Matkarajad kaardil

Matkarajad

Reisijutud.com käib palju matkal. Matkarajad, nende kirjeldused ja träkid ehk teekonnad, matkakaardid, matkaradade pildid - kõik kogunevad siia leheküljele. Vaata kõigi matkaradade alguseid Eesti kaardilt - reisijutud.com/matkakaart. Seesama kaart on näha ka siin üleval. Kogu matkaradade nimekiri on siin. Kui soovid mõnda matkaraja träkki kuskil mujal avaldada, võta tingimuste osas ühendust.
 
1-2-3 õpetus teekonna (Androidi-)telefoni saamiseks:
  1. leia siit mobiilibrauseriga (Chrome) matkarada, kliki artiklis Google´i kaardilingil (Maps.google.com...).
  2. ava kaardilink Chrome´i brauseris, mis küsib ligipääsu asukohale. Luba see.
  3. matkarada on punase (või sinise) joonena kaardil, sinu asukoht sinise täpina samuti, asu teed kõndima mööda kaardil märgitud rada.

4 tundi Aegnal: jalgsiretk saare idaosas

(Uuendatud 2018)

Aegna on küll väike, aga kohti, kuhu jõuda enne laeva tagasipöördumist palju. Looduse Omnibussiga Aegnal käies oli meil aega ligi neli tundi. Retkejuhiks oli saare püsielanik Hugo Udusaar. Lisaks temaga kaasas kulgemisele on träkil ka üks kõrvalepõige Lemmiku ninale, mis on sadamast kõige kaugem punkt, kuhu Aegnal jõuda. Sealsete vaadete (ja keda huvitab Geopeitus, siis ka aardeleiu) pärast tasub seal ära käia.

Aegna sadamast alustame teed ida suunas, kus peale väikest jalutuskäiku metsas tuleb vastu kohalik surnuaed. Surnuaiast pisut edasi paistavad juba kuulsad Aegna rändrahnud. Rahnude juurest käi korra ära ka mere ääres - seal on üks kolmest Aegna liivarannast, kus suvel hea ujuda, Lõunarand. See Aegna ja Kräsuli vaheline rand on kõige madalam.

Matkarada Osmussaarel väikeste kõrvalepõigetega

(Uuendatud Street View vaatega 2018)

Osmussaar on kõige loodepoolsem maatükk Eestis. Dirhamist lahutab seda 8 kilomeetrit avamerd. Dirhami sadamast ongi kõige lühem tee laevaga saare lõunatipus asuvasse madalasse sadamakohta.

Looduse poolest on Osmussaar täiesti unikaalne koht. Põhjakaldal asub veest ja jääst uuristatud skulptuurne pankrannik ning kaldale on uhutud ka mõned pommikestad (ning üks pooleks murdunud raudlaev), sisemaal on mitu järve, lõunaotsas ilusad liivarannad ja bretšarahnud.

Ühepäevane tripp sisaldab ca 12 km jalutamist saarel.

Kabli looduse õpperajal saab linnuelu selgeks

Kabli loodusraja laudtee. Foto: (CC) Ivo Kruusamägi

Kui liigud Pärnust Läti poole, siis jääb tee äärde linnumaailma tutvustav õpperada - kabli looduse õpperada, kus saab tutvuda nii pesakastide, rõngastamise kui rannaloodusega. Rada pole pikk ka - 1,8 km, läbimiseks kulub paar tundi, kui infotahvlite ja peatuskohtadega tutvuda.

Lai ratastooli- ja lapsevankritee ulatub raja algusest külastuskeskuse juurest pesakastimaailmani. Teele jääb ka Kabli linnujaam, kus linde rõngastatakse ja  kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseum.

Matkateekond Vasalemmast Kloogale

Vasalemma-Klooga matkaraja logistikat on lihtne korraldada elektrirongiga. Tallinnast Vasalemma rongiga hommikul kohale, jalgsi 17 km Kloogale ja sealt õhtul elektrirongiga tagasi. Ühe korra pilet (üks ots) maksis mõlemal reisil 1,8 eurot (2011).

Teekond viib mööda Loode-Eesti väikesi kruusateid ühest külast teise, teele jääb asustust ja metsi. Rajale jääb ka üks trahter, kus keha kinnitada ja mitu poodi toidutagavarade täiendamiseks.

Harilaiu matkarada - tundeline teekond lääneserva

Kiipsaare nurk. Foto: (CC) Evelin L. / Wikipedia

Nii põhja kui saab, võib minna mõõda Purekkari säärt, aga (peaaegu) nii läände kui võimalik Kiipsaare nukki pidi. Harilaiu matkarada on nagu Vilsandi suure maa peaproov. Pole vaja läbi mere autokastis või kajakiga saarele minna, merest küll saarena 1000–2000 aastat tagasi kerkinud maatükk on nüüd kindlalt ühenduses Eesti suurima saarega.

Õppematk militaar-ajalukku Lõunalaagri rajal Setomaal

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Matkarada hiide Tartu maantee ääres: Saula siniallikad

Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.

Asu Matkarajad teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.