Linke:
Reisijututoale saadetud 9. märtsil 2002
Toomas Mikkor
(tekst ja pildid)
Reisijututoale saadetud jaanuaris 2002
Uitaja uitmõtteid USA-st
Jüri W. Võsa
USA-s on palju asju, mis esmakülastajas tekitavad imestust või vastuseisu. Tähelepanekuid kogetud muljete põhjal “lihtsate ameeriklaste elust”:
ÜLDMULJE
• USA on üks igavamaid riike külastatud 40 maa seas, kus vähene (eelkõige loodus) üllatab positiivselt. Ameeriklaste kogu elu on enesekeskne.
Toomas Mikkori foto.
Toomas Mikkori foto.
Mida vaadata:
Puhkepäev 10.12.1999 Kaido Einama tekst ja fotod
Linke:
Mida vaadata:
Mida osta:
MONTENEGRO - Euroopa kõige, kõige...
Linke:
Ellujäämislaagri vintsutused tegin ma läbi Eesti kaitseväes Tapa suurtükiväegruppi ajateenijana. Enne laagrise minemist oli meil põhjalik instruktaaz, kuidas metsas ellu jääda, mis kõlbab süüja jne. Laager algas 29. oktoobri hommikul, meid jaotati viiestesse rühmatasse [ühtekokku läks meid laagrisse 80 reameest + instruktorid ja kaatarkaitseväelased], kaasa võis võtta järgmise varustuse:
Stardime Väänast, haabjas slepis.
Vahur sätib haabja kinnitusrihmu, mis läbi kipuvad kuluma.
Karuskose püsielanik Aleksander koos koeraga teeb jõel tiire. Teised haabjamehed lobisevad kaldal.
Shamaan tuli külla. Paneme kurjast ja pahast vabanemiseks need oksa sisse ja põletame ära.
Munadepühad Soomaal Karuskosel ümber lõkke. Supp on soojas, munad värvitud, haabjamehed puhuvad juttu.
Vahur haabjaga, päikeseloojangusõit.
Loojang Raudna jõel.
Loojanguüritus: piltnikele poseeritakse etnilise eksperimendi käigus, käsil on tulusepüük.
Jalgrattamatk "Nõmme varjatud kohad" algas Männiku tee ja Vabaduse pst ristilt, seal oodati ka Pärnu mntlt saabuvaid mahajääjaid.
Matkal tutvustati koledaid kohti. Pildil prügila värav, öiselt romantiline.
Ain ja Jane kohvipausil.
Meie seltskond finishis. Mina (kaamera taga) võitsin loosimisel ka Sorexi särgi :)
Jääst puudu ei tule...Merel on veel küllalt lisamaterjali uute kuhilate jaoks. Kui tugevam tuul soodsast suunast puhuma hakkab, on uusi kuhjatisi oodata.
Jääkuhilate puhul on tegemist ajas muutuva moodustisega. Päikese ja soojakraadide mõjul hakkavad jääkristallid sulama. Vaikselt kuulatades on võimalik tunda kuidas iga jääpala sulab... ja veena lahte tagasi suundub.
ca 10 m merepinnast...Suurim jääkuhjatis Tapurlas kõrgub lausa 10 meetrini - peaaegu kolmekorruseline maja.
Jääkamakate vahel.
Läbi hõredate jääkristallide langev päikese valgus murdub ja paneb jääkamakad helesiniselt kumama.
Tunduvalt põnevam kui lumelinnas...
Jää on kaasa haaranud ka mõned väiksemad rahnud, osa neist lausa mitme meetri kõrgusel maapinnast ootavad jää sulamist, et siis end jälle kindlalt maapinnal tunda...
Ligi kilomeetri pikkune ronimiserada mööda jäävalli on jõukohane kõigile, aga kohati ka kõhedust tekitav ja natuke ekstreemne.
Jäämüüri pole keegi ladumas käinud - nii kuidas see murdus, sinna ka tükid langesid, moodustades juhuslikke jääkompositsioone.
Jääkamakatest vall...Jääkamakatest vall.
Tuulest kuhjatud kamakate vahel on urgusid ja lõhesid.
Jääkamakatest vall...
Jääkamakatest vall, kamakad on keskmiselt 1 m x 1.5 m suured ja ca 30 cm paksud, vaid väiksemaid õnnestub paigast liigutada.
Jääkuhilad....Jää Soome lahel hakkab murenema ja tuul kuhjab selle rannikule. Juminda poolsaare tipus on ligi kilomeetri pikkune "jääpaladest" vall (kohati lausa 6 kuni 8 meetrit kõrge).
Avaldatud Tulus, detsember 1999
Raivo Raam
Millises Euroopa pealinnas võib restoranis saada prae ja klaasikese veini 25 krooni eest? Vastus - Budapestis.
Olgem ausad - me loodame tänini, et just Eesti on Euroopa Liidu lemmikkandidaat. Tegelikult öeldi hiljuti välja, et selleks on hoopis Ungari. Ja selles pole midagi imelikku, sest just Ungari (kui Juguslaavia välja jätta) alustas sotsialismileeris esimesena reaalselt turumajandusele üleminekut oma 1970ndatel alguse saanud reformidega. Kui veel lisada Ungari ajalooline roll võimsa keisririigi koostisosana, ungarlaste pragmaatiline ja suhteliselt kompleksivaba suhtumine materiaalsesse maailma ning turu suurus, siis polegi mõtet imestada, et näiteks Harenberg Länderlexikon pühendab sellele riigile tervelt 5 lehekülge (samapalju kui näiteks Austraaliale, Hispaaniale või Hollandile), samal ajal kui Eesti, Soome ja Sloveenia kohta käiv oluline info mahub ära kolmele ning Küprosele pühendatu vaid kahele leheküljele...
Päevaleht, 1995
• Eesti matkagrupp Krimmi poolsaarel Ukrainas
Jaani ja Aivo reisimuljeid vahendas
KAIDO EINAMA
Käesoleva aasta suve hakul startisid Tallinnast
Krimmi poole kümmekond inimest, kaasas söögikraam ja
spetsiaalvarustus koobastes liikumiseks. Enamus minejaid
olid õpilased, matkajate vanus vahemikus 18–28 eluaastat.
Peaaegu kõik olid end varemgi mõnel matkal proovile
pannud, kuid oli ka neid, kes esimest korda matkama
läksid. Krimmi mindi hoolimata sellest, et enamus eestlasi
kipub praegu pigem Pariisi või Põhjamaadesse.
Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "Vojaaê"
IVAR TAMM
KRISTJAN MÄLL
Nii kutsuti huvilisi Lääne-Ukrainasse Ternopoli lähistele Tðortkovi koopamatkale. Kogunes 14 julget, kes ei peljanud metsikut slaavlaste maad ega võimalikke varinguid koobastes, et vaeva tasuks kogeda ilu, riski ja seiklust.
Lääne-Ukraina heledates toonides kauniks värvitud külamajakeste kõrval tundub enamik Eesti praeguseid maaelamuid lagunema jäetud tööriistakuuridena. Põlluservad on seal sirged, nende vahel vonklevad külateed, mis vahetevahel muutuvad läbitamatuteks. Kuid seegi on Euroopa kõrval, kuhu me praegu ummisjalu tormame, huvitav.
Avaldatud lühendatult "Päevaleht Plussis" 17.04.1999
Raivo V. Raam
Kusadasi-Tallinn
Kui Juhan (Jaan, Mari või Pekka) Türgisse jõudis, oli Öcalani-nimeline turismihooaeg seal juba alanud... Äsja oli aasta tähtsaima püha Kurban Bairamõ raames toimunud tõeline "lõikuspidu" - 2,5 miljonil lambal lõigatakse Türgis igal aastal ohvripüha auks kõri läbi.
Valuutakonverter: Türgis kehtivate valuutade kursid täna
Hinnad: - Praad pluss klaas õlut või veini kohalikus stiilis restoranis maksab alates 40 kroonist - Poes maksab pudel õlut 8-12 krooni, odav lauavein14 krooni, paremad 50-80 krooni, 0,7-liitrine rahvuslik brändi Truva suveniirkarbis 80 krooni - Väikeauto (Fiat Uno) üür alates 60 DEM-ist päev, kõrghooajal 80-100 DEM-i - Türgi saun hamam alates 200 kroonist
Linke:
Viisa:
Tðiili on Eesti passi omanikule alates detsembrist viisavaba.
Hinnad Tðiilis:
• Edasi-tagasi lennupileti hind Santiagosse algab üldjuhul 15 000-16 000 kroonist.
• Bussisõit Santiagost La Serenasse maksab 250-350 krooni; Antofagastasse 600-700 krooni, bus-camaga ehk öiseks sõiduks mugavama bussiga ca 1000 krooni. Sõit Antofgastast San Pedro de Atacamasse maksab 150-180 krooni.
• Ööbimiskohtade hinnad algavad Tsiilis 150-200 kroonist inimese kohta.
• Telkimiskohtade kasutamise hind on 100 krooni ringis inimese kohta, aga "metsikuks" telkimiseks sobivate kohtade leidmine pole ka enamasti keeruline.
• Toidu ja restoranis söömise hind on Eestiga võrreldav või veidi kallim.
• San Pedro de Atacama ümbrusesse korraldatavate ekskursioonide hind jääb 100-500 krooni vahemikku.
[aastal 2000]
Linke:
Hinnad:
- Pilseni õlu 6-8 KC
- kohv 3 KC
- praad 30-50 KC
- kristallkujuke: väike 150 KC, keskmine 300 KC
- öömaja kahele (linnast väljas) 480-800 KC
- LINNAPANORAAM, bussireis 2 tundi (45min jala Praque kindluses, Staromestke plats ajaloolise kellaga, kuninga suvepalee, Juudi kvartal, Rahvusteater, Karli sild) 320 KC
- SUUR LINNAEKSKURSIOON, bussireis 3 tundi 30 min. 530 KC
- JUUDI KVARTAL, bussireis 2 tundi 30 min. (Franz Kafka perekonna haud, 6 sünagoogi, ajalooline linnaosa) 440 KC
- LAEVAREIS, 2 tundi 30 min. (Vltava jõgi, Praha sillad) 650 KC
- VÄIKELENNUKI ÜÜR, reis koos piloodiga Praha kohal ja ümbruses, 3350 KC
Reisijututoale, 3. jaanuar 2001
Krista Dudarenko
Karli sild Prahas. Krista Dudarenko pilt.
Pühapäevaleht, elu, reede, rubriik "VOJAAZH" 1994.
Kaido Einama
Kui Pariisi mineku eel üritatakse väita, et enne sinnakanti rändamist tuleb ära käia Nuustakul, siis Prahasse sõitjale ei soovitata tavaliselt midagi. Kunagine "välismaa" sisaldas ju ka seda pealinna , mis jäi ühest "raudsest eesriidest" siiapoole ja sinna sai üsna väikese jõupingutusega tuusiku hankida. Sellepärast ei põhjustagi teekond Prahasse ambitsioonikaid hüüatusi a'la "Küll mul ikka veab!" ja "Ega ma teist korda siiakanti enam satu". Ometi on ka Praha koht, kuhu tasub minna. Kasvõi sellepärast, et
seal on palju vaadata.
Ükskõik, kus teid lennuki, bussi või rongi pealt maha pannakse, jõuate varem või hiljem oma eksirännakutega Karli sillale. Jess! See on midagi tõelisele turistile, kes hindab ajaloolisi väärtusi ja turismindusega kaasaskäivat sebimist. Inglased kutsuvad tuntud objekti Charles Bridge'iks, sakslased Karlsbrücke'ks ja tðehhid ise Karluv Most'iks. Ehitis on kaunistatud pühakute kujudega. Nende vahel-ümber sagib nii tðehhe ja mustlasi, kelle peamine huvi näib olevat turistidelt raha välja meelitada.
Vajalikku:
- Hotellibroneering: Sousse
- Hotellibroneering: Tunis.
- Valuutakonverter: TND kurss täna
- lennukipilet = reisi hind miinus 200 FIM
- teeserviis 15-16 dinaari
- maasikad 1,6-2 dinaari, apelsinid 0,4-0,5 dinaari
- rosinaviin 200g 6 dinaari
- keskmine palk 200-250 dinaari
- jootraha 10% arvest
- hobusesõit 1 dinaar
- kaamel 15 000 EEK
Õhtuleht, oktoober 1998
Aarne Ruben
Päevaleht, 1994, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"
Anna Gerretz
Anna Gerretz on tekstiilikunstnik
Minu reis Tuneesiasse algas läbi mitme suurlinna Euroopas. Veendumus, et tegemist on tõelise turismimaaga, üha süvenes. Kirevaid reklaame, mis kutsusid suve just Tuneesias veetma, olid kõikvõimalikud kohad täis kleebitud.
Esimestel tundidel pealinnas Tunises olin küll pettunud. Kauneimad paigad jäävad metropolist kaugemale. See-eest sai aga kõikjal kaubelda, hindu lasti alla lausa mitmeid kordi.
Päevaleht, vojaaþ, reede, 19.05.1995
Aasta alguses loosis "Päevaleht" kõigi aastatellimuse vormistanud lehelugejate vahel välja reisi kahele inimsele soojale maale. Loosiga vedas tallinlannal TIIU NIGULil, kes valis reisisihiks Tuneesia. Koos AIME VISNAPUUga hakati 23. aprilli varahommikul minema ja sama päeva õhtuks olid põhjamaa daamid lennukiga Aafrika rannikul Tuneesias.
Mõlemal reisijal oli see esimene suurem välisreis. Tiiu Nigul polnud välismaal üldse käinud, Aime Visnapuu (nimetab ennast hetkel "koduseks tütarlapseks") oli külastanud vaid NSV Liidu avarusi, Poolat ja Ida-Saksamaad, mis praegu suurte reisidena kahjuks enam arvesse ei lähe.
Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH".
Kaido Einama
Võtke kätte alljärgnev Kaohsiungi kaart ja uurige seda - selle tegevusega tuleb Taiwanis üsna tihti tegeleda, kui kohalik keel suus ei ole ja hieroglüüfidki majaseintel mõistatuseks jäävad. Kui suudate kaardi abil jõuda näiteks Kingdom Hotel'ist Chiang Kaishek'i Memoriaalini, on vaike lootus ka tõelises Taiwani linnas hakkama saada.
Pühapäevaleht, märts 1995.
• Soome suusakeskustes suusatatakse aprilli lõpuni
Kaido Einama
Seda, miks inimesed igal talvel raha kulutavad ja
mägedesse sõidavad, võivad kõrvaltvaatajad nimetada
haiguseks, kergemeelsuseks või ükskõik milleks. Kord
juba mäesuusad alla saanud inimesed sellest ei hooli.
Nad lähevad ikka — korjavad aasta jooksul raha, kinnitavad
suusad autokatusele (või suruvad mõne turistibussi pagasiruumi)
ja suunduvad küngaste nõlvadelt alla laskma. Murdmaarajad
neid enam ei huvita — seal pole nende jaoks enam kõrgusi,
kiirust ega põnevust.
Messilä suusakeskuse restoraniks on ümber ehitatud vana härrastemaja.
Tahkovuori järvejääle laskuvad talvel suusatajad. Ka autod pargivad jääl, omal vastutusel...
Päevaleht, 1995
• Legenditurism Kesk–Soomes
Kaido Einama
"Pange õhtuks selga uuemad dressid või vanem ülikond,
siis näete midagi, mida varem näinud pole!" hoiatab
Eestist pärit reisijaid neid Kesk–Soome väikelinnas
Valkeakoski vastu võtnud võõrustaja. Mõni tund autosõitu
viib meid matkakeskusse, kus kõigile antakse selga vastupidav
matkarõivastus: jalga villased sokid ja meie "Põhjala"
toodangut meenutavad kummikud, selga matkajope, pähe
villane müts. Veel natukene autosõitu natukene Lõuna–Eestit
meenutaval koppelmaastikul, kuni teeäärsed sildid reetma
hakkavad, kuhu oleme jõudmas — puust teeviit ütleb paiga
nimeks "Helvetinkolu".
Kaido Einama
Päevaleht 1996/97
Mõnel juhul võib kahjurõõmsalt nentida, et välismaalased,
kes Helsingisse satuvad pisut kaugemalt kui Läänemere
äärest, ei tea selle linna kohta ka suurt rohkem kui
näiteks Tallinna kohta.
Soomlasedki näevad vaeva ja peavad turistile selgitama, et nad pole slaavlased,
et Helsingi tänavatel ei jaluta jääkarud ja hülged,
et soomlased pole laplased, pole idaplokki kuulunud,
Päevaleht, Vojaazh, 4. nov. 1994 Kaido Einama
Helsingis asub Baltimaade turismiametite infopunkt, mis tegutseb selle aasta 26. septembrist. Tagasihoidlikesse ruumidesse aadressil Merimiehenkatu tn. 29 pääseb liftiga maja sisehoovist, kuid infopunkti töötajate sõnul ei pea nende kontorisse ilmtingimata kohale tulema.
Pühapäevaleht, veebruar 1997. Kaido Einama
Kes oleks mõni aasta tagasi osanud aimata, et eestlased korjavad 1997. aastal kokku korraliku rahasumma, ostavad mäesuusavarustuse ja sõidavad massiliselt paarituhandemeetristele mägedele, et sealt peaaegu vaba langemise kiirusel alla söösta. Suusahullus on jõudnud tasase maastikuga Maarjamaale ja enne, kui minnakse Tatratesse või Alpidesse, käiakse läbi pisikeselt Kuutsemäelt. Murdmaarajad tagasitulijaid enam ei huvita.
Linke:
Hinnad:
- Singapuri saab lennata Finnairi, SASi ja Lufthansaga, edasi-tagasi pilet maksab 10 000–11 000 krooni.
- Kui ihkad ülimugavust ja valid tipphotelli, näiteks maailma kõrgeimaks peetava 73-korruselise West Stamfordi, maksad hingehinda. Mõõdukuse piiridesse jäädes pole Haapsaluga olulist hinnavahet.
- Paarisaja krooni eest võid osta bussipileti, sõitmaks läbi Malaisia; sealnegi viisa antakse piiripunktist.
- Soosituima suveniiri - Singapuri linna valvava kalasabaga lõvi - võid kotti pista ka 15 kohaliku dollari eest.
Pühapäevaleht, 08. juuni 1997.
Gunnar Press
"Praegu on õues palav küll, aga öö poole läheb külmaks," muretseb hotellipidaja. "Kui kavatsete välja minna, pange midagi soojemat selga, noormees!"
"Aga mis ma ütlesin!" rõõmustab pisike pilusilm mõne tunni möödudes. "Siinmail on ikka nii - pärast päikeseloojangut langevad kraadid järsult."
Mehike marsib hüpleval sammul kuldäärisega termomeetrini ning näitab sõnadele kinnitust: päevasest 37 kraadist pole järel rohkem kui 27. Põhja-Euroopast tulnu pühib kohkunult higi.
Linke:
Hinnad:
- Strasbourgi rätik 40-60 FRF
- EC sümboolikaga sinine vihmavari 80-100 FRF
- Strasbourgi postkaart 2-4 FRF
- lõunasöök restoranis: 45-65 FRF, gurmaanile kuni 85 FRF (1995)
Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"
Kaido Einama
Paljude turismilinnade linnavalitsused on mõistnud, et iga turist, kes linna külastab, toob kaasa raha ja jätab selle heal juhul isegi maha, kui midagi huvipakkuvat leiab.
Pühapäevaleht, 29. juuni 1997.
KRISTI PÄRN
Prantsuse Riviera isehakanud pealinn - muinaskreeklaste Nikaia, roomlaste Nizza ja prantslaste Nice on jumalik puhkusepaik nii luksusliku elu ja rannamõnu nautlejaile kui ka kunsti- ja arhitektuurisõpradele. Just seepärast tõttasid sinna, Vahemere-äärsele helesinisele rannikule, lisaks miljonäridele ka kunstnikud Henri Matisse, Pablo Picasso, Marc Chagall ning saksa filosoof Friedrich Nietzche.
Päevaleht, 1994.
Kaido Einama
Suurlinnadele on alati püütud anda mingit müstilist
imidzhit, mis kutsub perifeeriast pärit inimesi ette
võtma palverännakut kas siis moe–, kunsti–, filmi– või
usumetropolidesse, et veenduda müüdi vastavuses tegelikkusele.
Eduka filmistsenaarumi tüüpiline süþeegi on selline,
kus peategelane tüdineb rahulikust argielust mõnes kõrvalises
kohas ning läheb maailmalinna (New Yorki, Pariisi, Londonisse)
õnne otsima. See aga ei kipu eriti kergesti tulema.
Linateose moraal on tavaliselt selline, et ilma tohutu
töö– ja läbilöögivõimeta satutakse tavaliselt rentslisse.
Ainult eriti andekad jõuavad maailma suurlinnades haljale
oksale.
Päevaleht, 1995
Aastavahetus erinevates seltskondades ja erinevates paikades
Kaido Einama
31. detsembri õhtul tõmbavad Pariisi kerjused selga
igapäevastest pisut räbalamad riided ja lähevad tänavale.
Rikkamad linnakodanikud on juba mõned päevad varem suundunud
oma maavillasse, sest turistide käratsemisest igal aastavahetusel
on nad lihtsalt tüdinenud. Hilised turistid aga kammivad
veel mööda viimaseid lahti olevaid ööpoode, et endale
Eiffeli torni alla korralikku prantsuse šampanjat kaasa
osta. Valmistutakse peoks.
Meile nii tuttav vaatepilt kuuskedega ringi sebivatest
inimestest ka vana aasta viimastel päevadel pole prantslastele
üldsegi mitte iseloomulik.
PPL, elu, 1995.
Kaido Einama
Pariis
Inimesed, kes elavad linnas, milles pole metrood,
erinevad teatud mõttes neist, kes iga päev vähemalt
paar korda maa alla kaovad, et sõita kodust tööle, poodi
või kellegile külla. Allmaaraudtee kui puhtalt praktiline
lahendus ülekoormatud maapealsele liiklusele ei ole
sajandi jooksul jäänud mitte lihtsalt transpordisüsteemi
osaks, vaid ka omapärase allmaa–elu ja mitmekordse sub–sub–kultuuri
Pühapäevaleht, 1995
• Pariisi ultramoodne uuslinnak — La Defense
Kaido Einama
Lääne–Pariisi ilmetu sügispäev algab keskmisest
linnakodanikust pisut rikkama kontoriametniku kodus
varajase kerge hommikusöögiga. Siis istub pere toitja
autosse, avab kaugjuhtimispuldiga garaaþiväravad ja
suundub automagistraalile. Mõne aja pärast kaob tee
maa alla ja sobivast tunnelist pöördub varane töötaja
maa–alusesse parklasse, kust viib klaaslift üles — maa
peale või pilvelõhkuja rohelise taimestikuga koridoridesse.
Algab lääne–pariislase tööpäev klaasi, betooni ja kultuurtaimestikuga
XXI sajandi elustiiliga linnakus La Defense'is.
Eesti Päevaleht, juuli 1995, rubriik suvitaja
Kaido Einama
Kunstnike ja boheemlaste kõrts Auberge de la Bonne Franquette on Pariisis Montmartre'i tuntuim koht, kus saab tunda tõelist Prantsuse hõngu ehtsate ðansoonide, kankaani
ja koomikutega. Kesklinna isegi kõige nooblimad restoranid
on paratamatult euroopastunud ja harva pakutakse neis
midagi muud, kui euromalli järgi meelelahutust.
Päevaleht, 1994/95
Kaido Einama
Eestigi on seda tugevalt tunda saanud. Pariisi hingust
nimelt. Pakitakse kohvreid, ajalehekuulutustest otsitakse
odavamaid reisihindu metropolide metropoli reisimiseks.
Minnakse lennukiga, bussiga, hääletades.
Kohale jõutakse pisut pettununa — kas kogu läbielatud vaev tasus seda ära? Tänaval kõnnib inimesi, nagu Tallinnaski, ei ole mingeid müstilisi olevusi, elegantseid linnaelanikke, luksust armastavaid daame ja härrasid.
Avaldatud muudetult Stiilis 1998 Raivo V. Raam Eesti kllima on niivôrd stabiilselt ebameeldiv, et pea alati vôib tekkida soov siit nädalaks kuhugi sooja kaduda. Tavaliselt tuleb reis vähemalt 4-5 nädalat ette planeerida. Kuid mida teha, et ära lennata kohe täna-homme? Otse Tallinnast väljub väike valik puhkusereise Wris-Toursi vahendusel. Kuid mulle midagi soodsat ei pakutud - kôik olevat välja müüdud. Hiljem selgus siiski, et näiteks Tuneesia grupi kokkusaamisega oli probleeme ning hind lasti umbes 25% alla...Linke:
Linke:
Olulist:
- Varssavi rahvusvaheliselt lennuväljalt on kesklinna 8 km, transport takso või liinibussiga
- lubatud kiirused asulates 60 kmh, maanteel 90 kmh, kiirteel 110 kmh
- riiklikud puhkepäevad: Uus Aasta, Lihavõtted (2 päeva), Corpus Christi, 22. juuli - rahvuspüha, 1. november - hingedepüha, Jõulud
- Turisti-info Varssavis: pl. Zamkowy 113, tel. 270 000
Pühapäevaleht, 16.12.1995
Puhkepäev, 28.04.2000 Villu Zirnask Eesti Päevaleht
Tahate teada, kuidas võiks maailm välja näha pärast veeuputust? See võimalus on teil olemas, kui lähete Boliivia ja Peruu piirile jääva Titicaca järve äärde. Põhjusi on kaks. Esiteks on see piisavalt kõrge kant, et ookeanist üle ujutamata jääda. Teiseks tekitavad järvest välja ulatuvad kaljusaared tõesti veeuputusejärgse tunde. Eheduseotsijalt saab Titicaca ümbrus plusspunkte sellegi eest, et lääne kultuur on sealset elu-olu vaid napilt muutnud.
Linke:
Lenini mäetipust:
Lenin mäetipp oma 7134 meetriga asub Pamiiris Taga -Altai ahelikus Kõrgõstani ja Tadzikistani piiril endise N. Liidu kõrgeima mäe Peak Kommunism (7495 m) lähedal.
Pik Lenin vallutati 1928. aastal Saksa mägironijate (E. Allwein, E. Schneider, K.Wien) poolt. Esimesed eestlased jõudsid Lenini mäetippu 11. 08.1965 Peeter Varepi juhtimisel.
Linke:
Hinnad:
Avaldatud lühendatult Stiilis 1998
Tekst Raivo V. Raam
Reisimine meeldib paljudele. Enamik teeb seda organiseeritud korras, kas siis puhkusereisi vôi grupiekskursiooni vormis, sest niiviisi langevad reisija mitmed mured reisibüroo kui organisaatori ôlule.
Linke:
Mida vaja teada enne reisi:
Eesti Loodus 2000
Lembe Ruben
Terve juulikuu veetsid 12 üliõpilast ja ekspeditsiooni juht Kadri Viires Neenetsite autonoomses ringkonnas.
Linke:
Rahvuslikud lõbustused:
Äripäev, Puhkepäev, 1. detsember 2000
Tõnu Tender, Tartu Ülikool
Kuidas Marimaale pääseda?
Marimaale sõitmise hind jääb alla kolme tuhande krooni. Hinna sisse mahub viisa, tervisekindlustus, sõit bussi ja rongiga edasi-tagasi, ööbimised hotellides ning söömised kolm korda päevas nii Marimaal kui Vana-Irboskas. Marimaale sõitmiseks on vaja esmalt jõuda Moskvasse. Sealt edasi lähevad rongid Joðkar-Olasse.
Venemaale sõitmisel tuleb arvestada, et ühed hinnad on Venemaa kodanikele, teised, kümme korda kõrgemad, välismaalastele. On hea, kui sealpool leidub sõpru-tuttavaid, kelle abil saab sõidu hinda allapoole suruda (st Venemaa kodanikele mõeldud teenuseid kasutada).
Pühapäevaleht, veebruar 1997. Kaido Einama
Puhkepäev, 1. september 2000
Kaido Einama
Ajal, mil meil tuhanded sääsed jultunult puhkavaid kehasid ründavad, käivad turistid Leedu kuurordis kahjurõõmsalt vaatamas, kuidas sääsk miljoneid aastaid tagasi merevaigu sisse kinni jäi.
Linke:
Vaata ka Reisijututoa Leedu pildigaleriid
Pühapäevaleht, märts 1997.
Kaido Einama
"Ära paki oma sooje sokke veel ära! Meie trambime lumes ja poris veel aprilli lõpuni," soovitab varakevadine Vilniuse turismibroðüür Leedu pealinna saabuvatele turistidele soojad jalavarjud kaasa võtta. Millegipärast liigitavad seal käinud reisijad nähtud reisimuljed mõnikord ðokiturismi valdkonda.
Leedusse viiv bussiliin on tavaliste turistide poolt viimasel ajal unustatud. Vilniusse sõidavad enamasti kaubareisijad, kes raskete turukottidega tagasi tulevad ja vaatamisväärsustele eriti tähelepanu ei pööra. Vanad, väikesed ja üsna nõukogudeaegsed kauplused linnasüdames jätavad need reisijad samuti külmaks. See-eest on turg suur hiiglaslik putkadega kaetud põld, kust võib osta mida iganes nõelast allveelaevani.
Pühapäevaleht, 17.11.1996
Kaido Einama
Aafrika kirjeldused maadeavastajate reisikirjades
on olnud üsna hirmuäratavad. Alates inimesi söövatest
suguharudest või metsloomadest ning lõpetades kõikvõimalike
hirmsate haigustega, mis reisijat mustal mandril võivad
tabada. See aga ei tähenda, et turistid sinna ei kipu.
Lääne–Aafrika on üks kuumemaid turismipiirkondi maailmas,
karmid ekspeditsioonid on minevik.
Pühapäevaleht, 1997
Gunnar Press
Kümme aastat tagasi vaatas eestlane Jugoslaaviat ohates — oleks ka Eestil nii palju vabadust. Reisile pääsenud õnneseened rääkisid kaubaküllusest ja kiitsid lahkeid võõrustajaid. Tänaseks on Eesti prii, Jugoslaaviast aga järel vaid riismed.
Pühapäevaleht, 1997 Piret Tali Sakiline nagu südame kardiogramm on tee, mida mööda buss Vesuuvile ronib. Pöörded on äkilised ja tee kitsas. Süda isegi hakkab tugevamini lööma- Itaalias on kõik kas liiga suur, liiga kultuurne või ulatab elu loomuliku osana tagasi Kristuse eelsesse aega. Vesuuv kuulub nende liiga suurte asjade hulka. Alla vaadates peatub pilk Napoli lahel, mis on varahommiku puhul rohekasse uduvinesse mattunud -soe päev alles kogub jõudu.Vaja teada:
Linke:
Päevaleht, Vojaaž, 1994.
Kaido Einama
Odav bussireis Euroopasse on mõnus. Kohati isegi mõnusam, kui tippklassi kõigi mugavustega reis. Eriti, kui sattuda mõnesse turistide metropoli, näiteks Roomasse. Sellisel juhul ei piisa organiseeritud ühiskülastustest tähtsamate vaatamisväärsuste juurde. Liigne organiseeritus reisil on isegi ebameeldiv, sest paratamatult on tekkinud mitmesugused tavad ja reeglid, kuidas üht või teist vaatamisväärsust välismaalastele esitatakse (et ikka kõik aru saaksid ja tekiks mingi stereotüüp). Turist "vormitakse" mingi standardi järgi.
“Kui armastad, armasta leegitsedes.
Kui vihkad, siis vihka kirka välgatusena.
Kui pidutsed, tee seda nagu argipäeva ei tulekski.”
Krista Dudarenko
Reisijututoale
Krista Dudarenko
Reisijututoale
Lõuna- Itaalia erineb maa põhjaosast oluliselt- selle veendumuse tekkeks ei kulu kuigi palju aega. Maastikupildis hakkavad silma küpressid ja viinamarjaistandused, seevastu pooleliolevad majad ja üldine korrapäratus annavad tunnistust, et majanduslikult on piirkond maa põhjaosast tunduvalt maha jäänud.
Krista Dudarenko
Reisijututoale
Rooma.
Igavese Linna esmaavastajad, külastame hakatuseks küllap iga turisti kohustuslikku programmi kuuluvaid vaatamisväärsusi Colosseum, Foorum, Veneetsia väljak, Traianuse turuhooned ja Kapitoolium.
Piazza Navona on kahtlemata üks Rooma kenamaid väljakuid: ovaalsel platsil seisavad koguni kolm purskkaevu, milledest tähendusrikkaim on vahest keskmine, Jõgede purskkaev. Vetevoogude keskel kehastavad allegoorilised figuurid maailmajagusid ja jõgesid. Just Navona väljakult saame täiendust kodusesse pildigaleriisse- siin müüakse akvarelle saapamaa tuntuimate paikadega ning need momendid pakuvad ohtralt äratundmis- ja meenutamisrõõmu.
Veneetsia mus-valge pilt on sellepärast pisut antiikse välimusega, et sai ise tehtud kunagi ja kinniti polnud korralik. Pildi päästmiseks tuli ta skännida :)
• Päevitage mõõdukalt, hoiduge piimajoomisest! Magellani Pilved, 1994
Urmas Eigla
Reisijututoale, 19. september 2000
Signe Pärt
Kes meist poleks kuulnud sõna Jeruusalem. Esimesed assotsiatsioonid, mis selle linnaga seoses tekivad on Piibel, kirik, juudid… Kaasaegses kontekstis lisanduvad ka veel poliitika ning kemplemine teemal "kellele peaks linn ikkagi kuuluma".
Alljärgnevas kirjatükis poliitikast juttu ei tule, kuna meie grupi viisid sinna hoopis teised huvid. Nimelt toimus Jeruusalemmas IFLA (International Federation of Library Associations) 66. aastakonverents raamatukogu- ja infotöötajatele üle maailma, milles osalesid ka eestlased. Viibisime Pühas paigas augustikuus, mil kuumus on eriti tappev - kraad näitas stabiilselt 45-47 kraadi. Võrreldes Tel Aviviga aga oli Jeruusalemmas tuulisem ja kuivem ning tagasi mõeldes polnud kuumuse talumine mitte just kõige hullem katsumus. Lõunamaine kuumus on lihtsalt teistsugune kui oleme siin harjunud.
Pildi autor Signe Pärt.
Islandil palju puhast õhku ja Internetti
Kaido Einama Äripäev, 2000
Kui Islandile lennata Island Airi lennukiga, pakutakse äriklassis nagu igal pool mujalgi viski kõrvale jääd. Kuid mitte lihtsalt jääd, vaid tuhandeaastast, jäätunud samal ajal, kui islandlased avastasid esimestena Ameerika. Tuhandeaastast jääd pakutakse Ameerika avastanud Leifur Eiríkssoni auks 12aastase viski kõrvale, mille tõid esimesena Islandile Iiri mungad.
Puhkepäev, Äripäev 11.02.2000 Raivo V. Raam
India reis on nagu magustoit ning seda maad tasub külastada siis, kui teil on kõrini Vahemere kuurortidest, mis erinevad üldilmelt üksteisest samavõrd, nagu Lasnamägi Annelinnast. Või siis, kui Pariis, London ja Rooma on ennast teie jaoks ammendanud. India reis peaks kestma vähemalt kolm nädalat, sest esimesel nädalal te vaevalt et saate lahti prügimäe tundest. Pealegi väidab mitteametlik statistika, et 90%-l lääneeurooplastest ja 70%-l idaeurooplastest tuleb reisi algpäevil kõhuhädadega tegemist teha.
Seega on kokkuvõttes kaks võimalust - te kas ei harju ja jäätegi jälestama seda maad, või hakkate nautima teisel-kolmandal nädalal. Väga populaarne on eurooplaste seas ka Indias kuude kaupa seljakotiga rändamine. Ilmselt ainult nii saabki sellest maast killukese mosaiigi kokku panna.
Pühapäevaleht, aprill 1997
Kaido Einama
Aprilli keskel, kui meie veel esimestest sinililledest unistame, on Hollandi põlde katmas punane lillemeri. Rahvuslik lill tulp seotakse kõikvõimalikesse liikuvatesse rohelusepuhmastesse ja veetakse rongkäiguga läbi maa. Lillefestivali sabas venib hiiglapikk lilleturistide karavan, et kõike seda ilu näha.
Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003
Mart Reimann
Matkajuht
TPÜ rekreatsioonikorralduse õppetooli õppejõud
Talvematk on tegevus, mis pakub vaheldust murdmaasuusarajal liuglemisele või suusamäel tõstukijärjekorras seismisele ja väärib kindlasti proovimist.
Kui suvine looduses käimine ja telkimine on iga aastaga üha populaarsemaks muutunud, siis talvel on Eesti loodus enamasti vaikne ja inimtühi. Talvel matkama minekut peetakse sageli ebameeldivaks ja isegi ekstreemseks toiminguks.
Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003
Kaido Einama
9. märtsil kell 15.35 teatati, et Tallinnas Pirita teel on rannast umbes 1,5 km kaugusel laevatee lähedal kaks inimest jääl. Jääl olid Andrei (s. 1988) ja Aleksander (s. 1986), kes tulid ise kaldale ja anti politseile üle. Päästeteenistus ja Merevalvekeskuse kopter olid valmis alustama päästeoperatsiooni.
Kuigi jää on ligi pool meetrit paks, on merel liiklemisel omad ohud. Seal sõidavad laevad, nende teele jäädes aga võivad merel jalutajad ohtu sattuda.
Äripäev, Puhkepäev, 11. aprill 2003
JARMO SARNET
Puhhi Matkaklubi eestvedaja
Kui vastad küsimusele “Kas suudan seada grupi huvid kõrgemale isiklikest ja ei virise?” jaatavalt, siis võib minna mõnele pikemale eestimaisele matkale ja alles siis hakata mõtlema mägedesse ronimisest.
Edasi tuleb selgeks teha, kas on soov minna mägedesse omapäi (mägedesse ei minda üksinda, vaid alati grupina) või matkaklubiga. Matkaklubiga mägedesse minek on lihtsam ja ohutum, kuna kogu töö, alates marsruudist kuni menüü koostamiseni tehakse ära.
Link:
Reisijututuba, 17. aprill 2002
Trillian reisijutukast
Vt ka 2004. aasta matka samal marsruudil
Ühepäevane reis Tallinnast Jägala jõe äärde ja tagasi pole rühkimine mööda Peterburi maanteed. See marsruut, mis siin kirjeldatud, lõikab vaid kaks korda suurt liiklusmagistraali, ülejäänud aja kulgeb aga valdavalt asfalteeritud, vähese liiklusega kõrvalteid pidi.
Reisijututuba on ühiselt sama marsruuti matkanud juba teist aastat. Sel kevadel, enne suurt lumesadu, lisandus jalgrattatiirule ka peatus Ülgase koobastes - koht, kus järgmine kord korraldada väike speleomatk.
Linke:Rannad
Liivarannad asuvad põhiliselt saare lõuna- ja idaosas. Playa de Palma rand on 5 km pikk.
Söök
Kolmekäiguline lõuna 80 kr, eelroad 40-90 kr Kvaliteetvein al. 80 kr, lauaveinid al. 20 kr
Transport
Transmediterranea laevad, sinna ööbimisega kajutis ca 12000 peseetat, tagasi kiirlaevaga 3,5 h ca 9000 peseetat
Mida vaadata
Raekoda Piiskopi palee, Almudaina palee, Araabia basseinid (a la saun), Katedraal, Mallorca muuseum, Hispaania Küla, Genova koopad.
Reisijututoale, 31. juuli 2000
Krista Dudarenko
“… Siis järgne mulle saarel, millel valitseb rahu. Kus mehed eales ei kiirusta ega naised ei vanane; ja sõnu ei kulutata asjata. Kus päike särab kauem kui kuskil mujal ning Leedi Kuu liigub oma teel aeglaselt, jõudeolemisest unisena. See saar on Majorca”.
(Santiago Rusinol) …
Pealinnas Palmas maandudes on õhusooja +25 kraadi (Tallinnast lahkudes seevastu vaid ebasõbralik +14).
Ilm on kergelt vines, ent oodatud troopilise varjundiga.
Oleme igati ootusärevas meeleolus ja samas teeme esimesed fotod lõbusalt sulisevatest purskkaevudest ja üleni säravlilladesse õitesse mattunud põõsastest, mida hiljem saarel üha ja üha kohtame ning mis oma lopsaka iluga alati silma rõõmustavad.
Linke:
Söök
Reisijututoale, 12. aprill 2001
Krista Dudarenko
Pühapäevaleht, 1997
Kaido Einama
Olid ajad, kui Kanaari saared olid Eestist välismaale reisija prestiiþireis. Pärast Kanaare tuli kõik muu: Pariis, London, New York. Nüüd käivad Kanaari saartel need, kellel kunagi see nimi kõrvu jäänud või need, kes harjumusest eest leida mugavaid muretuid liivarandu ikka sinna lihtsalt puhkama sõidavad. Ilma kurnavate ekskursioonide ja tüütu bussisloksumiseta.
Kanaarid kui kuritahtliku logelemise sünonüüm on praegugi oma mõjujõus, kuigi saar iseenesest on peale liivarandade ka vanade ja ajalooliste vaatamisväärsustega. 1500 kilomeetrit Atlandit eraldavad Euroopast saari, mida peetakse iidse Atlantise ainukeseks vee peale ulatuvaks osaks.
Estraveli kliendileht ESTraveller, september - oktoober 2001
Kaido Einama
Käesoleva artikli autoriks on Äripäeva arvutirubriigi toimetaja Kaido Einama, kelle hobiks on ka interneti reisiportaali Reisijututuba tegemine. Kataloonia pealinn Barcelona erineb mitut pidi muust Hispaaniast. Esiteks - seal on valgepäised ja pikad inimesed. Teiseks - nad räägivad oma keelt, katalaani keelt. Kolmandaks - Kataloonia piirkond on Hispaania ülejäänud osadest enam arenenud piirkond.
Äripäev, november 1999
Raivo V. Raam
Pole magusamat aega Hiinasse sattumiseks, kui mõne riikliku tähtpäeva eelne periood. Ja Hiina RV 50nda juubeli tähistamiskampaania oli just üks selliseid. Kevadel Pekingis käinud kurtsid, et paljud turismiobjektid olid tellinguis ja neile ei pääsenud ligi. Septembri viimaseks nädalaks oli aga kogu ehitusrämps Hiina pealinna peatänavailt ja väljakutelt eemaldatud ning asendatud kommunistlikule ideoloogiale kohase butafooriaga.
Päevaleht, 1995
Nii nagu mõni aeg tagasi Eestis välismaalasi pärismaalastest
rangelt eraldi hoiti, on ka Hiinas sarnased kombed säilinud
siiani. Turistile pakutakse spetsiaalset raha, nn. sertifikaate,
neile on eripoed, hotellid, spetsiaalsed lõbustuskohad.
Muidugi ei astu keegi risti teele ette, kui välismaalane
temale mõeldud "mängumaalt" väljaspoole astub, kuid
Päevaleht, 21. juuni 1998
REIN SIKK
Nuuk-Kangerlussuaq-Tallinn
“Kui komistad lennukitrepil ja murrad jalaluu, hakkavad innuiidid südamest naerma,” selgitas 32 aastat Gröönis elanud Ole Oxholm saarerahva ja eurooplaste mõttelaadi erinevust. Kaheksa aastat grööni kultuuri Põhjalasse eksportinud Oxholm jätkas: “Innuiidid ei naera kahjurõõmust, nad on südamest õnnelikud, et murdsid üksnes jalaluu, mitte aga kaela.”
Eesti Päevaleht, 14. juuni 1998
REIN SIKK
Kangerlussuaq–Kopenhaagen–Rakvere
Loodusimena pole Grööni mandrijääle võrdset. Miljardid tonnid aastatuhandete vanust jääd liigub ja häälitseb mudalaamas lesiva poolunes saurusena. “Kui sa enesetapja pole, siis ära roni ligemale,” hüüdis võimsa dÏiibi roolist Jim Hufsey, USA Kangerlussuaqi lennuväebaasist Gröönimaale maha jäänud mees, kes nüüd huvilisi mandrijääle sõidutab. Hetke eest oli Jim oma masina poolesaja meetri kõrguse jäämassi veerde keeranud, nüüd kibeles lahkuma. Kunagi ei tea, millal ülalt pudenev majasuurune jäätükk auto lömastab.
Grööni pealinna Nuuki valitsusasutused on taanikeelsed
Eesti Päevaleht, 11. juuni 1998
REIN SIKK
Nuuk-Rakvere
Inussutissarsiorsinnaajunnaarallaarnersiutaarukkallartariaqaleraluarnersoq-una? on pikim gröönikeelne sõna, mis oma 77 tähega pretendeerib ka maailma pikima sõna tiitlile. “Ma mõtlen, kas me ei peaks sellelt inimeselt ära võtma ajutise töövõimetuse eest saadavat pensioni,” selgitas sõna sisu Nuuki lastekirjanik ja kooli-õpetaja Pia Rosing Heilmann. Ta lisas, et grööni keel sarnaneb pigem hieroglüüfe kasutatavate keeltega, mitte Euroopa omadega. Grööni sõnad sünnivad baasväljendile silpide ja lõppude liitmisest. See teebki sõnad pikaks.
Hülgemaks on Gröönimaal delikatess, kajakasupp aga tavaline roog
Eesti Päevaleht, 6. juuni 1998
REIN SIKK, Nuuk
Tõstsin auravast hülgest lõigatud verise maksa suu juurde ja hammustasin, saatjaks kalaturu innuiitide pilgud. Grööni tähtsaima delikatessi söömise mõju oli silmapilkne – hetke eest tõrjuvad olnud kalamüü-jad, linnusulgijad ja hülgenülgijad avanesid kui nõiavitsa väel. Nendega koos verisest maksast hammustaja võetakse omaks.
Raha: inglise nael, hispaania peseeta 1GBP=19EEK, 1ESP=0,1EEK loo ilmumise ajal
Hinnad: Bensiin Super 4.20EEK Shoti viski 45EEK Postkaart 5EEK Praad 60EEK 
Pühapäevaleht, 1996 september Kaido Einama
Kuus ja pool ruutkilomeetrit kaljut Gibraltari väina Euroopa–poolel on ihaldusväärne paik. 440–meetrine kalju, mille alles hiljuti turistide hordid avastasid, on maiuspala olnud kõikidele maailmavallutuslike plaanidega suurriikidele. Praegu kuulub maatükk inglastele ja ahvidele. Inglased Gibraltaril peavad eestlasi rohkem "valgeteks inimesteks" kui näiteks naabreid hispaanlasi.
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
