(Uuendatud 2018, retk toimus mais 2005)
Niisiis, seadsime seekord sammud (rattad) Järvamaa poole, kus teatavasti asub Norra. Lähenetud sai lõuna poolt, sest nii on põnevam. Just lõunast viib Norrasse kitsas metsatee, mis kohati on üsna mudane. Ületada tuleb ka väike sild.
On matkaradasid, mis veel tunduvad tavalised, kuid varsti seda enam pole - üks neist on loodusrada Poruni ürgmetsas. Kui Reisijutud.com seal 15 aastat tagasi käis, rääkisid kohalikud karudest, kes öösiti keset eimiskit telkivate matkajate juurde tulid ja nina telgist sisse pistsid, et nuusutada, kust see hea toidulõhn tuleb. Kohalik seeneline soovitas kavalalt: korjake neid kummiseeni, mina neid ei taha, aga jätke puravikud minule. Kummiseenteks nimetas ta kukeseeni.
Viitna oli möödunud sajandil ja selle aastatuhande alguses Põhja-Eesti liikluse ühel olulisimal tuiksoonel. Kõik, kes kulgesid idast läände või läänest itta, sõitsid siit mööda, mõned peatusid ka Viitna söögikohtades või poes. Kohe siinsamas, natuke Kadrina poole asub ka Viitna loodusõpperada, mis kulgeb natuke pikemalt, kui lihtsalt ümber järve. Väga sügavas järves meeldib harjutada ja võistelda ka allveeorienteerujatel, kuid kõrged liivased kaldad meelitavad kohale ka niisama puhkajaid.
(Uuendatud 2018)
Simisalust saab alustada suhteliselt pikka matka üle Vahe-Eesti soode Kautla kanti välja. tegemist on ka A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevuspaikadega. Rajad viivad ühelt soosaarelt teisele, kus enam talusid pole, kuid on infotahvlid ning huvitavad küla- ja taluasemed koos laagripaikadega.
Tammsaare Muuseum (TAMMSAAR huvipunkt GPX failis ja kaardil) on hea koht alguses teemasse süvenemiseks. Muuseumist saime me ka tõeliselt retro matkaraja juhendi 1970ndatest.
Värska on saanud värske ilme viimaste aastatega - sammastega bussiootepaviljon nagu ülikool, uued teed ja puhtad, pöetud muruplatsid. Kui oled siiakanti sattunud, siis leiad erinevaid majutusasutusi veekeskusest hubase kodumajutuseni ning spaamõnudest järvesupluseni.
Seda viimast saabki teha Õrsava järves. Boonusena viib järve taha RMK laagriplatsile kaldal kulgev matkarada.
(Uuendatud 2018)
Tegime matkarajale väikeseid korrektiive: esiteks, lõpetasime juba Laulasmaal, mitte ei läinud Kloogaranda välja. Laulasmaalt saab bussiga tagasi Keila-Joale, aga kuna meie ei jõudnud kell 12 päeval Keila-Joalt startides viimasele bussile 2008. aastal, siis salvestasime ka otsetee jalgsi tagasi mööda sisemaa metsateid. See võib abiks olla igal ajal.
(Uuendatud 2018)
Taevaskoja maastik on üks Eesti rahvusmaastikest. See on ka mõnedel andmetel Eesti TOP 5 hulka kuuluv vaatamisväärsus, seega võiks Taevaskoja matkarada ka Google Street View vaates olla, et selle tee saaksid läbi jalutada kõik, kes ka kohapeale ei satu.
Riisa raba matkarada on kokku ligi 4,7 km pikk, millest paar kilomeetrit on läbitav ka laia lapsevankri või ratastooliga. Eurolaudtee osa on kaetud libisemisvastase võrguga ning kõrgemate äärtega.
Soomaa kanuumatkad tutvustamist ei vaja ja kuuluvad ilma kahtlusteta Eesti 100 kauneima matkaraja hulka. Reisijutud on Soomaal kanuutamas käinud juba 1999. aastast. Loodus pole sellest ajast suurt muutunud peale selle, et nüüd on juba varakevadel veeteed "lahti lükatud" ja suurt puurisu ning langenud tüvesid enam ületada ei tule.
Kuid kanuud on peaaegu samad, mõlad samuti ning isegi osa reisijuhte, keda nüüdki kõik tunnevad.
Sõõrikso loodusrada on hea laisemale või väiksemale matkajale, sest asub otse Aegviidu raudteejaama juures, kust pole rohkem kõndida kui mõnisada meetrit. Autoga saab lausa "treppi" sõita RMK Aegviidu Loodusmaja kõrvale.
Ka rada ise pole ülejõu käivalt pikk. Uus ratastoolile või lapsevankrile tehtud laudtee on 700 meetrit pikk, aga kui tahad pikemalt metsikusse turbarappa jalutada, siis tuleb teekonnaks mõni kilomeeter. Sellel pikemal lõigul on suviti ka rästikuid, mille eest hoiatavad infotahvlid.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.