Matkarajad

(Uuendatud 2018)

Aegna on küll väike, aga kohti, kuhu jõuda enne laeva tagasipöördumist palju. Looduse Omnibussiga Aegnal käies oli meil aega ligi neli tundi. Retkejuhiks oli saare püsielanik Hugo Udusaar. Lisaks temaga kaasas kulgemisele on träkil ka üks kõrvalepõige Lemmiku ninale, mis on sadamast kõige kaugem punkt, kuhu Aegnal jõuda. Sealsete vaadete (ja keda huvitab Geopeitus, siis ka aardeleiu) pärast tasub seal ära käia.

Aegna sadamast alustame teed ida suunas, kus peale väikest jalutuskäiku metsas tuleb vastu kohalik surnuaed. Surnuaiast pisut edasi paistavad juba kuulsad Aegna rändrahnud. Rahnude juurest käi korra ära ka mere ääres - seal on üks kolmest Aegna liivarannast, kus suvel hea ujuda, Lõunarand. See Aegna ja Kräsuli vaheline rand on kõige madalam.

(Uuendatud 2018)

Järva-Madiselt algavad maastikud, mis Tammsaaret lugenuile hästi tuttavad: kõrtsi koht, kirik, tee läbi raba, talud keset sood saartel, kus raske tööga maad juurde võideti ja kraave kaevati, kuni tuli ka armastus.

Kabli loodusraja laudtee. Foto: (CC) Ivo Kruusamägi

Kui liigud Pärnust Läti poole, siis jääb tee äärde linnumaailma tutvustav õpperada - kabli looduse õpperada, kus saab tutvuda nii pesakastide, rõngastamise kui rannaloodusega. Rada pole pikk ka - 1,8 km, läbimiseks kulub paar tundi, kui infotahvlite ja peatuskohtadega tutvuda.

Lai ratastooli- ja lapsevankritee ulatub raja algusest külastuskeskuse juurest pesakastimaailmani. Teele jääb ka Kabli linnujaam, kus linde rõngastatakse ja  kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseum.

Vasalemma-Klooga matkaraja logistikat on lihtne korraldada elektrirongiga. Tallinnast Vasalemma rongiga hommikul kohale, jalgsi 17 km Kloogale ja sealt õhtul elektrirongiga tagasi. Ühe korra pilet (üks ots) maksis mõlemal reisil 1,8 eurot (2011).

Teekond viib mööda Loode-Eesti väikesi kruusateid ühest külast teise, teele jääb asustust ja metsi. Rajale jääb ka üks trahter, kus keha kinnitada ja mitu poodi toidutagavarade täiendamiseks.

Kiipsaare nurk. Foto: (CC) Evelin L. / Wikipedia

Nii põhja kui saab, võib minna mõõda Purekkari säärt, aga (peaaegu) nii läände kui võimalik Kiipsaare nukki pidi. Harilaiu matkarada on nagu Vilsandi suure maa peaproov. Pole vaja läbi mere autokastis või kajakiga saarele minna, merest küll saarena 1000–2000 aastat tagasi kerkinud maatükk on nüüd kindlalt ühenduses Eesti suurima saarega.

Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.