Matkarajad

Tõukekelk on Raku järve suuruse veekogu jaoks just paras liikumisvahend - kümnekilomeetrise tiiru saab ära teha ka mõnetunnise valge ajaga praegusel pimedal ajal. Ja kui Raku karjäär ei kõla just eriti põneva matkasihtkohana, siis tegelikult on tehismaastik just tänu inimese käele vormitud huvitavamaks, kui nii mõnigi looduslik järv.

Lasnamäelt Piritale kulgeb peaaegu et idülliline vana tee, mida mööda kunagi Tallinnast Pirita kloostrisse käidi. Nüüd muidugi käib elu tuiksoon rohkem mere poolt - 1980. aasta olümpiamängudeks merre ehitatud Pirita teed pidi. Aga Lasnamäe nõlv - Paepealse piirkond on endiselt tühi ja pole seal muud, kui soojal ajal grillivad Lasnamäe elanikud.

Jah, Pakri poolsaarel oleme me tihti käinud. Seekordne teekond aga sai eelmistest matkaradadest pisut teistsugune. Küll oleme käinud rattaga, küll kajakiga, küll jalgsi. Nüüd siis jälle jalgsi, aga seekord mitte nagu tavaliselt poolsaare tipuosas, vaid pisut keskmaa suunas. Tipp jäigi lausa vallutamata, aga sellest pole midagi, sest tiputeekond on varem kirjeldatud siin. 

Alguseks sobiv koht on põhjasadama juurde jääv trahter "Peetri Toll", kus saab teha hommikukohvid ja pärast tagasi tulles seljanka (testitud, hea) või prae. Siis jätkub teekond Peetri mägedes - kunagise Peeter I kindlustuse küngastel.

Küngaste otsast saab näha suuri parkimisplatse, kuhu saabuvad idapoolsete autotootjate uued autod, mis lähevad edasi teist teed pidi natuke lähemale itta.

Nõva kandis on pikad ja ilusad liivarannad, laulvad liivad, jäänukjärved ja suured rabad. Kõik, mis üheks mõnusaks matkaks vaja, on ühes kohas koos. Ja ilus on aastaringi, sest männimetsad pole kunagi liiga lagedad ega kõledad.

Perakülas, kus asub looduskeskus, on hea alustada Peraküla matka. Stardid iidsel munakiviteel, mis ehitatud tsaariajal Soome lahe kindlustuste teenindamiseks, peagi jõuab männimetsa, kust nii vasakule kui paremale pöörates satub väikeste metsajärvekeste äärde. Meie pöörame vasakule, kus Allikajärve ehk Tantsujärve ääres on kena puhkekoht varjualuse, ujumissilla ja lõkkekohaga. 

Jägala külast mööda sõites paistavad Piibe maanteele tontlikud paneelmajad ja mingi linnak, mis jätab külast väikese linna mulje. Kaardil on ka kõik üsna huvitav. Mitu silda, looklev jõgi, metsad ja militaarrajatised. Läksime seda elu maapinnalt kaema.

Aegna on Tallinna kesklinn, kuhu pääseb laevaga. 2011. aastal väljus reisilaev Juku Kalasadama juurest. Igal kevadel tasub üle kontrollida, kus on selle hooaja stardikoht. 

Aegnale sõidab laev Linnahalli juurest alla tunniga. Mahutatakse 48 reisijat. See tähendab, et mõnel ilusamal nädalavahetusel võib isegi maha jääda. Seega nädala sees on kindlam. Nii tegime meiegi. Edasi-tagasi täispilet maksis 6,05 eurot. 

Aegna on Tallinna kesklinna osa ja seepärast pääseb sinna ka mandri-kesklinnast kohale üsna lihtsalt. Reisilaev Juku stardib (2011. a) Kalasadama juurest suviti iga päev välja arvatud teisipäev, sadamakoht on kohe mahajäetud linnahalli kõrval veidi Patarei poole. Kultuurikilomeetri lähinaabruses.

Kultuurikilomeeter Tallinnas on üks omapärane koht. Reklaamitud välja üsna suursuguselt, aga praegu seda läbima minnes võivad ootused üsna kindlalt olla kõrgemad kui kilomeeter ise.

Pikkuse osas aga ei tule pettuda - kultuuri on rohkemgi kui kilomeetri pikkuselt.

Alata võib retk kas kruiisilaevade sadama juurest (kuhu viib killustik-kattega tee lõpuks välja) või Linnahalli parklast Statoili tagant, kus on Kultuurikilomeetri verstapostide näit n.ö nullitud.

Ametlikult on Ülemistet ümbritseva rattatiiru pikkus ca 16 km. Nüüd, Järvevana tee remondi aegu muutub Tallinna piires kõik. Juba juulis saame uusi laiu rattateid uue magistraali ääres nautida. Seni aga tuleb ümbersõitu teha.

GPS-failides sobrades selgus, et eelmise aasta ümber-Ülemiste matk on matkaradade andmebaasi kandmata. Parandame siis nüüd selle vea.

Valgejõe orgu Nõmmeveskist alla- ja ülesvoolu on peetud energeetiliselt heaks kohaks. Seda on ära tabanud ka energeetikud, kes enne 2. Maailmasõda sinna hüdroelektrijaama rajasid. Praegu käivad sealt energiat ammutamas alternatiivenergiasse uskujad. Aga matkajale on ka see energeetiliselt hea koht. Laeb hästi. Ja ürgorgu ja orust üles ronides saab üleliigset energiat maandada.

Kõik saab alguse Nõmmeveski joa juurest parklast. Meie teekond põikab kõigepealt alla orgu vana elektrijaama varemetele ja muidugi joa enda juurde, siis üle jõe paremkallast pidi edasi allavoolu - juba õige pea lahkume suhteliselt tavaliselt metsateelt alla orgu luhtade vahele. Iga jõekääru peal on mõni vana lagunenud küün ja kevadel pole suurt rohtu ega sääski ja on kõik väikesed linaleolombid näha, kus konnad hoolega paljunevad.