aasta alguses järgemööda dokis. Kuivdokis oleku ajal läbivad laevad tavapärase hoolduse, teostatakse mitmeid täiendusi ja parandusi ning täiustatakse laevade turvalisust.  

Video: kuidas ronida öösel Eiffeli torni tippu piletit ostmata

Novembri alguses, mõned päevad enne Pariisi terrorirünnakut otsustasid kaks seiklushimulist ronida Pariisis Eiffeli torni tippu. Kuna legaalselt oli see liiga rahvarohke, tuldi hiljem öösel tagasi. Torni valvas hambuni relvastatud sõjavägi. Siiski õnnestus ronijatel neist mööda lipsata ja alustada tõusmist raudsõrestikul, mis iseenesest on turnimiseks ideaalne.

Jõudnud tippu, avastasid ronijad end valgustatud platvormilt, mis oli signa all. uudishimu sai võitu ja alarmid läksid üürgama, mis tõi kohale patrullid, kes hakkasid sissetungijaid otsima. Torni tipus tundub sissetungimine vähetõenäoline ja peagi rahunes turvameeskond maha.

Khaleesi - kas sellist pilvelõhkujat New York vajabki?

Siin pole midagi imestada . ka New Yorgis on NIMBY* liikumine, mis tähendab, et igasugust pilvelõhkujat igale poole ehitada ei saagi ja mõnele naabrile võib liigne kunstilisusega ülepakkumine nii vastumeelseks osutuda, et pöördutakse kohtusse näotuse ärakeelamiseks. Muidugi vaieldakse ka päikese varjamise eest või liiga sädeleva fassaadi pärast. Khaleesi kontseptsioonpilvelõhkuja on NIMBY-le tõeline väljakutse ja ilmselt seda veel niipea New Yorki ei kerki.

Tahad lennata nagu UFO-s panoraamvaatega igas suunas? Varsti saab Skydeckis istuda

Lennukompaniid saavad nüüd tellida oma lennukile läbipaistva klaasist kupli, kuhu paigutada eriti eksklusiivsed (ja kallid) istmed, millest avaneb panoraamne vaade igas suunas. Lennuki katusest välja ulatuv tilgakujuline kapsel on tellitav kahes versioonis: kas liftiga futuristlikus torus üles sõites või vanamoodsalt, trepiga. Lennufirmad omakorda võivad seda välja müüa eksklusiivse privaatkabiinina või siis lisa-atraktsioonina, mida kõik pardalolijad võivad pikal lennul käia mõistliku aja jooksul nautimas.

Karmidele seiklejatele: need on kümme kõige raskemat rännakut maamuna peal!

Kui igatsed suurimat väljakutset, mida koduplaneedil pakutakse, siis tuleb ilmselt valida mõni allolevatest seiklustest.

Ettevalmistus peab olema hea ja nüüd treenima hakates võib ilmselt alles mitme aasta pärast end vajalikku vormi viia.

Kuid unistada on hea juba kohe praegu. Hakkame siis pihta.

Tuksis selgitati välja Aasta Matkaja ja Aasta Matkategelane

Nädalavahetusel Läänemaal toimunud matkajate ja matkajuhtide kokkutulekul valiti aasta matkajaks saatesarja „Piire ületades” matkarühm ning aasta matkategelaseks Kristjan–Erik Suurväli Matkamise ja Mägironimise edendamise klubist.

Aasta matkaja tiitli sai seekord „Piire ületades” telesaates osalenud matkarühm. Üheksa erivajadustega inimest, kes võtsid vastu väljakutse ning läksid 15-päevasele seikluslikule rännakule läbi Eestimaa looduse. Teekonnal tuli ületada jõgesid ja võtta mitmeid tõuse, läbida metsad ning sood. Tõenäoliselt poleks keegi neist üksi nii raske matkaga hakkama saanud, kuid üksteist toetades jõudsid nad 15 päevaga põhjarannikult Munamäe tippu. Erivajadustega matkajate gruppi juhtis matkajuht Mart Reimann.

Kaks-ühes matk Jussi järvedelt Paukjärvele

Jussi nõmmel ja järvede ääres oleme ennegi käinud. Kuid sealt edasi Paukjärveni pole matkanud, kuna autoga tulles on alati vaja auto juurde tagasi saada. Niimoodi aga algab ja lõpeb retk erinevas kohas. Seekord sai looduse Omnibussiga aga Jussi järvede juurde maha ja buss korjas hiljem Paukjärve juurest parklast peale. Kokku tuli rännakut 12 km.

Kitsast Koersillast ATV-d üle ei saa. Jalgrattad aga küll. Pikk sirge tee viib Jussi nõmmeni. Pööra vasakule, on huvitavam kulgeda Jussi nõmme mägedes, nähes avaraid vaateid üle lagendiku, mille kunagi tekitas nõukogude sõjavägi. Siin võeti mets paha ja pommitati nii maa pealt kui õhust. Pommilehtrid on siiamaani alles, leidub ka mõni pommikest. Nõmme enam metsa kasvada ei lasta, sest selline kanarbikulagendik on väga iseloomulik Põhja-Soomele. Nüüd on meilgi tükike sellist maastikku. Regulaarselt käiakse kasvavat võsa maha võtmas.

Helsingi kesklinna saartel: jalutuskäik Suomenlinnas

Soome on meist vaid paari tunni kaugusel. Mõnikord saab Helsingisse lausa tasuta, kui laevafirmad teevad "rohelistele" Soome avastajatele sooduspakkumisi.

Kui aga sinu laev toob sind Katajanokka terminali, siis mõnesaja meetri kaugusel on Suomenlinna praamikai.

Kõigepealt osta pilet. Kassas ei pruugi inimesi olla, seega kasuta robotite abi. Piletiautomaadist saab osta pileti, millega pääseb praamile. See on mugav ja sujuvalt liikuv alus, mis viib Suomenlinna 15-20 minutiga, olenevalt ilmaoludest. Soojema ilmaga trügi tekile, jahedamal ajal saab istuda suurte akendega sisetekil.

Ryanair jagab homsest miljon 15-eurost lennupiletit!

Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair tähistab rekordilist reisijate arvu 2015. aastal, müües homme, 4. novembril miljon lennupiletit hinnaga 15 eurot.

Neid pakutakse 400 erinevale lennule Euroopas, lendama peab novembrist märtsini. 15-eurosed piletid on saadaval kodulehel - www.ryanair.com alates kella 00:01 kolmapäeval kuni 24.00-ni neljapäeval, 5. novembril.

Kahe tunniga Naissaare lõunarajal - träkk ja pildid

Mõnikord juhtub, et Naissaarele laevaga, purjekaga, paadiga või aurikuga saabudes on vaid mõni tund ringivaatamiseks. Kuhu minna, mida teha? Reisijutud.com annab nõu, kuidas paari tunniga saarel ära käia, ilma et hingeldama võtaks.

Ise käisime Naissaarel Looduse Omnibussiga ja aurikuga "Katharina". Aega oligi kaks tundi. Siis pidi sadamas tagasi olema.

Põhjatippu selle ajaga ei jõua. Isegi kiirelt kõndides läheb sinna ja tagasi aega kolm-neli tundi. Muidugi võib kolada ka sadama lähedal keskrajal, aga see pole nii huvitav. Taani kuninga aed ja miinilaod mahuksid selle aja sisse, aga miiniladudes pole miine ega eriti ka ladusid enam.

Üle jääb Lõunarada.

Läänesadamast Linnanmäkile: jalutuskäik Helsingis

Helsingisse minna on lihtne. Astud laevale, istud paar tundi mõnes kohvikus või Rootsi lauas ja oled kas Länsisatamas või kesklinna sadamas. Mida edasi? Stockmann, Forum, Esplanaad, raamatupood ja mõni kohvik katedraali lähedal Aleksanterinkatul?

tegelikult kõlbab helsingi väga hästi ka jalutada. See on parkide linn, mille rohelisi alasid ühendavad jalgrattateed. Võid Läänesadamast jalutada kesklinna ja sealt Finnlandiatalo tagant algavaid parke mööda ikka põhja poole. Lõbustuspargid, loomaaed, meremaailm, rannapromenaadid - kõik need saab läbi jalutada ja ola õhtuks sadamas tagasi ilma taksot või ühistransporti kasutamata.

Ja inimesed on helsingis hulga rõõmsamad. Kui oled kaua mornide nägude keskel Tallinnas olnud, on tervendav natuke aega Helsingi parkides jalutada.

Matk mägedesse ja helesinisesse laguuni - käime ära Rummus!

Eesti on lame maa ja mägesid siin eriti pole. Iseäranis sile ja madal on läänepoolne Eesti. Nii ka Lääne-Harjumaa - kuhu ka ei vaata, ikka mõni tasandik, tavaliselt ka võssa kasvanud.

Keilast Haapsallu sõites aga hakkavad Rummus silma omapärased mäed. Need on tekkinud kunagi nõukogude ajal paekivi töötlemise aheranest - paekivitolmust. Nõukogude ajal olid mäed ligipääsmatud, sest asusid vangla territooriumil. Kunagine Rummu karjäär oli ka kuiv, selle põhjas asusid hooned, okastraataiad, tänavalaternad, ekskavaatorid.

Matk Rutu tippu ja Härjassaarele

Kunagi kümmekond aastat tagasi sattusime Ohepalu oosidele, kus Regio kaardi järgi asus kõrgem tipp kui "ametlik" Voose lähedal asuv Harjumaa kõrgeim tipp. GPS koos baromeetriga kinnitas seda enam-vähem. Kuid hiljuti tegid Tartu Ülikooli geograafid ja Regio kartograafid ametliku avastuse Viljandimaal - Sakala kõrgeim tipp hinnati ümber. Juba vana sissetöötatud rada Rutu mäele varsti ilmselt unustatakse ja sisse tallatakse Härjassaare mäe juurde viiv raiesmikurada.

Paradiisisaared Vaikses ookeanis – tee oma valik

Kommertstekst

Ei ole olemas paremat puhkust, kui põgenemine saarele, kus tavaelust eraldab sind kilomeetrite kaupa merd ning täiesti eksootiline ümbrus. Vaikse ookeani lõunaosa saared sobivad selleks ideaalselt.

Allpool on mainitud mõned populaarsemad ning parimaks hinnatud ööbimiskohad, kuid Bookinghouse.ee lehelt leiab veel mitmeid variante ja ka võimalusel soodsad lennupiletid tulevaseks reisiks.

Suvisted Tammealusel. Rein Marani filmi esilinastus ja hiite õhtu

Esmaspäevasel loodusõhtul Tallinnas Rahvusraamatukogus 2. märtsil kell 18 esilinastub Rein Marani uus film „Suvisted Tammealusel“. Filmi tootmises-loomises osalesid stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaatorid Tõnu Talpsep ja Ants Tammik, toimetaja Margit Maran, konsultant Ahto Kaasik, muusik Tuule Kann.

Loodusfilmide vanameister Rein Maran on jäädvustanud seekord Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ning rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus.

Matkateekond jääaja-järgsetel maastikel läbi Metstoa Paukjärvele

KAIDO EINAMA

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaa üks tuntumaid kohti. Hea meditatsioonmatka saab teha just sealkandis Paukjärve juurest üle Kõnnu Suursoo ringiga Tammsaare metsavahikoha kaudu tagasi Kaksiksilla parklasse. Kuid on ka teine tee. Lihtsam ja lühem. Kokku 7,8 km. See teekond algab Kaksiksilla parklast Soodla jõe ääres ja läheb esialgu otse Jussi järvede poole.

Eksida pole eriti võimalik, sest viit suunabki Jussi järvede telkimisala suunas. Kui aga oled tõusnud selle tee pealt (pärast teeviita) juba oosiharjale, pane hoolega tähele, kust tuleb ära pöörata vasakule, oosiharja peale. Siis on edasi jälle lihtne - samm vasakule, samm paremale ja oled 45-kraadisel nõlval, kust saab vaid alla veereda. Ära veere - hoidu ikka jääaja moodustatud oosiharjale.

Ohepalu oosid ehk alternatiiv-Kõrvemaa matkarada

Kui Kõrvemaa oosid läbi konnatud või sealsetesse parklatesse saabudes tundub, et rahvamasse on rajal liiga palju, siis tasub vaid natuke ida poole edasi sõita ja järgmised oosid ongi kohe võtta. Vahe-Eestis kulgevad paralleelsed oosiharjateed, mida ühest tüdinedes saab asendada kohe teistega.

Ohepalu eeliseks on veel see, et sealsed rajad on vähem tuntud kui näiteks Neeruti või Põhja-Kõrvemaa kandis. Kõrgust on aga neil isegi enamgi - Ohepalu külast otse itta sõites ja Harjumaa-Lääne-Virumaa piirist alates põhja poole umbes 60 meetrit kulgedes võib GPS-iga registreerida 103-meetrise tipu. See on Vetla kandis Taganurgal asuvast mõni aeg tagasi "ametlikuks" nimetatud Harjumaa kõrgeimast tipust (102 m) tervelt meetri jagu kõrgem.

Neeruti-Pariisi matkarada, just paras enne Nuustakut

Otepää kandis on meie suurimad suusanõlvad, ka mägesid on matkamiseks rohkem. Kus aga käia ära enne Nuustakule minekut? Just Neeruti mäed on õige koht, pealegi oli kunagi nõukogude ajal plaanis just sinna teha suur korralik suusakeskus. Aga õnneks (või sportlaste kurvastuseks) jäi suusakeskus rajamata. Nüüd on Neerutis jääaja mäed ja orud koos järvedega, Neeruti mõisa rajatud kanalid, linnamägi, matkarada oosiharjal ja Pariisis on ootamas üks kohvik.

5,8 kilomeetrit matka mägedes on vähemalt alguses üsna vaheldusrikas, Lõpupoole kipub muutuma üksluisemaks, aga see alla 6 km rada pole ju ka teab mis pikk.

Mugavuse nimel - rendiauto

Reklaamartikkel

Miks hakata reisides end kohaliku ühistranspordi võimaluste otsimisega vaevama? Ebamugavusi võib esineda isegi rohkem kui üks. Välisriigis viibides ei pruugi keelest või süsteemist arugi saada. Rääkimata sellest, et alati ajad ei sobi, punktist A punkti B ei pruugi isegi ühendust olla ning kui ühendus on olemas, siis tuleb vahepeal aega parajaks teha, sest kahe transpordivahendi vahel olev ooteaeg võib venida tundide pikkuseks. Ja kui on veel kohvrid ning kotid, on see eriliselt ebamugav viis aega veeta.

Seetõttu on alati kasulik kaaluda hoopis varianti ka reisi ajaks endale auto rentida. Isikliku sõiduvahendi omamisel on suured plussid. Rendiautoga on garanteeritud väikseima ajakuluga punktist A punkti B jõudmine, kõik pausid on vabalt valitud pikkusega ning kui tee peal mõnest huvitavana tunduvast kohast mööda sõidetakse, saab teha lihtsalt tagasipöörde ja minna vaatama, mis seal toimub. Mugavus on kindlasti ka see, et kõik kohvrid-kotid on käeulatuses ja kui midagi vaja, siis ei pea tükk aega peatust ootama ning teiste kohvrite alt enda oma välja kaevama.

Sentimentaalne lugu: 20 aastat hiljem Rumpo poolsaarel

Vormsil oleme me käinud üsna palju kordi, aga kui nüüd meenutama hakata, siis sel sajandil ainult talvel. Ikka üle mere - kas autoga, jalgsi (jalgsi), uiskudega või soome kelguga. Kuid suvisemal ajal ning praamiga toimus viimane külaskäik alles täpselt 20 aastat tagasi. Hirmus jah, kuidas aeg lendab.

Aasta oli siis 1994.

Nõidade kokkutulek. Esoteerika kõrgaeg.

Sel ajal polnud Telegramme ega Alkeemiaid, olid Paradoks, Päikesetuul ja Kolmas silm. Lisaks hulk orientaal-, astroloogia- ja vaimsuseklubisid. Kogu see kirju seltskond sai kokku Vormsi saarel.

Hüpassaare matkarada kuldsel sügisel

KAIDO EINAMA

Kõduneva metsaaluse lõhn, kuivava heina sahisemine, haned lahkumas lõuna poole - selline ongi Hüpassaare matkarada sügisel. Nukker, aga ilus.

Parklasse saab autoga lahedalt ära parkida, sest Mart Saare 130. sünnipäeval paar aastat tagasi tehti suur korralik parkimisplats, kuhu ka laulukooride bussid ära mahuksid. Pererahvas peab lambaid - sellepärast ei maksa ära ehmatada, kui parkla värav on kinni. See peabki kinni olema, et lambad plehku ei paneks. Tee lahti, sõida sisse ja sulge enda järel.

Matkarada algab parkla nurgast ja viit juhatab saepuruteele, mis kulgeb lepistiku all edasi männimetsa poole, mis ümbritseb kitsa ribana rabamaastikku.

Lottemaast sai Street View vaate wher2go 29.08.2014 02:04

Kui Lottemaa kanti Google´i Street Views´st vaadata, siis praegu on seal näha kunagine lagunenud sõjaväeosa ja ei kuskil jäneste või kassi maja. Kuid Street View panoraame saab nüüd ka igaüks ise pildistada.

Kuidas see siis käib? Iseenesest siin midagi keerulist pole. Vaja on nutitelefoni uusima Androidiga (versioon 4.4) ja ka mudel peab olema selline, et toetab Google Camera app´i. Kõige lihtsam on vaadata Google´i kontoga sisse logides veebist sellelt lingilt, kas sinu telefon (või tahvel) toetab Google Camera rakendust. Kui toetab, vajuta install ja hetke pärast on Google´i kaamerarakendus telefonis olemas.

Prangli wher2go 11.08.2014 21:43

Prangli

Looduse Omnilaev läheb Kajsamooriga Soome lahele

Merepäevad on läbi, aga merele saab ikka. Ehkki Looduse Omnilaev läks juba täna teele, saab liituda järgmiste etappidega.

Siin on info Looduse Omnibussilt.

Retk 2: Käsmu-Kabböle

Sõidame Kajsamooriga üle Soome lahe otse põhja - Kabböle sadamasse (asub Porvoo ja Loviisa vahel). Laeval jätkub merepärandi seminar. Järgmisel päeval külastame Saaristo muuseumi, meremuuseumi Kotkas ja tagasi sõidame Helsingi kaudu Viking Line´i laevaga. Kohti 15. Kajsamoor väljub Käsmu meremuuseumi juurest 22. juulil kell 7, tagasi Tallinnas (Viking Line´iga) 23. juuli südaööl. Hind 100 eurot.

Salevere Salumägi - paar kilomeetrit korallide otsas

Salevere Salumägi on otsekui Toompea keset lagedat Matsalu. tegemist on jääajal kokkupressitud korallkaljuga, mis jää taandudes ja sulavee uhtudes jäi alles üksiku platoona.

Salevere mäele viib väike matkarada. Tagumises osas laskub trepp alla laudteele, kust saab panka ka alt vaadata. Seal on ka puhtaveeline allikas.

Tagasi kulgeb rada sarapuusaludes, räägitakse ka, et Saleveres on palju usse ja seda on lausa ussimäeks kutsutud.

Väike Lahepere matk Klooga-Ranna kandis

See siin pole ametlik matkarada, kuid riivab mere ääres Eurorada, mis on tähistatud ja puha.

Alustada on lihtne. Lähed Klooga-Randa, jätad auto sinna, kuhu rannalisedki tavaliselt jätavad ning hakkad Treppoja poole minema. Lähed Treppoja juurest sisemaale. Põikad GPS-träki järgi metsa. Jõuad hüljatud elamurajoonini - märk kunagisest kinnisvarabuumist. Siis jalutad nõukogudeaegsetes suvliarajoonides. Laulasmaa kool jääb teele ja siis on söögikoht - Recket.

Jalgrattad igale vanusele - hüppamiseks, kulgemiseks, matkamiseks

Reklaampostitus

Ilusad ilmad tekitavad meis kõigis soovi minna õue ja end veidi liigutada. Parim viis seda teha on hüpata ratta selga ja sõita loodust avastama. Selleks on loomulikult vaja üht kindlat ja mugavat jalgratast.

Meie veebipoest 1A.ee leiate jalgrattaid igale vanusele. Pakume rattaid lastele, naistele ja meestele – nii soodsamas kui ka kallimas hinnaklassis. Missugust jalgratast soetada? Eelkõige tasub mõelda, kui suur rattasõidu sõber olete. Kas olete pigem „pühapäevaharrastaja“ või teete rattaga tõsisemat sporti? Kas naudite väljakutseid rasketel maastikel või eelistate sõita pigem mugavatel ning siledatel teedel?

Hotelliarvustus: Dormero Hannover

Hannoveris kui messilinnas on suuremate messide ajal alati raske majutust leida. Peab varakult ette broneerima. Messiinimeste jaoks on hea valik kodumajutus (ja eksootiline ka - ööbida mõne Saksa pensionäri aiapäkapikkudega majakese pööningukorrusel), kuid hotelle linnas on samuti, mis tippaegadel muutuvad röögatult kalliks. Seekord testis Reisijutud.com Dormeo Hannoveri hotelli.

Karinu mõis Trillian 27.11.2013 21:43

Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb mõis Järva-Jaani valda Järva maakonnas asudes Järva-Jaani ja Väike-Maarja maantee ääres asuvas Karinu külas. Karinu küla on esmakordselt ürrrikutes mainitud 1519. aastal. 

Karinu mõis kuulus Rosenite (valge) suguvõsale. Rosenid, kelle kodumaaks on Baltimaad olnud juba alates 13. sajandist, on vanimaid ja auväärsemaid baltisaksa suguvõsasid, kelle ajalugu on kulgenud tihedas seoses Eestimaaga.

Aruküla Mõis Hardi Holpus 12.11.2013 23:12

Aruküla mõis oli mõis ajaloolise Harju-Jaani kihelkonna maadel nüüdses Aruküla alevikus Raasiku vallas Harju maakonnas.

Aruküla mõis (Arroküll) loodi 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisaks1726. aastal muudeti ta eraldiseisvaks riigimõisaks1766. aastal sai mõisaomanikuks Karl Gustav von BaranoffBaranoffidele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Peter von Baranoff.

Arukülas paintballi mängimas Hardi Holpus 12.11.2013 23:07

Aruküla aleviku vanas sõjaväebaasis on võimalik täiesti korralik lahing maha pidada.

Nimelt kui sõita mööda Lagedi-Aruküla-Peningi maanteed Arukülla siis vasakut kätt on lammutatud sõjaväebaas (Aruküla aleviku territooriumil).

Hoone on küll lammutatud kuid väiksemaid urkaid, onne jm leidub ikka. ;)

Kui tahate. võin asukoha panna, saate ka tulla vaatama!

Reisijuhi reisijutuvõistlus - peaauhinnaks Playluggage´i huvitav reisikohver

Reisijuht.ee alustab reisijutuvõistlusega - kolme kuu jooksul saab postitada oma reisijutu ja iga kuu antakse välja üks peaauhind. Pane oma lugu kirja ja saada ära.

Lisaks on iganädalasi auhindu reisiraamatute näol (Siin- ja sealpool maanteed ja Jalutaja teejuhi sarjast) ning kingituseks kinopiletid igale avaldatud loo autorile. Lugu peab olema kuni 8000 tähemärki pikk ja mõni pilt ei tee ka paha.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.