Keava raba matkatee on väga lühike - Tarsi talu parklast vaatetornini 900 meetrit. Kohalejõudmine: vaja sõita läbi Keava, pöörata enne Keava linnamägesid paremale, kus näitab ka silt Tarsi talu suunas ja siis otse kuni parklani. Talu tegutseb puhkekohana.
Parklast läheb rada läbi metsa rabasse ja laudtee osa on sellest umbes 2/3. Rabaraja äärde on tehtud võrkpalliplats ja laukasse veekorvpalliväljak.
Metsanurme - Üksnurme matkarada on üsna ootamatus kohas, kust sellist ajaloo ja looduse õpperada ei ootakski - lähedal on Kasemetsa ja Kiisa suvilarajoonid ning nende vahel ja ääres looklev keila jõgi on aastatetagusest kummipaadimatkast jäänud meelde kui võsane ja ristune.
Matkarada algab Üksnurme mõisa juurest, selle on korda teinud ja tähistanud kohalik külaselts. GPSi järgi tuli pikkust 10 km (aga saab ka lühemaid otsi teha).
Marimetsa on üks Eesti pikimaid laudradu rabas. Kokku 6-7 km laudadel. Kokku kolm vaatetorni. Ujumisvõimalus laugastes. Geopeituse võimalus laukasaarel. Praegu, sügisel, (ning ka kevadel) hea koht linnuvaatluseks, sest Lääne-Eestit ületavad linnuparved teevad puhkepeatusi ka siin, eluvaeste rabajärvede ääres.
Rabarada on rajatud eraalgatusel, kaardil olnud stardikoht on praegusel ajal suletud. Eraomanik sulges raja alguse, kui riik jättis raja tegemise eest toetuse andmata.Põhja poole (Virtsu maanteelt Risti poole) on rajatud uus algus, millest võib Reisijutud.com lehelt lugeda koos uue kaardiga.
Viimastel päevadel nägi Padise klooster, Vasalemma, Ämari ja nende kohtade ümbrus välja selline.
Tegemist on väga vanade asulakohtade ja kaubateede ristmikega.
Loosalust Palukülasse saab üle Loosalu raba. Mööda matkarada on kõige mõistlikum, sest see on suures osas laudadega kaetud.
Oandu matkarada Lahemaal otse Altja tee ääres on üks huvitav koht metsamatkajale. Huvitav selle poolest, et ta sisaldab pea kõiki metsavorme, mis Eestis esinevad.
Lõuna-Kõrvemaa oli populaarne 10-20 aastat tagasi. Võib-olla isegi rohkem. Sest Põhja-Kõrvemaa oli Nõukogude Armee käes.
Aegviidust põhja poole jääv Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala on üks populaarsemaid rattamatkakohti. Liivased voored, autodele keelatud ligipääs (kohati), tõusud-langused ja järved, pealegi on hea alustada rongiga Aegviitu sõites (kui autoga ei taha tulla).
Träkitud on ühepäevane rattamatk algusega Aegviidust.
Iru matkaraja me märkisime seekord maha ise. Mingit "ametlikku" rada ees polnud. Tähistust ka pole. Jääb Tallinna linna piiridesse ja eraomanike kallasrajal tegutsemise tõttu võib mõni lõik olla ka veidi ekstreemne või lausa läbimatu.
Ametlikult on kogu rada siiski ligipääsetav, Iru elektrijaama lähedusse tekkiv tööstuslinnak võib küll sundida Pirita jõele lähenemiseks teist teed valima. Näha saab elamurajooni Iru kaldal, kuulsat "Iru Ämma", Pirita jõge, Peeter I aegseid kaitsekindlustusi ja raudteesilla varemeid üle jõe, koobast, linnamäge, allikaid.
Emajõe Suursoo matkarada on raske üles leida ja nagu viimased teated roheliste rattaretkest 2008 räägivad, ka raske läbida, kuna üks lõik kulgeb eramaal. Täpsemalt kannab see rada nime Ahunapalu-Virvissaare rada ja on ühtepidi ca km pikk. Kui alustad oma transpordiga Ahunapalusse sõites, siis tuleb käia edasi-tagasi. Rada lõpeb Virvissaares Peipsi (Lämmijärve) ääres vaatetorniga.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.
