Kunagi ca 10 aastat tagasi käisime Jüriga kakerdaja rabas siis, kui seal laudteed veel polnudki. Tuli kaikaga katsuda laukavahesid ja pehmemates kohtades kaks kaigast maha panna, et üle saada. Käisime kunagist taluteed pidi, kus talurahvas üle raba naaberkülla astus.
Luhasoo matkarada on tüüpiline rabarada, ainult et väga kaugel - Kagu-Eestis, peaaegu vastu Lätit. Kergesti läbitav, matkaonniga, algab sealt kus lõpeb.
Pilte rajast (veel) pole.
Reisijututuba võttis laupäeval ette arvatavasti selle talve viimase jäämatka, sihuks oli kolme kilomeetri kaugusel rannikust asuv Hobulaid.
Lisama peab vist, et läksime jala, mitte autoga, sest autoliiklus oli laupäeval Väinameres veel päris tihe hoolimata 30 cm laiusest jääpraost, kus vesi rahulikult voolas ja lisapragusid tekitas.
Suurbritannias kiskusid loomakaitsjad end kuningakoja ees alasti - karude kaitseks, et kuningakoja valvurite vormidel ei kasutataks karunahast mütse.
Pildid ka Reisijututoa galeriis.
Laupäeval üle lörtsise mere Ruhnu jõudes nii karmiks ei läinud, kuigi Looduseomnibussi retk karu kaitseks jõudis saarele just siis, kui päike välja tuli ja palavaks läks.
Eelmisel korral välja pakutud variantidest valisime laupäeval välja Mohni. Jääkaart lubas juba mitu nädalat püsivat jäämütsi Mohni-Viinistu kohati üle 50 meetri sügavuse sügaviku kohal, seega ei oleks tohtinud olla üldse ekstreemne. Kohale jõudes selgus, et jää on tõesti olemas, paksus 7-10 cm ja parajalt sile ka.
Tugev idatuul puhus, aga minnes ei tundunud see üldse ähvardav.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.
