Hiking trails

Haapsalu toob promenaadil jalutajale kätte Põhja-Euroopa väikelinnade õhustiku. Retk algab Lossi platsi pargist, kuhu saab minna peale Haapsalu piiskopilossi külastust - hoovi ja ümber lossi jalutama pääseb niisama, sisehoovi minekuks peab tipphooajal lunastama pileti. Haapsalu Valge Daami legendi kuulsa akna, millele augusti täiskuuöödel ilmub valge naisekuju, leiab üles Toomkriku lõunaküljelt, kus on ümara müüri sees gootilik teravatipuline aken. Valge daam tekib kuu poolt valgustatud aknakontuuri langemisel kabeli kumerale seinale, mis annabki kokku naisekujule sarnaneva valguslaigu.

Reisijutud.com hakkab mullipilte tehes mööda Eestit ringi käima, kuni jõuab kätte EV100. Proovime selleks ajaks kaardistada ja tehisreaalsuses üles võtta sada ikoonilist maastikku ja matkarada Eestis, kasutades 360 kraadi kaameraid, GPS-träkke ja pilte-videosid. Niikuinii tahavad tulevikuvaatajad neid kohti näha panoraamina või kui saabub tehisreaalsuse läbimurre, siis VR prillidega. 

Pakri poolsaare tipu parim külastamise aeg on just nüüd - kõik õitseb. Nii orhideed, anemoonid, piibelehed, toomingad kui sirelid - kõik on õites. Tegime sel puhul ühe 5,8-kilomeetrise teekonna ja allpool on see ka kaardile kantud.

Kõigepealt sõida sinna, kus lõpeb asfalt - parklasse saab liikuri jätta ja peatuda pangaserval pisut ohtlikul ümaral vaateplatvormil, mille alt on juba tühi. Vaata Suur- ja Väike-Pakritele ja jaluta edasi pangapealse kruusatee peal, mis viib esimese Pakri joani. See 6 meetrit kõrge juga on veerohkel aastaajal tegutsev, muul ajal kuivanud.

Kui linnast välja ei jõua või ei taha minna, siis see matkarada sobib linna-pargimatkaks. Kogu ulatuses saab joosta ka. Pikkuseks täpselt 5 km, seega treeninguks on vahemaa täpselt teada.

Alusta KUMU ülemisest parklast, kuhu võib saabuda nii autoga, bussiga kui jala. Teekond viib KUMU juurest üle Valge tänava silla Pae parki. Lasnamäe linnaosavalitsuse eest mööda, Pae järve rippsillale. Suviti on järvel purskkaev, viimastel aastatel pesitsevad veesilmal lisaks luikedele ja kajakatele ka eksootilised pardilised, näiteks sarvikpütt.

Kavastust edasi Peipsi poole on üks viimaseid ligipääsetavaid kohti Emajõe Suursoo looduskeskuse looduse õpperada. Kunagine kantsikoht Emajõe kaldal, kus praegu asub looduse õppekeskus, on korda tehtud, väikese sadamaga ning muruplatsi, piknikuplatsi ja kiik-vaatetorniga.

Rada on kõvera P-tähe või õhupalli kujuline: kõigepealt mööda jõekallast Peipsi poole, siis kopratammide juurest kraavikallast pidi sisemaale, siis sookaasikusse ja ringiga Emajõe äärde tagasi. Kalameeste piknikukohtadest mööda kallast pidi tagasi algusse minnes tuleb osa rada korrata.

Sissejuhatuseks kruiisimaailma või miks mitte üldse esimese välisreirina võiks Rootsis ära käia kruiisiga. Tallinnast lähevad sinna Tallink ja Viking Line. Seekordse kruiisiloo teemaks on Viking Line, täpsemini nende kruiisilaev Gabriella, mis suviti võtab rahvast ka Tallinnast peale.

Jussi nõmmel ja järvede ääres oleme ennegi käinud. Kuid sealt edasi Paukjärveni pole matkanud, kuna autoga tulles on alati vaja auto juurde tagasi saada. Niimoodi aga algab ja lõpeb retk erinevas kohas. Seekord sai looduse Omnibussiga aga Jussi järvede juurde maha ja buss korjas hiljem Paukjärve juurest parklast peale. Kokku tuli rännakut 12 km.

Kitsast Koersillast ATV-d üle ei saa. Jalgrattad aga küll. Pikk sirge tee viib Jussi nõmmeni. Pööra vasakule, on huvitavam kulgeda Jussi nõmme mägedes, nähes avaraid vaateid üle lagendiku, mille kunagi tekitas nõukogude sõjavägi. Siin võeti mets paha ja pommitati nii maa pealt kui õhust. Pommilehtrid on siiamaani alles, leidub ka mõni pommikest. Nõmme enam metsa kasvada ei lasta, sest selline kanarbikulagendik on väga iseloomulik Põhja-Soomele. Nüüd on meilgi tükike sellist maastikku. Regulaarselt käiakse kasvavat võsa maha võtmas.

Soome on meist vaid paari tunni kaugusel. Mõnikord saab Helsingisse lausa tasuta, kui laevafirmad teevad "rohelistele" Soome avastajatele sooduspakkumisi.

Kui aga sinu laev toob sind Katajanokka terminali, siis mõnesaja meetri kaugusel on Suomenlinna praamikai.

Kõigepealt osta pilet. Kassas ei pruugi inimesi olla, seega kasuta robotite abi. Piletiautomaadist saab osta pileti, millega pääseb praamile. See on mugav ja sujuvalt liikuv alus, mis viib Suomenlinna 15-20 minutiga, olenevalt ilmaoludest. Soojema ilmaga trügi tekile, jahedamal ajal saab istuda suurte akendega sisetekil.

Mõnikord juhtub, et Naissaarele laevaga, purjekaga, paadiga või aurikuga saabudes on vaid mõni tund ringivaatamiseks. Kuhu minna, mida teha? Reisijutud.com annab nõu, kuidas paari tunniga saarel ära käia, ilma et hingeldama võtaks.

Ise käisime Naissaarel Looduse Omnibussiga ja aurikuga "Katharina". Aega oligi kaks tundi. Siis pidi sadamas tagasi olema.

Põhjatippu selle ajaga ei jõua. Isegi kiirelt kõndides läheb sinna ja tagasi aega kolm-neli tundi. Muidugi võib kolada ka sadama lähedal keskrajal, aga see pole nii huvitav. Taani kuninga aed ja miinilaod mahuksid selle aja sisse, aga miiniladudes pole miine ega eriti ka ladusid enam.

Üle jääb Lõunarada.

Helsingisse minna on lihtne. Astud laevale, istud paar tundi mõnes kohvikus või Rootsi lauas ja oled kas Länsisatamas või kesklinna sadamas. Mida edasi? Stockmann, Forum, Esplanaad, raamatupood ja mõni kohvik katedraali lähedal Aleksanterinkatul?

tegelikult kõlbab helsingi väga hästi ka jalutada. See on parkide linn, mille rohelisi alasid ühendavad jalgrattateed. Võid Läänesadamast jalutada kesklinna ja sealt Finnlandiatalo tagant algavaid parke mööda ikka põhja poole. Lõbustuspargid, loomaaed, meremaailm, rannapromenaadid - kõik need saab läbi jalutada ja ola õhtuks sadamas tagasi ilma taksot või ühistransporti kasutamata.

Ja inimesed on helsingis hulga rõõmsamad. Kui oled kaua mornide nägude keskel Tallinnas olnud, on tervendav natuke aega Helsingi parkides jalutada.